KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-172 Haldusasi V. I. kaebus Tallinna Linnakohtu haldusdirektori 21. mai 2004. a käskkirja nr 11-1/192 tühistamiseks ja seoses madalamale palgaastmele üleviimisega tekkinud palgavahe vä ljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-1773/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus V. I. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V. I. Vastustaja Harju Maakohus (Tallinna Linnakohtu õigusjärglane) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-1773/2004 ja teha asjas uus otsus. 3. Rahuldada kaebus. Tühistada Tallinna Linnakohtu haldusdirektori 21. mai 2004. a käskkiri nr 11-1/192. Harju Maakohtul määrata kindlaks kaebaja madalamale palgaastmele üleviimisega tekkinud palgavahe ja maksta see kaebajale välja. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnakohtu haldusdirektori 21. mai 2004. a käskkirjaga nr 11-1/192 määrati Tallinna Linnakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik V. I. distsiplinaarkaristuseks üleviimine madalamale palgaastmele ühe astme võrra kolmeks kuuks süüteo eest, mis seisnes teenistuskohustuste mittenõuetekohases täitmises. Käskkirja kohaselt rikkus kae- 3-04-172 baja korraliste ettekannete koostamise nõuet (kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 30) ja kriminaalhooldusstandardit. 2. V. I. palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Tallinna Linnakohtu haldusdirektori 21. mai 2004. a käskkir i ja välja mõista madalamale palgaastmele üleviimisega tekkinud palgavahe. 3. Tallinna Halduskohtu 4. veebruari 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse motiivid olid järgmised:
- a)Karistatavalt seletuse nõudmine on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 7 lg-de 1 ja 3 kohaselt tööandja õigus, mitte kohustus. V. I. anti enne karistuse määramist võimalus kirjutada seletus. Kaebuse esitaja süütegu tuvastati kontrollaktiga, tähtsust ei oma tahtluse puudumine. Kontrollimise põhimõtted otsustasid talituste juhatajad ühiselt. Korraliste ettekannete koostamise vajadus ja sagedus on sätestatud seaduses ega sõltu kohtu nõudmisest. Kontrollimise tulemusel karistati KrHS § 30 rikkunud kaheksateistkümnest ametnikust nelja, ülejäänute osas piirduti vestlusega. Karistatud ametnikel oli arvuliselt enam korraliste ettekannete hilinemisi, samuti pikimad hilinemise ajad. Distsiplinaarkaristuse määramine on ametniku diskretsiooniotsus. Selle haldusasja raames ei saa hinnata teiste kriminaalhooldusametnike vastutusele võtmata jätmise või karistamise õiguspärasust. Karistusvahendi valikut mõjutab asjaolu, kuidas süüdlane suhtub oma teosse: kas ta mõistab ja tunnistab oma eksimusi ning püüab neid kiiresti kõrvaldada ja edaspidi vältida. Samuti arvestatakse teenistusülesannetesse varasemat suhtumist.
- b)Kaebuse esitaja vastutust ei vähenda elektroonilise töövahendi püsivuse ebakindlus või ametniku vähesed oskused ja teadmised töövahendiga töötamisel. Kaebuse esitajal oli võimalus saada koolitust, tehnilist abi (IT-abi) ja infot uuenduste kohta. Endise Kesklinna kriminaalhooldusosakonna ametnikuna oli kaebajal kriminaalhooldusprogrammiga tööle asumiseks parem positsioon, kuna osakond, milles kaebaja varem töötas, alustas juba 2002. aasta detsembris KHIS katsetusi. Ühestki kriminaalhooldusametniku tööd reguleerivast õigusaktist ei tulene, et ametnik peab pidama teatud tähtajal sooritatavate toimingute üle arvestust üksnes kriminaalhooldusregistri abil ja kaudu. Asjaolu, et 2002. aasta suvel toimus Kesklinna osakonna kolimine ja töötamine halbades töötingimustes, ei oma tähtsust rikkumiste puhul, mis leidsid aset aasta hiljem.
- c)Viited Riigikohtu 17. novembri 2003. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-74-03 ei ole kohased, kuna käskkirjas nimetatud kümnest rikkumisest ei ole ükski raskem rikkumine ega teenistuskohustuste jäme rikkumine. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. V. I. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Kaebuse esitaja ei soovinud halduskohtu hinnangut teiste ametnike vastutusele võtmise ja karistamata jätmise õiguspärasusele, vaid näidata, et sarnases olukorras viibinud ametnikke koheldi erinevalt, millega rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Vaatamata korduvatele pöördumistele IT-abi poole jäid probleemid sisuliselt lahendamata ja tegelik abi saamata. 2002. aasta detsembris alustati Kesklinna kriminaalhooldusosakonna tööruumides remonti, mistõttu oli remonttöödest tingituna probleeme nii elektri- kui sidevarustusega. Normaalsed töötingimused taastati alles 2003. aasta jaanuari lõpuks. Katsetamiseks antud elektroonilise programmi näol oli tegemist ühe versiooniga ja tööks anti kasutada hoopis teine, uuendatud versioon, mis nõudis ümberõpet. Kui tööandja annab ametnikule kohustuslikus korras kasutamiseks elektroonilise programmi, tuleb turvalisuse kaalutlustel ainuüksi seda programmi kasutada, mitte salvestada vajalikke andmeid igaks juhuks teistele infokandjatele. Vigase ja ebaõigeid andmeid väljastava elektroonilise programmi kohustusliku kasutamise nõudmine on ebaõige ja pahatahtlik. 2
(5)3-04-172
- Tallinna Linnakohtu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. KHIS-ga töötamine toimus kuni
- juulini 2004 justiitsministri
- detsembri
- a määruse nr 100 alusel. KHIS-s sisalduv automaatülesannete alalõik, mis võimaldab ametnikul ise luua endale tähtaegu töötegevuste sooritamiseks, ei ole kajastatud justiitsministri määruses, mistõttu seda võib lugeda KHIS lisaväärtuseks. Tähtajaga automaatülesanne saab programmis tekkida kahel viisil: eelmise korralise ettekande järel ja uue toimiku määramisel ametnikule. Distsiplinaarkaristus määrati KrHS § 30 lg-te 1 ja 2 eiramise eest ajavahemikus
- novembrist 2003 kuni
- maini
- Sel perioodil ei sisaldunud KHIS-s automaattähtaegu kriminaalhooldusametniku abistamiseks, kuna ametnik oli eelmise korralise ettekande teinud enne
- septembrit 2003, mil KHIS-s ei olnud võimalust luua korralise ettekande tähtajalist ülesannet. Seega
- septembrist 2003 kuni
- märtsini 2004 tekkisid küll KHIS-s automaatselt tähtajalised ülesanded teatud töötegevuste tulemusel, kuid tähtajad algasid 6 kuu möödudes ehk alates
- märtsist
- Seetõttu ei olnud kuni
- märtsini 2004 KHIS automaatülesannete all korraliste ettekannete koostamise tähtaegu ja kriminaalhooldusametnik pidi ise tähtaegade üle arvestust pidama. Kuna tähtajalisi ülesandeid loova KHIS osa näol on tegemist lisaväärtusega, siis on igal kriminaalhooldusosakonnal õigus otsustada, millisel määral seda osa KHIS-st kasutatakse. Tallinna kriminaalhooldusosakond on pidanud tähtajaliste ülesannete fikseerimist KHIS-s oluliseks, et tagada ametniku asendamise, teenistusest lahkumise jm puhul töö kiire üleandmine. Ametnik võib KrHS §-s 30 ettenähtud tähtaegadest kinni pidada ka mõnel teisel meetodil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu nende motiividega, mis puudutavad distsiplinaarkaristuse määramise menetluslikku ja vormilist külge. Kaebaja oli teadlik sellest, milles teda süüdistatakse ja tal oli reaalne võimalus esitada asja kohta enda arvamus. Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud. Sellest nähtub, mille eest on kaebajat karistatud ja mida on karistuse määramisel arvesse võetud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele tuleb märkida, et ükski õigusnorm ega põhimõte ei nõua, et distsiplinaarkorras karistamisel peaks ärakuulamine igal juhul toimuma suulises vormis. II.
- Ringkonnakohus leiab aga, et distsiplinaarkaristuse määramisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu.
- Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei esitanud kriminaalhooldusaluste kohta tähtaegselt korralisi ettekandeid. Käskkirja kohaselt on kaebaja rikkunud sellega KrHS § 30 lg-t 1 ja lg-t 2 ning kriminaalhooldusstandardit.
- Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ületas seadusega ettenähtud korraliste ettekannete esitamise tähtaegu ja sellega tekkis õigusvastane olukord. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb lisaks teenistuskohustuse rikkumisele teha kindlaks ka ametniku süü. Sellesse kohustusse on vastustaja suhtunud pealiskaudselt ja halduskohus on jätnud selle tähelepanuta. 3
(5)3-04-172 Kaebaja leiab, et tal puudus ettekannete koostamisega viivitamisel süü, sest ta eeldas, et infosüsteem teavitab teda jooksvalt lõppevatest tähtaegadest, kuid infosüsteemi vea tõttu teavitamist ei toimunud.
- Vaidlust ei ole selle üle, et automaatsete meeldetuletus te funktsioon oli kriminaalhooldusosakonnas kasutatavale infosüsteemile lisatud, kuid see ei toiminud täies ulatuses perioodil, kui kaebaja oleks pidanud vaidlusalused ettekanded esitama. Pooled on eri meelt selles, kas tegemist oli programmi puuduse või kavandatud omadusega. See ei ole ringkonnakohtu arvates iseenesest määrav. Tähtsust ei oma ka see, kas meeldetuletuste näol oli tegemist infosüsteemi jaoks õigusaktides ettenähtud põhifunktsiooniga või töö hõlbustamiseks loodud lisavõimalusega ning kas selle kasutamine oli kohustuslik või vabatahtlik. Oluline on asjas hoopis see, kas kaebaja teadis või pidi teadma, et programm ei tööta veel täies mahus, või pidi tal selles osas tekkima kahtlus. Ainuüksi koolituse ja IT-abi teenuse pakkumine ei kinnita, et kaebaja oleks pidanud olema teadlik teavitusfunktsiooni osalisest toimimisest. Ei ole tõendatud, et koolitusel oleks sellest juttu olnud. IT-abi kasutamise võimalus ei tähenda, et ametnik oleks või peaks olema kursis infosüsteemi kõigi iseärasustega. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et kaebaja sai teavitamisfunktsiooni osalisest toimimisest teada alles pärast viivitusse laskumist. Samas oli kaebajale juba varem hästi teada infosüsteemi ebakindlus. Kaebaja on käesolevas asjas ise viidanud infosüsteemi puudustele. See pidi kaebajat oma töö korraldamisel manitsema ettevaatlikkusele ka meeldetuletuste funktsiooni kasutamisel. Kaebaja pidanuks kuni arvutiprogrammi töökindluses veendumiseni kontrollima, kas programm teavitab teda õigeaegselt olulistest ülesannetest. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et KrHS § 26 lg 5 ja justiitsministri
- juuli
- a määrus nr 51 keelasid kriminaalhooldusametnikul kriminaalhoolduse infosüsteemi kõrval täielikult muude tööks vajalike arvestuste pidamise. Eelneva tõttu leiab ringkonnakohus, et tõendatud ei ole kaebaja tahtlus, küll aga ettevaatamatus tähtaegade ületamisel.
- Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et vastustaja oleks karistuse kohaldamisel arvestanud sellega, et tegemist on kergema süü vormiga. Vastupidi, muud distsiplinaarasja ja käesoleva kohtumenetluse materjalid kinnitavad, et vastustaja pidas tahtluse puudumist ebaoluliseks. Näiteks on kaebusele esitatud vastuses (tl 28 p 2.1) vastustaja asunud seisukohale, et oluline oli vaid teenistuskohustustest kinnipidamine, mitte põhjused, mis viisid õigusaktide rikkumisele. Süü vormi arvestamata jätmine on oluline kaalutlusviga distsiplinaarkaristuse määramisel.
- Üheks kaebaja karistamise motiiviks oli ka asjaolu, et „ta asus oma tegu õigustama“ (tl 29 p 2.4, tl 30 p 4.1 ja 4.2). Sellisele kaalutlusele tuginemine ei ole asjakohane. Distsiplinaarmenetluses enda kaitseks seisukohtade esitamist ei saa lugeda ametniku kohatuks suhtumiseks süüteosse. Karistamisele vastuvaidlemine ei ole samastatav olukorraga, kus isik küll tunnistab oma tegu, selle õigusvastasust ja süüd, kuid ei kahetse tegu. Ametnikku, kes vaidleb karistuse kohaldamisele vastu, ei tohi karistada karmimalt võrreldes ametnikuga, kes ühtegi vastuväidet ei esita. Ka asjakohatu motiivi arvessevõtmine on distsiplinaarmenetluses oluline kaalutlusviga. 4
(5)3-04-172
- Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et teda koheldi ebavõrdselt võrreldes teiste ametnikega, kelle töös avastati samasugused puudused. Ringkonnakohus leiab, et kaebajat ei koheldud ebavõrdselt. Kaebaja seisund oli süüteoepisoodide hulga ja raskuse erinevuse tõttu teiste ametnike olukorrast erinev. Siiski pidi vastustaja karistuse kohaldamisel arvestama, et tähtaegade ületamist ei põhjustanud vaid üksiku ametniku lohakus, vaid sellele aitasid kaasa ka vastustaja enda töökorralduse probleemid, sest viivitusse langesid paljud ametnikud. Viivituse tekkimist soodustanud objektiivsete asjaolude arvessevõtmata jätmine on kaalutlusviga.
- Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on asjakohatud käskkirja viited kriminaalhooldusstandardi rikkumisele. Tõsi, nimetatud standard on käsitatav asutuse sise-eeskirjana, millest ametnikule võivad tuleneda teenistuskohustused. Samas ei tulene standardist rangemaid ega täpsemad kohustusi seoses ettekanne te esitamise tähtaegadega. Standardi lisast 8 tulenev nõue koostada ettekanne 5 tööpäeva jooksul ei ole seotud ettekande esitamise tähtajaga ja ei ole seega käesolevas vaidluses asjakohane. Kaebajat ei ole karistatud selle eest, et ta oleks ettekannete koostamisele pühendanud rohkem aega kui 5 tööpäeva. Kriminaalhooldusstandardi arvestamine ei olnud kohane, kuid kuna kaebaja oli rikkunud ka KrHS § 30 lg- t 3 kuni
- maini 2004 kehtinud redaktsioonis, ei ole see minetus ringkonnakohtu arvates oluline. III.
- Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse § 160 lg-st 5 ei saa kohus jätta mitme olulise kaalutlusveaga karistuskäskkirja jõusse ega piirduda vaid karistuse vähendamisega. Selles asjas ei saa välistada, et vastustaja oleks õigeid asjaolusid arvestades ja asjakohatuid aspekte kõrvale jättes jätnud karistuse üldse kohaldamata. Distsiplinaarkaristuse määramine ei ole kohtu, vaid teenistusandja pädevuses. Kohtul puudub käesoleval juhul võimalus selgitada, milline oleks olnud kaebaja karistamise õiglane määr ja kas kaebaja vääris üldse karistamist.
- Tulenevalt karistusotsuse tühistamisest tuleb vastustajalt välja mõista tekkinud palgavahe. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg- le 3 võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5
(5)