) §-st 135. Tallinna Linnakohus (nüüd Harju Maakohus) palus jätta kaebus rahuldamata.
§-d 130 ja 131 ei kehtesta piiranguid teenistusest vabastamise teate edastamisele teenistussuhte peatumise ajal. V.N vabastati teenistusest alates 24.10.2005 ja sel ajal ei olnud ametniku teenistussuhe enam peatunud, sest kaebaja töövabastuse periood lõppes 21.10.2005. Etteteatamistähtajast puudu jäänud iga tööpäeva eest on talle makstud palka. Kaebaja tööraamatus teenistusest vabastamise kande nr 34 puhul on tegu personalitöötaja ebatäpse kandega ning see tuleb vastavalt sotsiaalministri 07.10.2004 määruse nr 112 § 14 lg- le 1 parandada. Kaebaja ei ole teenistusest sunnitult puudunud ja tal puudub alus nõuda
Graafikujärgselt ei olnud 22.10.2005 ja 23.10.2005 kaebajal tööpäevad. Kaebaja teenistusest vabastamine on seaduslik ja ametnikul puudub alus
Tallinna Halduskohtu 21.03.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-1051 jäeti kaebus rahuldamata.
lg 1 kohaselt ametnikku ei või muu hulgas vanuse tõttu teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel
Sellest on V.N teinud eksliku järelduse, et ka eelseisvast vabastamisest ei või ette teatada ega vabastamise käskkirja vormistada ametniku ajutise töövõimetuse ajal.
lg 2 kohaselt vabastatakse ametnik vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Antud juhul V.N vabastati teenistusest alates 24.10.2005, kaebaja töövõimetusperiood lõppes 21.10.
lg 1 alusel ja talle on makstud õigesti kõik seaduses ettenähtud tasud ja hüvitused. Et kaebaja teenistusest vabastamisel ei ole seadust rikutud, siis puudub ametiasutusel igasugune kohustus maksta talle trahvi iseloomuga hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. Kohtuistungil loobus kaebaja nõudest teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu väljamõistmiseks. Kohus märkis veel, et 22.10.2005 ja 23.10.2005 ei pidanud kaebaja graafikujärgselt tööl olema. Seega ei ole temalt 18.10.2005 võtmete ja magnetkaartide äravõtmine põhjustanud kaebajale ei teenistusest sunnitult puudumist ega nimetatud päevade eest rahalist kaotust. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub V N Tallinna Halduskohtu otsus tühistada. Kohus on eksinud teenistuslepingu lõpetamise aega reguleerivate seadusesätete tõlgendamisel.
Ei ole vaidlust selle üle, et teade teenistuslepingu lõpetamise kohta anti apellandile kätte töövõimetuslehel oleku 2
lg-s 1 sätestatud piirangu rikkumisega.
lg 1 arvestades on teenistusest vabastamise aeg käskkirja vormistamise päev ja sama paragrahvi 4.lõiget arvestades on tööraamatus märgitud vabastamise kuupäev teenistusest vabastamise päev. V.N palub tulenevalt
tunnistada Tallinna Linnakohtu haldusdirektori 18.10.2005 käskkiri nr 11-1/343 p 1 seadusevastaseks ning mõista välja Tallinna Linnakohtult teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu ja hüvitis 6 kuu ametipalga ulatuses. Apellant viitab Riigikohtu 24.10.2000 lahendile nr 3-3-1-45-00, milles selgitati, et
lg 2 sätestab üheselt, et ennistamisest loobumise korral väljamõistetav hüvitus on kuue kuu ametipalga suurune olenemata sellest, kui pikk on olnud ajavahemik teenistusest vabastamise ja kohtu poolt selle ebaseaduslikuks tunnistamise ning hüvituse väljamõistmise vahel. Tallinna Linnakohus apellatsioonkaebusega ei nõustu.
p 3 ja § 120 lg 2 ei kehtesta piiranguid teenistusest vabastamise teate edastamisele teenistussuhte peatumise ajal. Apellant sai küll teenistusest vabastamisest teada 18.10.2005, kuid teenistusest oli ta vabastatud alates 24.10.2005. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja leiab, et kuna kõik teenistusest vabastamisega seotud toimingud (teenistuslepingu lõpetamisest etteteatamine, teenistusest vabastamise käskkirja vormistamine, tööraamatu kätteandmine ja lõpparve väljamaksmine) tehti tema töövõimetuse ajal, on teenistusest vabastamine sisuliselt toimunud ajal, mil töösuhe oli peatunud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastavalt käskkirjale vabastati kaebaja teenistusest arvates 24.oktoobrist 2005.
, mis oli kaebaja teenistusest vabastamise õiguslikuks aluseks, sätestab, et ametnik vabastatakse vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et teenistusest vabastamise käskkirja vormistamise aeg on teenistusest vabastamise aeg või tööraamatu kandes märgitud päev teenistusest vabastamise päev. Määrav on käskkirjas märgitud teenistusest vabastamise kuupäev. Palgalipikust (lk 32) nähtuvalt on kaebajale arvestatud palka kuni 23.oktoobrini 2005. Seega oli kaebaja viimaseks teenistuses oleku päevaks 23.oktoober, mis oli puhkepäev.
lg 1 kohaselt on ametiasutus kohustatud andma ametnikule tööraamatu ja maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval. Viidatud paragrahv kaitseb teenistuja õigust saada lõpparve ja tööraamat kätte mitte hiljem kui teenistusest vabastamise päeval. Eeltoodu nähtub sama paragrahvi järgmistes lõigetes sätestatud sanktsioonidest ametiasutusele juhuks, kui eelnimetatud toimingutega viivitati – ametiasutus on viivituse korral kohustatud maksma ametnikule ametipalka. Sättest ei saa tuletada ametiasutusele keeldu anda lõpparvet või tööraamatut ametnikule enne teenistusest vabastamise päeva. Seepärast ei ole vastustaja poolt käskkirja vormistamine, lõpparve ja tööraamatu kätteandmine varem kui viimasel teenistuses oleku päeval ebaseaduslik. Nagu kaebaja ise märkis, viis ta töövõimetuslehe vastustajale ning mõlemale poolele oli teada, et tööle peab kaebaja asuma 22.10.2005. Ringkonnakohus ei leia, et vastustaja oleks kaebaja õigusi rikkunud, kui ta lähtudes talle teada olevast informatsioonist vormistas teenistusest vabastamiseks 3
lg 1 kaitseb ametnikku ainult teenistusest vabastamise eest teenistussuhte peatumise ajal, vastavate dokumentide vormistamist ja ametnikule edastamist säte ei keela. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.