← Eesti

3-04-247/3

Obsah (7)§ 23§ 3§ 4§ 26§ 8§ 27§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-247 Hald

§ 23

lg 2 p 1 kohaselt ei ole vaja teostada järelevalvet detailplaneeringu üle, mis on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud. Vajadus järelevalveks puudus. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Tallinna üldplaneering ei määra krundi sihtotstarvet. Üldplaneeringuga on määratud territooriumi kasutamise juhtfunktsioon. Detailplaneeringu ala juhtfunktsiooniks on ettevõtluse segahoonestusala, millel võib paikneda ettevõtlus, üksikuid elamuid ja asutusi. Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed määratakse detailplaneeringuga. Detailplaneeringu lahendus vastab Tallinna üldplaneeringuga sätestatud tingimustele, kuna alale on planeeritud ettevõtlus, mõned elamud ja asutus (varjupaik). Asjaolu, et elamute kontsentratsioon planeeritud kruntidel on suur (elamumaa 31,6 %), toob kaasa vaid vajaduse arvestada teiste kruntide ehitusõiguse määramisel sellega, et ala juhtfunktsioonist ei hälbitaks. Kaebajad avalikul väljapanekul ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitanud. Põhjendatud pole

§ 23

lg 2 p 1 teise lauseosa laiendav tõlgendus, et avaliku väljapanekuna tuleb mõista mitte üksnes detailplaneeringu vastuvõtmisele järgnevat planeeringu avalikku väljapanekut, vaid ka planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste üle toimuvat avalikku arutelu. 2) Kaebustest ja seletustest nähtuvalt kaitsevad kaebajad eelkõige õigust osaleda planeerimismenetluses. Kaebajad ei olnud planeerimismenetlusse kaasatud, kuid neile oli loodud võimalus vastuväidete esitamisega saada kaasatud, sest planeeringu vastuvõtmise otsus ja planeeringu avaliku väljapaneku teade avaldati üleriigilises ajalehes, teade avaldati ka Tallinna linna koduleheküljel ja Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse infosaalis. Käesoleval juhul olnuks põhjendatud avalikkuse intensiivsem informeerimine ühiskondlikult olulise detailplaneeringu avalikust väljapanekust. ** Ltd on pöördunud kirjalikult kohaliku omavalitsuse poole, et teda kaasataks planeerimismenetlusse ja teavitataks menetlustoimingutest kirjalikult. Kaebajad, kelle huve riivab detailplaneering tavapärasest intensiivsemalt, oleks tulnud kaasata detailplaneeringu menetlusse, teavitades neid lisaks massiteabevahendites avaldatule täiendavalt avalikust väljapanekust ning võimalusest esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Kaebajad on põhjendatult vaidlustanud detailplaneeringu seoses subjektiivsete õiguste rikkumisega. ** Ltd on * paikneva ärihoone omanik ning OÜ * on hoone rentnik. Vastustaja oli teadlik, et planeeritava ala kõrval oleva hoone omanik planeerib rajada hotelli. On ilmselge, et kodutute varjupaiga rajamine hotelli vahetusse lähedusse mõjutab omandi soovikohast kasutamist ja planeeritavat ettevõtlust. Kaebajate kaasamata jätmise otsustus ei olnud ratsionaalselt põhjendatud ja proportsionaalne ning võis viia ebaõige haldusakti andmisele. Menetlusse kaasamata jätmisega rikuti kaebajate õigust õiglasele haldusmenetlusele. 3) Detailplaneeringu tervikuna vaidlustamise aluseks oleva väite, et liiga suur elamute arv ei järgi üldplaneeringust tulenevat maa-ala juhtfunktsiooni, leidis kohus eelnevalt põhjendamatu olevat, mistõttu ei saa detailplaneering riivata kaebajate õigusi kruntide osas, millele nähakse ette elamute ehitamine. 2

(9)3-04-247 4) Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks rekonstrueerida olemasolevad hooned sotsiaalobjektideks (* hoone kodutute varjupaigaks). Detailplaneeringu lähteülesande kohaselt pidi planeering sisaldama ettepanekuid planeeritava ala linnaruumiliseks sidumiseks olemasolevate väljakujunenud aladega, arvestades seejuures planeeritava sotsiaalobjekti nii füüsilist kui ka sotsiaalset mõju, samuti pidi planeering sisaldama planeeringuala lähiümbruses ja planeeringualal paiknevate kinnistute omanike arenguplaanide ja ettepanekute analüüsi. Kohtule esitatust nende ülesannete täitmist ei nähtu. Lähteülesande kohaselt tuli koostada planeeritava ala sotsiaalse uuringu pilootprojekt, et selgitada välja sotsiaalobjekti vajadus antud kohas, rajamisest tulenevad mõjud ümbritsevale keskkonnale, transpordiküsimused ning kohalike elanike huvi ja motiveeritus. Sellist pilootprojekti ei ole koostatud. Tõendeid varjupaiga rajamise (eelkõige asukoha valiku) üle toimunud arutelude kohta ei esitatud, ka tunnistaja ütlustest ei selgunud, et oleks reaalselt kaalutud teisi asukohti. Kodutute varjupaiga rekonstrueerimiseks antud ehitusloa kohtuotsusega tühistamise ajaks oli kohalik omavalitsus kõnealuse objektiga seoses teinud märkimisväärseid kulutusi. Varjupaiga asukoha valiku tegelikuks põhjuseks võisid olla linna poolt hoone rekonstrueerimiseks tehtud investeeringud. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud varjupaiga rajamise põhjendusi ei olnud vaidlustatud haldusaktiga tutvudes võimalik leida. Haldusaktis on viide *** AS tööle nr 04029, aktis endas põhjendusi ei sisaldu ja sellest ei nähtu, millised motiivid viidatud dokumendist tuleb lugeda haldusakti põhjendusteks. Viide muule dokumendile ei ole piisavalt täpne. Antud juhul piirati kaebajate õigusi ja vabadusi ning planeering mõjutab kohalikke elanikke, mistõttu pole asjakohane vastustaja seisukoht, et kohaliku omavalitsuse taotluse alusel toimunud menetluse tulemust ei ole vaja põhjendada. Samuti ei saa jätta haldusakti põhjendamata, kui avaliku väljapaneku kestel vastuväiteid ei esitatud, kuna planeerimisseadus ei seo haldusakti vaidlustamise õigust vastuväidete esitamisega. Haldusaktist ega detailplaneeringu materjalist ei nähtu, et linn oleks planeerimismenetluse käigus kogunud informatsiooni planeeringuga kavandatava tegevuse negatiivsete mõjude (kaebuses esitatud probleemid) kohta planeeringualal ning selle naabruses, samuti ei nähtu, et linn oleks uue varjupaiga rajamisel kaalunud alternatiive planeeringus ettenähtud asukohale. Kodutute varjupaiga järele on vajadus ja tegemist on olulise avaliku huviga, mis võib üles kaaluda kaebajate erahuvi saada omandi kasutamisest maksimaalset tulu, kuid haldusorgan ei saa oma tegevuses jätta kõrvale demokraatia ja hea halduse põhimõtteid. Antud juhul ei olnud kohtul haldusakti motiveerimatuse tõttu võimalik veenduda, et haldusorgan on teinud ratsionaalse ja kõiki asjaolusid ja huve kaaluva otsuse. 5) Olles tuvastanud, et vaidlustatud detailplaneering riivab kaebajate õigusi ja on õigusvastane vaid osas, millega otsustati rajada sotsiaalobjekt (kodutute varjupaik) krundile *, ei pea kohus põhjendatuks tühistada detailplaneeringu kehtestamise otsust täies ulatuses. Kaevatav haldusakt tuleb tühistada vaid kaebajate õigusi puudutavas osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. ** Ltd ja OÜ * apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus osas, millega kaebused jäeti rahuldamata, ja tühistada uue otsusega vaidlustatud korraldus täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et detailplaneeringu maavanema järelevalvele allutamiseks puudus

§ 23

lg 2 punktist 1 tulenev alus ja seega oli Tallinna Linnavalitsus pädev detailplaneeringut kehtestama. Detailplaneeringu lahendus ei vasta Tallinna üldplaneeringuga sätestatud tingimustele. Ettevõtluse segahoonestusalal võivad paikneda üksikud elamud ja asutused. Tallinna linn planeerib kõnealusele alale kodutute varjupaiga ja 3

(9)3-04-247 rehabiliteerivat tegevust võimaldava hoone kõrval 112 korteriga 6 korterelamu ehitamist, st sisuliselt soovitakse välja ehitada sotsiaalkeskust ning uut elurajooni. Tunnistaja sõnul oli linna eesmärgiks planeeritavale alale sotsiaalkvartali rajamine. Halduskohtu väide, justkui oleks detailplaneeringuga hõlmatud alale korterelamute püstitamist võimalik tasakaalustada teiste kruntide ehitusõiguse määramisega, on väär ja asjakohatu. Üldplaneeringus sätestatud juhtfunktsiooni nõuetega tuleb arvestada segahoonestusala piires paikneva mistahes krundi planeerimisel. Pole lubatav olukord, kus ühele krundile otsustatakse rajada sellisel arvul elamuid, mis teistele segahoonestusala piires paiknevatele kruntidele elamute ehitamise välistab. Korterelamud pole käsitatavad üksiku elamuna Tallinna üldplaneeringu tähenduses. Sellise mahuga elamuhoonestust saab üldplaneeringut muutmata planeerida vaid väikeelamute või korruselamute juhtfunktsiooniga aladele. Ebaõige on ka halduskohtu tõlgendus

§ 23lg 2 punktile 1.

Avaliku väljapanekuna viidatud sätte tähenduses tuleb mõista ka planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldatud avalikku arutelu. Ülaltoodud laiendav tõlgendus rajaneb

§ 3lõikes 1 ja § 4 lg 2 punktis 2 sätestatud planeerimismenetluse eesmärkidele.

Planeeringu kehtestamisel tuleb arvesse võtta kogu menetluse käigus huvitatud isikutelt laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid ning nendega arvestamata jätmisel tuleb planeerimismenetlus allutada järelevalvele. Planeerimisotsuste kvaliteet tõuseks ja haldusmenetluse efektiivsus suureneks, kui maavanema kohustuslikule järelevalvele allutataks kõik planeeringud, mille puhul jäeti huvitatud isikute poolt menetluse mistahes etapis esitatud vastuväited või ettepanekud tähelepanuta. 3.mail 2004 toimus Tallinna linna ehitusmääruses ettenähtud avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks. Arutelul osalenud ** Ltd esindaja kirjalike seisukohtade ja vastuväidetega jättis linn

§ 4lg 2 punkti 2 eirates arvestamata.

Kuna detailplaneering oleks tulnud allutada maavanema järelevalvele, kuulus detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu kompetentsi. Linnavalitsusel planeeringu kehtestamise pädevus puudus. 2) Korralduse osaline tühistamata jätmine ei ole põhjendatud. Halduskohus ei pidanud põhjendatuks tühistada detailplaneeringu kehtestamise otsust täies ulatuses, kuna leidis, et kaebajate õigusi ei saa detailplaneering riivata kruntide osas, millele nähakse ette elamute ehitamine.

§ 26

lõike 1 kohaselt ei ole detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise (tühistamise) eelduseks kaebajate õiguste rikkumise tuvastamine. Kohtusse võib pöörduda iga isik, kui ta leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. Ka kohus möönab otsuses, et planeeringu vaidlustamise õigus oleks kaebajatel ka siis, kui kehtestatud detailplaneering nende subjektiivseid õigusi ei rikuks. Kohus märkis õigesti, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata. Haldusakti tühistamine on põhjendatud ainuüksi sel motiivil. Olles tuvastanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse, ei ole kohtul õigust jätta haldusakti osaliselt tühistamata põhjendusega, et selle teatud osad ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Lisaks eelnevale on detailplaneeringu näol tegemist terviklahendusega, mille osaline kehtestamine võib tuua kaasa tagajärgi, millega planeeringu koostamisel ei arvestatud. Näiteks ei võimalda kavandatu elluviimisest osaline loobumine rakendada detailplaneeringus ettenähtud meetmeid kuritegevuse ennetamiseks, kuna vähemalt osaliselt jääb planeeringuala heakorrastamata. Ka ei ole korralduse tühistamine üksnes kodutute varjupaiga osas kaebajate õiguste kaitseks piisav, sest kodutute varjupaigaga samale krundile kavandab linn detailplaneeringu toimikust nähtuvalt ka teise hoone ehitamist, mille funktsiooniks võiks olla rehabiliteeriva tegevuse võimaldamine (varjupaiga sihtgrupile). Seega tulnuks vaidlustatud haldusakt tühistada vähemalt ka selles osas. Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et sellises mahus elamuehituse planeerimine segahoonestusalale ei ole võimalik. Detailplaneeringu tervikuna tühistamine on vältimatu ka seetõttu, et mitmeid lähteülesande koostamisel oluliseks peetud asjaolusid (punktid 5.3.1, 5.3.3, 5.3.4 ja 5.3.5) ei ole planeeringus sisuliselt käsitletud. Samas on 4

(9)3-04-247 lähteülesande punktist 5.3.4 tulenevate nõuete järgimine (raudteeliiklusest tulenevale mürale, vibratsioonile ja õhusaastele hinnangu and mine ning kahjulike mõjude leevendamiseks lahenduste esitamine) oluline ka planeeringu tühistamata osa teostamisel, so korterelamute rajamisel. 5. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Apellatsioonkaebuse väited üldplaneeringuga ettenähtud sihtotstarbe muutmisest ei rajane asjas kogutud tõenditele. Maaüksuse juhtfunktsioonidena käsitatakse maa-alade üldisi maakasutuse tingimusi, milles

§ 8

lg 3 p 3 kohaselt on maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Juhtfunktsioonid on territooriumi valdavate kasutamise sihtotstarvete üldistused, mis määravad ära edaspidise maakasutuse põhisuunad. Maakasutuse juhtfunktsioon võib koosneda ka teistest antud piirkonda sobivatest maakasutuse funktsioonidest kuni 50 % ulatuses maa-ala pindalast. Väited detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega arvestamata jätmisest ei leia materjalidest kinnitust. Apellantidele ei olnud avaliku väljapaneku aeg teada ja seetõttu nad selles ei osalenud. Seega pole väited detailplaneeringu vastuolust üldplaneeringuga, avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega mittearvestamisest ja sellest tulenevalt linnavalitsusel planeeringu kehtestamiseks pädevuse puudumisest tõsiseltvõetavad. 2) Tulenevalt

§ 27

lõikest 1 ja § 23 lõikest 7 võib tunnistada kehtetuks detailplaneeringu või selle osa või kehtestada planeeringu osaliselt. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks. Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega detailplaneeringust kui terviklahendusest ja kohtul õiguse puudumisest tühistada vaidlustatud korraldust osaliselt. Planeeringu osaline kehtestamine antud asjas kohtuotsuse tulemusena tekkinud muudatustega ei ole seadusega vastuolus. Apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ning vastustaja palub jätta kohtuotsuse muutmata.

  1. Ringkonnakohtu istungil toetas apellantide esindaja apellatsioonkaebust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas detailplaneeringu kehtestamine oli Tallinna Linnavolikogu ainupädevuses või oli detailplaneeringu kehtestamise pädevus ka Tallinna Linnavalitsusel (I), ning selle üle, kas kohus on seaduslikult ja põhjendatult tühistanud detailplaneeringu kehtestamise korralduse üksnes osaliselt või tuleb korraldus tühistada täies ulatuses. (II). Pärast nende küsimuste lahendamist võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse taotluste suhtes ja jagab kohtukulud (III). I
  3. Vaidluse lahendamine selle üle, kas detailplaneeringu kehtestamine oli Tallinna Linnavolikogu ainupädevuses või mitte, sõltub käesolevas asjas

§ 23lg 2 p 1 tõlgendamisest ja kohaldamisest.

Selgitamist vajab, kas vaadeldava planeeringu puhul oli vaja teostada planeerimisseaduse kohast järelevalvet. Järelevalvet ei ole vaja teostada 5

(9)3-04-247 detailplaneeringu üle, mis on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud.
  1. Algsetes kaebustes nägid kaebajad vastuolu üldplaneeringuga selles, et üldplaneeringu kohaselt väidetavalt äri- ja tootmismaana ettenähtud ala kavandatakse kasutada sotsiaalmaana. Kohtumenetluse käigus (toimiku II kd lk 10) asuti väitma, et üldplaneeringus ettevõtluse segahoonestusala na ettenähtud alale sotsiaalkeskuse ja elurajooni kavandamine ei ole lubatud, sellise mahuga elamuhoonestuse (112 korterit) rajamine eeldab üldplaneeringus sätestatud maa-ala otstarbe muutmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud detailplaneering on koostatud kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11.jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga.
  2. Tallinna linna üldplaneeringu ülesandeks ei ole iga üksiku katastriüksuse sihtotstarbe kindlaksmääramine. Kogu Tallinna territooriumi hõlmava üldplaneeringu ülesandeks on planeeringu üldosast nähtuvalt seatud territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni. Üldplaneering sisaldab planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani, mis on planeeringustaadiumis nõutava üldistusastmega, ei ulatu detailsuselt üksiku krundi tasandile. Tallinna üldplaneering on aluseks järgmise astme, linna väiksemaid osi hõlmavatele üldplaneeringutele või teemaplaneeringutele olulisemates üksikküsimustes. Tallinna linna üldplaneeringu osas „Territooriumi funktsionaalne tsoneerimine“ selgitatakse funktsionaalse tsoneerimise põhimõtteid ja maa-alade üldisi kasutamistingimusi. Territooriumi funktsionaalne tsoneerimine kajastub üldplaneeringu põhijoonisel – maakasutusplaanil. Tsoneering näitab üldistatud kujul, milliste funktsioonidega alad kusagil paiknevad. Hoonestusalade maakasutuse määramisel on eesmärgiks seatud funktsionaalne paindlikkus, mis tähendab, et üldjuhul on lubatav põhifunktsioonile lisada ka teisi, konkreetsesse piirkonda sobivaid kaasfunktsioone. Maakasutusfunktsioonidele on lisatud tingimused, mis määravad ära põhifunktsioonile sobivad kaasfunktsioonid või piirangud ning mida täpsustatakse detailsemates planeeringustaadiumides.
  3. Vaidlustatud detailplaneeringuga on kavandatud Põhja-Tallinna linnaosas, *, * tänava, *, * põigu ja * tee vahelises kvartalis asuvale 5,1 ha suurusele planeeringualale kokku 11 krunti, sh kolm hoonestamata krunti (park, haljasala, teed), kolm elamukrunti kahe kuni viiekorruseliste elamute püstitamiseks kokku 112 korteriga, ärimaa sihtotstarbega krunt võimaliku kaupluse ehitamiseks, kolm tootmismaa sihtotstarbega krunti (alajaam, pumpla) ja kodutute varjupaiga rajamiseks sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt, kuhu on planeeringu kohaselt võimalik rajada ka teine hoone, mille funktsiooniks võiks olla rehabiliteeriva tegevuse võimaldamine (detailplaneeringu seletuskiri toimiku I kd lk 152, 156-157, detailplaneeringu põhijoonis toimiku I kd lk 227). Üldplaneeringu maakasutusplaanil (toimiku I kd lk 233) on vaidlusalune ala tsoonis, mille põhifunktsiooniks on ettevõtluse segahoonestusala lisaselgitusega, et alal võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine; alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Ebatäpne on apellatsioonkaebuses väljendatud seisukoht, et üldplaneeringus sätestatud maa-ala kasutamise juhtfunktsioonist tuleb lähtuda mistahes krundi planeerimisel. Üldplaneering lubab lisada juhtfunktsioonile teisi, antud piirkonda sobivaid kaasfunktsioone, milleks ettevõtluse segahoonestusala puhul on asutuste ja elamute kavandamine. Apellantide seisukohaga nõustumine tähendaks seda, et ettevõtluse segahoonestusalal asuvale krundile üksnes elamu või asutuse kavandamiseks on detailplaneeringu koostamine välistatud. Iseenesest on õige, et maa-alade üldplaneeringus 6
(9)3-04-247 sätestatud kasutustingimustega tuleb arvestada iga detailplaneeringu koostamisel. Käesoleval juhul ei ole detailplaneering vastuolus üldplaneeringust tulenevate territoriaalse tsoneerimise põhimõtete ja maa-ala kasutamistingimustega. Kavandatava elamuehituse maht ja tihedus ei anna alust väita, et ettevõtluse segahoonestusalale on planeeritud uus elurajoon. Detailplaneeringu alale ühe asutuse kavandamine ning haljasalade vahele suhteliselt omaette asuvate korterelamute rajamine detailplaneeringus toodud mahus ei võimalda teha järeldust, et üldplaneeringu kohaselt maa-ala põhifunktsioonile lisada lubatavad ja konkreetsesse piirkonda sobivad kaasfunktsioonid on muutunud põhifunktsiooniks. 12. Ringkonnakohus nõustub ka esimese astme kohtu seisukohtadega, mis seonduvad

23 lg 2 p 1 teise lauseosa tõlgendamise ja kohaldamisega. Viidatud sätte kohaselt ei teostata samas paragrahvis sätestatud järelevalvet, kui kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud. Avalikuks väljapanekuks planeerimisseaduse ja ka vaadeldava sätte tähenduses on planeerimismenetluse konkreetne ajaliselt piiratud menetlusetapp, mis järgneb planeeringu vastuvõtmise otsuse tegemisele ja eelneb planeeringu avalikule arutelule. Avaliku väljapaneku sisu ja korraldamise kord on avatud

§ 18

– 20.

§ 23

lg 3 p 5 kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses nimelt planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta. Käesolevas planeerimismenetluses planeeringu avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid ei esitatud, mistõttu puudus vajadus teostada planeeringu üle järelevalvet. Kaebajate tõlgendus, mille kohaselt tuleks

-s ettenähtud maavanema järelevalvele enne kehtestamist allutada kõik planeeringud, mille puhul jäeti huvitatud isikute poolt planeerimismenetluse mistahes etapis esitatud vastuväited või ettepanekud arvestamata, on seaduse selget regulatsiooni hägustav. 13. Halduskohtu otsuse põhjendused, milles ühest küljest tuvastati järelevalve vajaduse puudumine ja teisest küljest kaebajate õiguse rikkumine õiglasele haldusmenetlusele seoses nende kaasamata jätmisega, ei ole vastuolulised. Asjaolu, et kaebajate võimalused esitada avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid võisid väljapaneku ajast ja kohast

-s ettenähtule lisaks personaalse teavitamata jätmise tõttu aheneda, ei muuda olematuks seda, et avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid ei laekunud. Kaebajate menetlusõiguste piiramisest ei saa tuletada järelevalve kohustust ja sellest omakorda linnavalitsusel planeeringu kehtestamiseks pädevuse puudumist. Kaebajate menetlusõiguste rikkumise nende omandiõigust ja ettevõtlusvabadust riivava planeeringulahenduse (kodutute varjupaiga rajamise) osas kaasa rääkida ning saada kohalikule omavalitsusele eelnevatest kohtuvaidlustest ja avalikule väljapanekule eelnenud menetlusetappidest teadaolevaid vastuväiteid arvestav või tagasilükkav kaalutletud ja motiveeritud haldusakt, on kohus planeeringu kehtestanud korralduse osalise tühistamisega kõrvaldanud. Vaidlustatud korraldus ei ole pädevuse puudumise motiivil HMS § 63 lg 2 punktist 3 tulenevalt tühine ega ka õigusvastane, mis võiks anda kohtule aluse korralduse tühistamiseks. II 14. Apellatsioonkaebuses märgitakse õigesti, et

§ 26

lg 1 kohaselt ei ole detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise ja tühistamise eelduseks kaebajate õiguste rikkumise tuvastamine. Viidatud sätte kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise õigus igal isikul, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu 7

(9)3-04-247 õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Halduskohus on asja lahendamisel eeltoodust ka juhindunud. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et halduskohus jättis kaebuse osaliselt rahuldamata üksnes põhjendusega, et detailplaneering ei saa kaebajate õigusi riivata kruntide osas, millele nähakse ette elamute ehitamine. Halduskohus märkis otsuses: „Lähtudes eeltoodust, mille kohaselt kohus tuvastas, et vaidlustatud detailplaneering riivab kaebajate õigusi ja on õigusvastane vaid osas, millega otsustati rajada sotsiaalobjekt (kodutute varjupaik) krundile *, ei pea kohus põhjendatuks tühistada detailplaneeringu kehtestamise otsust täies ulatuses.“
  1. Seega jäeti detailplaneeringu kehtestamise otsus jõusse osas, milles kohus ei tuvastanud ei kaebajate õiguste rikkumist ega detailplaneeringu õigusvastasust. Kaebajate poolt kohtule esitatud väited menetlus-, vormi- ja kaalutlusvigade kohta seondusid nende õiguste rikkumisega tulenevalt varjupaiga rajamise kavatsusest (kaebajate kui puudutatud isikute planeerimisseaduses nõutust intensiivsem teavitamata ja menetlusse kaasamata jätmine, kohalikule omavalitsusele teadaolevate vastuväidetega arvestamata jätmine, varjupaiga rajamise põhjendamata ja kaalumata jätmine) ning esimese astme kohus on kontrollinud menetlus- ja vorminõuete järgimist ning haldusotsustuse tegemiseks vajaliku informatsiooni piisavust ja diskretsiooni kohaldamise õiguspärasust kaebajate põhjendustest lähtudes. Pelgalt asjaolu, et vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsus ei sisalda planeeringulahenduse põhimotiive ka muus kui kodutute varjupaiga rajamise osas, ei anna alust vaidlustatud korralduse tervikuna tühistamiseks olukorras, kus planeeringu materjalidest ei nähtu kellegi poolt mistahes planeeringuetapis esitatuna vähimatki vastuseisu planeeringulahendusele muus kui varjupaiga osas. 3.mail 2004 detailplaneeringu eskiislahenduse avalikul arutelul osalenud ja väidetavalt kaebajaid esindanud T. Ehrlich esitas kirjaliku vastuväite varjupaiga antud piirkonda rajamisele (toimiku I kd lk 184-185) ning samasisuline on detailplaneeringu kehtestamise kuupäevaga dateeritud ja Tallinna Linnavalitsusele adresseeritud vastuväide kaebajate esindaja A. Braunbrückilt (toimiku I kd lk 96-98). Kohtumenetluses tõstatasid kaebajad küsimuse varjupaiga ja samale krundile rehabiliteerivat tegevust võimaldava hoone ning korterelamute kavandamise vastuolust Tallinna üldplaneeringus sätestatud maakasutustingimustega. Halduskohus ei tuvastanud planeeringulahenduse vastuolu üldplaneeringuga ning samal seisukohal on ka ringkonnakohus. Esmakordselt apellatsioonimenetluses esile toodu, et kaebajate õigusi rikub lisaks varjupaigale ka * krundile teise hoone ehitamise võimalus, ei ole küllaldane alus kohtuotsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ka selles osas. Erinevalt kodutute varjupaigast, mis planeerimismenetluse ajal oli suures osas valminud, ei ole detailplaneeringus krundile rajada lubatud teise ehitise otstarve üheselt kindlaks määratud. Seletuskirja kohaselt on võimalik krundile rajada ka teine hoone, mille funktsiooniks võiks olla rehabiliteeriva tegevuse võimaldamine (toimiku I kd lk 157).
  2. Apellantide väitel on vaadeldav detailplaneering terviklahendus, mida ei saa kehtetuks tunnistada osaliselt, kuna osaline kehtestamine võib kaasa tuua tagajärgi, millega planeeringu koostamisel ei arvestatud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Asjast ei nähtu ühtegi takistust detailplaneeringu realiseerimiseks ilma kodutute varjupaigata. Väide, et kavandatu elluviimisest osalise loobumise korral jääb planeeringuala vähemalt osaliselt heakorrastamata, ei ole kaalukas argument kaebuse tervikuna rahuldamiseks, sest sel juhul jääks heakorrastamata kogu planeeringuala. Detailplaneeringu tervikuna tühistamise vältimatuses ei veena kohut ka apellatsioonkaebuses esitatud väited lähteülesande koostamisel oluliseks 8
(9)3-04-247 peetud keskkonnakaitseliste aspektide planeeringus sisuliselt käsitlemata jätmisest. Apellantide poolt osutatud lähteülesande punkt 5.3.1 puudutab planeeritava ala keskkonnaseisundi hindamist, haljastuse dendroloogilist inventeerimist ja lahendust, p 5.3.3 soojavarustust ja valitud kütteliigi keskkonnamõju hindamist, p 5.3.5 jäätmekäitlust ning p 5.3.4 raudtee kaitsevööndit ja raudteeliikluse kahjulike mõjude leevendamise lahendusi. Väide, et eeltoodud keskkonnakaitselised aspektid on detailplaneeringus sisuliselt käsitlemata, ei ole kooskõlas kohtule esitatud materjalidega. Planeerimismenetluses on koostatud keskkonnahinnang (toimiku I kd lk 166-172), (p 6), samuti haljastuslik hinnang (toimiku I kd lk 173-180), mille terviktekstid on osa seletuskirjast (punktid 6 ja 7). Keskkonnakaitsega seonduvat (haljastus, soojavarustus, küte, jäätmed) käsitletakse seletuskirja punktides 2.3, 4.6, 5.
  1. Elamuid ei ole planeeritud raudtee kaitsevööndi lähedusse, raudtee ja elamute vahele jääb park ning detailplaneeringu ala hulka mittekuuluv ** tänava ja raudtee vaheline ala. Planeeringu realiseerimisega kaasnevaid või realiseerimist takistavaid negatiivseid keskkonnamõjusid asjast ei nähtu. III
  2. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks ja kaebuste täies ulatuses rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebajate kasuks ja seetõttu jääb kohtukulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. Vastustaja ei ole kohtukulude hüvitamist taotlenud. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.