3-05-318/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-318 Haldusasi AVu kaebus Tallinna Linnavalitsuse 02.03.2005 korralduse nr 385-k tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 03.02.2006 otsus haldusasjas nr 305-318 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus AVu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2006 Menetlusosalised Kaebaja: AV, esindaja Mai Hion Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus , esindajad Priit Lello ja Terje Krais Kolmas isik: N 10 Korteriomanike Ühistu, esindaja Valeri Ivanov RESOLUTSIOON Jätta AVu apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.02.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-318 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassa tsioonkaebus tuleb ringkonnakohtule esitada hiljemalt tähtaja viimasel päeval. 3-05-318 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 16.08.1993 ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega nr 947 tunnistati Tallinnas N mnt 10 (endine 30), endisel kinnistul nr 576, 577 asuvad ho oned ja krunt suurusega 1174,5 m2 omandireformi objektiks. Majavaldus on natsionaliseeritud, avaldatud ENSV Teatajas 1940.a. nr 57 art
4. Maa on natsionaliseeritud Riigivolikogu 23.07.1940 deklaratsiooniga. Vara omanikuks õigusvastase võõrandamise ajal tunnistati EA A ja omandireformi õigustatud subjektiks selle vara osas AV. Tallinna Linnavalitsuse 02.03.2005 korraldusega nr 385-k jäeti Finantsplaneerimise OÜ ekspertarvamuse alusel rahuldamata A. Vu taotlus N mnt 10 hoone tagastamiseks, kuna vara pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ei ORAS enne 02.03.1997 kehtinud ega ka praegu kehtiva redaktsiooni kohaselt.
5. AV esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 02.03.2005 korraldus nr 385-k. Korralduse aluseks olnud ekspertarvamusest nä htuvalt asus ekspert ise täienda vaid tõendeid koguma ning olemasolevaid tõendeid ja nende usaldusväärsust hindama, jättes küll selgitamata, miks tuleks tõendeid hinnata just nimelt eksperdi valitud viisil. Ekspert peaks andma hinnangu hoone säilivuse kohta linnavalituse poolt kogutud materjalide ja kindlaks tehtud asjaolude alusel, tõendite kogumine ning hindamine ei tohiks olla eksperdi ülesanne. Vastustaja on rikkunud tagastamise korra p 24, mille kohaselt otsustatakse vara tagastamine vara tagastamise toimiku ning täiendavalt kogutud materjalide põhjal, jättes uurimata ja analüüsimata toimikus leiduvad tõendid ning varasemates kohtuotsustes antud juhtnöörid vara säilivuse hindamise kohta. Kuivõrd linnavalitsuse kõik varasemad haldusaktid on tunnistatud kohtute poolt seadusevastaseks on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et kuna vara mittetagastamine on olnud õigusvastane, siis saab õiguspärane olla vaid vara tagastamine ning vastustaja siiski tagastab vaidlusalus e hoone kaebajale. Vaidlustatud korraldus on motiveerimata. Linnavalitsus on tuginenud üksnes viima sele ekspertarvamusele, kuid ei ole põhjendanud, miks tuleks lähtuda ekspert Ra arvamusest ning miks on jäetud kõrvale ja ana lüüsimata 1996.a., 1998.a. ja 2001.a. eksperthinnangud ning 2004.a. kaebaja poolt esitatud täiendav ekspertiisiakt. Kõik eelviidatud ekspertarvamused on oluliselt erinevad ekspert Ra arvamusest. Ekspert Rp on arvestanud tõendeid valik uliselt, põhjendamata, miks osa tõendeid ei ole arvestatavad. Samuti ei osuta ekspert mitme väite esitamisel tõenditele, millele tema väide tugineb, tema hinnangud lähtuvad visuaalsest vaatlusest, ilma ehitise konstruktsioone avamata. Ekspertarvamus ei ole kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega nagu näiteks 1946.a. koostatud hoone taastamise seletuskirjaga, selle joonistega ning 1948.a. koostatud aktiga, ekspert ei ole põhjendanud, miks on need tõendid ebausaldusväärsed. Ekspert ei ole täpsustanud, millistele tõenditele tuginedes ta on teinud järelduse, et N mnt 10 maja loeti täielikult purustatud hooneks, millest olid säilinud vaid N mnt ja R tn kandeseinad ning osaliselt vundamendid ja lagi. 1946.a. ja 1948.a. dokumendid lubavad teha teistsuguse järelduse hoone säilivuse kohta. Tõesed ei saa olla väited, et hoo ne oli täielikult purustatud, sest vaevalt on võimalik taastada või rekonstrueerida 2 3-05-318 täielikult hävinud ma ja, millest on alles vaid 2 seina, rääkimata sellise tegevuse otstarbekusest. Samuti pole ekspertarvamus kontrollitav, kuna puudub põhikonstruktsioonide mahtude arvutus. Ekspertarvamusest järeldub, et eksperdi arvates ei olegi objektiivsete andmete alusel võimalik hoone säilivust kindlaks määrata ning seda tuleb ja saabki teha vaid hinnanguliselt. Kui ekspert leiab, et tal ei ole võimalik objektiivset arvamust anda, siis peaks ekspert keelduma ekspertarvamuse andmisest.
6. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Kõik 5 enne vaidlustatud korraldust koostatud ekspertarvamust on tuvastanud, et N mnt 10 elamu ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ega kuulu tagastamisele. Vaid kaebaja poolt 2004.a. L Rahumäelt tellitud ekspertarvamuses on leitud, et põhikonstruktsioonid on asendatud 36,6% ulatuses, kuid see töö sisaldab mitmeid olulisi puudusi, mistõttu pole seda võimalik taotluse lahendamisel aluseks võtta. Peale selle ei kaasatud ekspertiisi vastustajat ja kolmandat isikut, mis samuti välistab L. R arvamuse arvestamise. Faktist, et kohus on kohaliku omavalitsuse haldusakti(d) seadusevastaseks tunnistanud ja teinud ettekirjutuse taotlus uuesti läbi vaadata (s.o tellida uus eksperthinnang), ei tulene õiguspärast ootust hoone tagastamisele. Riigikohtu 25.11.2004 otsuse täitmiseks tellis linnavalitsus Finantsplaneerimise OÜ- lt vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemiseks ekspertarvamuse. Selle järgi on ORAS enne 02.03.1997 kehtinud redaktsiooni alusel vaidlusaluse hoone põhikonstruktsioone asendatud 59% ulatuses ning kehtivast redaktsioonist lähtuvad arvestused andsid kapitaalremondi ja juurde ehituste mahuks 81% hoone koguväärtusest. Ekspertarvamuse järgi ei ole N mnt 10 elamu seal kuuekümne aAjooksul teostatud ümberehituste tõttu säilinud endisel individualiseeritaval kujul kummagi ORAS -e redaktsiooni järgi ning linnavalitsus oli tagasta mise korra p 28 alusel kohustatud ORAS § 12 lg 3 p 2 ja lg 8 p 2 alusel tegema tagastamisest keeldumise korralduse. Ekspertarvamusele lisatud 17.03.1944 politseiraportist, 1945.a. dokumentidest, hoone 1946.a. rekonstrueerimisprojekti seletuskirjast ja joonistest ning 1948.a. aktist ilmneb, et 9.-10.03.1944 toimunud nõukogude lennuväe pommirünnaku käigus sai vaidlusalune ehitis olulisi purustusi. Politseiraporti lk 8 nähtuvalt on täielikult purustatud hoonete hulgas nimetatud ka elamu aadressidel A. Hi 30 ja Ri 19 (praegu N mnt 10). Ekspertiisi käigus tuvastatud ümberehitustel/taastamistöödel taastati täielikult hoovipoolsed kandvad seinad, sh muud konstruktsioonid, mida kinnitab asjaolu, et sisehoovipoolse väliskandeseina paksus (64 cm2 ) erineb tänavapoolse seina paksusest (57 cm2 ), samuti on erinevad müüritises kasutatud materjalid: taastatud müüritises on kasutatud deformeerunud silikaat- ja põletatud savitelliseid, tsementmörti (enne
7. aastat kasutati lubi- ja tsementmörti) ning müüri ladumiskvaliteet viitab selgelt mittekvalifitseeritud tööjõu (vangide) kasutamisele; keldriseinte kandeseinte ehitusega rajati uued vundamendid; ruumide arhitektuurne planeering 1991.a. erineb täielikult 1938.a. plaanilahendusest (vt. korruste plaanid ja lõiked ekspertarvamuse lisas 3), kangialune on kinni ehitatud, hoovipoolsele siseküljele on projekteeritud ja ehitatud kohviku laiendus; 1946.a. rekonstrueerimisprojekti seletuskirja lk 8 on märgitud, et ilma projektita taastamistööde tegemisel ehitati liiga rasked (12 cm paksused) tellisvaheseinad, mis lisaks ei pa ikne erinevatel korrustel vertikaalselt ühes tasapinnas, vahelagede betoonplaadid on liiga paksud (kuni 10 cm), täiteks paigaldati liiga paksult ehitusprahti, seetõttu ületas kandetalade ja roovide koormus lubatu kuni 50% (rekonstrueerimisprojekti seletuskirja punktides 1-11 on esitatud tehnilised lahendused hoone tugevdamiseks); hoonele on ehitatud rõdud, mille mõõtmed vastavad 1946.a. ümberehitusprojektis toodule; taastati vahelaed: betoneerimisel on kasutatud osaliselt 3 3-05-318 graniitkillustikuga ning osaliselt kruusatäitega betooni, vahelagede betoneerimisel on kasutatud erineva päritoluga teraskandetalasid (DIN, GOST), mis viitab vahelagede valamisele erinevatel aegadel, enne 1940.a. ehitatud keldrikorruse teraskandetaladel betoonlaed on krohvitud lubimördiga ning asendatud laeosadel on jäljed krohvimata puitraketistest; hoone ülesehitamisel on silikaattellistest uuesti ehitatud vaheseinad, algselt olid hoones puitkarkass-vaheseinad; ehitati trepimarsid, mida planeeriti taastada ilma algset konstruktsioonilahendust oluliselt muutmata, tegelikult vähendati trepimarsi laiust a lgselt 142 cm-lt 130 cm- le; paigaldati uued aknad ja uksed; 100 %-liselt asendati hoone üldpüsisisustus (valamud, WC-potid, jne); ehitati uus katus, mida ilmselt on korduvalt vahetatud (sellele viitab asjaolu, et 1946.a. projekteeriti uus katusetarind, mille konstr uktiivne lahendus erineb katusetarindist 1991.a.). Ülaltoodu alusel on ekspert põhjendatult jõudnud järeldusele, et N mnt 10 hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ORAS mõttes. Põhikonstruktsioonide mahud on üksikasjalikult esitatud ekspertarvamuse lisas 1 tabelites 3a ja 4a ning eksperthinnangus on arvestatud kõiki olemasolevaid tõendeid, koostatud avalikes arhiivides leiduvate dokumentide (arhiividokumentide, ehitusprojektide, fotode, jne) ning kõikide asjaolude uuring ning võrdlev analüüs. Tagastamise korra p 27 kohaselt on ekspertarvamuse aluseks linnavalitsuse koostatud vara tagastamise toimik ja menetluse käigus kogutud tõendid, sh tõendid, mis võimaldavad anda hinnangu vara säilimise kohta. See aga ei keela eksperdil iseseisvalt koguda täiendavaid tõendeid, mida vara tagastamise toimik ei sisalda. Kaebaja osundatud tagastamise korra p 24 ei ole ekspertarvamuse jaoks tõendite kogumisel asjassepuutuv, kuna seal sätestatakse, milliste dokumentide alusel otsustatakse vara tagastamine, mitte linnavalitsuse või eksperdi õigusi ja kohustusi ekspertiisi koostamisel. Kaebaja oli kaasatud N mnt 10 tagastamise avalduse lahendamise ja korralduse nr 385-k andmisega seotud haldusmenetlusse, talle saadeti korralduse eelnõu ja selle aluseks ole v ekspertarvamus. AS-i R eksperdi L. R 2001.a. ja 2004.a. koostatud ekspertarvamustes analüüsitakse hoone säilimist vaid enne 2.03.1997.a. kehtinud ORAS-i redaktsiooni alusel, mis ei võimalda asja lahendamist Riigikohtu otsuse valguses. 2004.a. ekspertarvamuse punktis 2.6 märgib ekspert, et mõningatel andmetel on hoovipoolne välissein suures osas varisenud kuni
8. korruse laeni ning punktis 2.7 hindab välisseinte taastamismahuks 30 %. Millest lähtuvalt sellise tulemini jõuti ei ole koostatud töö põhjal võimalik järeldada. Juhul kui elamu hoovipoolne välissein ei olnud varisenud, on näidatud protsent tõenäoliselt ülepaisutatud, samas kui hoovisein siiski varises, on kahjustuste osatähtsust hoopis alahinnatud. Ekspert on hoone vahelaed lugenud asendatuks vaid 1/5 osas, mis on vastuolus muude ekspertiiside andmetega. Ekspertarvamuses pole analüüsitud, miks on osa müüritiste kihid laotud erinevalt teistest 1938.a. püstitatud seintes t. Ekspertarvamuse usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et just sama ekspert on varem koostanud linnavalitsuse tellimusel ekspertiisi, kus järeldas, et hoone on arvestataval määral ümberehitatud ja pole säilinud.
9. Kolmas isik nõustus vastustaja seisukohtadega ja palus jätta kaebus rahuldamata.
10. Tallinna Halduskohtu 03.02.2006 otsusega jäeti AVu kaeb us rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium sedastas oma 25.11.2004.a. otsuses nr 3-3-1-44-04, et linnavalitsus on jätnud välja selgitamata, millise ORAS redaktsiooni alusel on kaebajal õigustatud subjektina suurem võimalus saada taotletud vara tagasi. T. Ra eksperthinnangus on järgitud Riigikohtu 2004.a. otsuse juhiseid ja hinnatud õigusvastaselt võõrandatud vara endisel individualiseeritaval kujul säilivust nii varem kehtinud kui ka kehtiva ORAS redaktsiooni alusel ning jõutud 4 3-05-318 järeldusele, et kummalgi juhul pole vaidlusalune hoone säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Ükski õigusakt ei keela eksperdil täiendavaid tõendeid koguda ja tegelikult polegi eksperdil ilma selleta võimalik ekspertarvamust anda, sest ka näiteks hoone ülevaatus tähendab tõendite kogumist. Linnavalitsus on põhjendatult lähtunud vaid lusaluse haldusakti andmisel T. Ra eksperthinnangust. Vastustaja ei saanud arvestada varasemaid ekspertarva musi, sest need on varasemate kohtuotsustega tunnistatud kõlbmatuteks. Kaebaja poolt L. Rlt tellitud arvamust ei saa kohus arvestada eksperthinnanguna, sest selle läbiviimisse polnud kaasatud vastustajat ega kolmandat isikut, kes jäid ilma võimalusest esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid. Peale selle tunnistas L. R ka ise 09.01.2006 kohtuistungil, et 2004.a. ekspertiisi tehes ta hoonet üle ei vaadanud, vaid lähtus 2001.a. põgusast ülevaatusest, mil ta käis ainult keldris, pööningul ja korterites aga mitte; möönis, et dolo miitviimistluse märkimine põhikonstruktsiooniks oli viga ning et majaseina lahtivõtmisel võib tema arvamus osutuda valeks. Kohtuistungil selgus ka, et arvamuse kujundamisel lähtus L. R väärast eeldusest, et Saksa politsei andmetel oli hoone keskmiselt hävinud. 17.03.1944.a. politseiraporti lk- l 8 olev alajaotus „Mittelschwer beschädigt“ (keskmiselt kahjustatud) ei laiene hoonele A. Hi 30 (praegu N mnt 10), sest see majanumber seisab samal leheküljel allpool pealkirja „Im II. Polizeirevier“ (II politseijaoskonnas) all, kus loetletud hoonete purustuste ulatust pole aga märgitud. Lähtudes raporti ülesehituse loogikast, peaksid selles jaotuses äratoodud hooned olema täielikult purustatud. Sest raporti lk-l 7 allosas on saksakeelne tekst, mis tõlkes tähendab, et „Pommide ja tule läbi on alljärgnevatel tänavatel järgmised ma jad purustatud või kahjustatud”. Kergelt kahjustatud maju ei ole nimetatud. Sellele tekstile järgneb pealkiri „Im I. Polizeirevier“ (I politseijaoskonnas), mille all alajaotuses „Total zerstört“ (täielikult purustatud) on loetletud rida hooneid. Sellele alajaotusele järgneb alajaotus „Schwer beschädigt“ (tugevasti kahjustatud), siis alajaotus „Keskmiselt kahjustatud“, millele omakorda järgneb pealkirja „II politseijaoskonnas“ all ilma alajaotuseta loend, kus loogiliselt võttes peaksid olema loetletud täielikult purustatud majad. Eelnevat arvesse võttes ei ole L. R arvamus usaldusväärne. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata ning et kaebaja kaasamine haldusmenetlusse oli formaalne, kuna linnavalitsuse poolt kaebajale saadetud korralduse projekt sisaldas vaid viite viimasele ekspertiisiaktile ja selle järeldustele ning seadusele, mistõttu ei saanud kaebaja avaldada oma arvamust pikemalt, kui ainult teatada, et soovib N mnt 10 hoone tagastamist. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Koos korralduse projektiga saatis linnavalitsus kaebajale ka T. Ra 07.02.2005 koostatud eksperthinna ngu koopia, mida koos lisadega on 186 lk. On ilmselge, et niivõrd mahukat ekspertiisiakti pole mingil viisil võimalik korralduses lühidalt refereerida. Kuivõrd ekspertarvamuse koopia oli kaebajal ole mas, piisas korralduse projektis ja korralduses endas viitest T. Ra ekspertarvamusele. Ekspertarvamuse koostamisele eelnenud ekspertiisiobjekti kohapealsesse ülevaatusesse oli kaasatud ka kaebaja esindaja. Vaidlustatud korralduses on viidatud veel Riigikohtu 20.06.2000 ja 25.11.2004 otsustele, mille ärakirjad kaebajal samuti olid olemas, mistõttu nende põhjalikum käsitlemine korralduses polnud enam vajalik, kuna oleks muutnud korralduse ülemäära mahukaks. Korralduse motiveering on piisav selleks, et isik, kellele see on suunatud, saaks aru, miks ja millisel õigus likul alusel korraldus on antud ning võimaldaks korralduse seaduslikkust kontrollival asutusel otsustada, kas see akt on seaduslik. Et kaebaja sai aru, miks ja millisel õiguslikul alusel korraldus on antud, kinnitab ka käsitletav kaebus. 5 3-05-318 Alusetu on kaebaja väide, et kuivõrd linnavalitsuse kõik varasemad haldusaktid on tunnis tatud kohtute poolt seadusevastaseks, on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et vastustaja siiski tagastab kaebajale vaidlusaluse hoone. Ükski ko hus pole kunagi otsustanud, et N mnt 10 tuleks kaebajale tagastada, kõik linnavalitsuse varasemad korraldused tühistati põhjusel, et need tuginesid kõlbmatutele eksperthinnangutele. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. AVu apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 03.02.2006 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus ei analüüsinud erinevaid eksperthinnanguid ja ei selgitanud välja, kas erinevused on tingitud ekspertide erinevast metoodikast või faktide erinevast hindamisest. Uurimisprintsiipi eirates jättis halduskohus hindamata ja kontrollimata, kas T. Ra eksperthinnang oli koostatud seaduse ja kehtiva metoodika nõuete kohaselt. Kohus on lükanud L. Rahumäe eksperthinnangu tagasi formaalse põhjendusega, et selle läbiviimisse ei kaasatud vastutajat ja kolmandat isikut. See väide on väär, sest hoone ülevaatuse ajal
12. aastal, mil seda tegi L. R kui linnavalitsuse valitud ekspert,
13. aastal, kui seda teostas T. Rp, olid kohal ka linnavalitsuse ning kolmanda isiku esindajad. Kohus jättis välja selgitamata, milles seisnes nende kahe eksperthinnangu sisuline erinevus. Kohus jättis tähelepanuta TTÜ ehitusökonoomika professori J Suti arvamuse T. Ra ekspertarvamuse kohta. Lisaks kriitikale metoodika ja arvutuste põhjendatuse kohta on J. S märkinud, et eksperthinnang ei ole kontrollitav, sest puuduvad mitmed arvutused. Olukorras, kus hoone säilivuse ulatuse kohta on antud erinevaid hinnanguid ja kus kaks viimast eksperthinnangut andsid erineva tulemuse ning kus J. S leidis kohtuotsuse aluseks olevat eksperthinnangut uurides, et seda ei saa kasutada otsuse tegemisel, oleks kohus pidanud lähtuvalt uurimisprintsiibist määrama komisjonilise ekspertiisi. Kaebaja esitas sellekohase taotluse, aga kohus jättis selle motiveerimatult rahuldamata. Kohtu ja vastustaja tõlgendus raportist ei ole kooskõlas raportis kirjapanduga. See on ka ainus tõend, millele vastustaja ja kohus on tuginenud hoone pärastsõjajärgse olukorra hindamisel. Politseiraport ei kirjelda aga hoonete tegelikku olukorda ega purustuste või kahjustuste ulatust. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei saa hoone seisundit pärast pommitamist hinnata
14. a. Leningradis koostatud taastamisprojekti ja selle seletuskirja ja jooniste järgi. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis on
15. a. projekti joonised, kus on N mnt 10 hoone välisseinu kirjeldatud kui „olemasolevat tellismüüritust“. T. Ra arvamuses need joonised puuduvad. Kohus ei ole arvestanud ega hinnanud ka
16. a. inseneride A. T ja H. K akti ehituse defektide kohta, kus on muuhulgas öeldud: „Seintes olevad praod, mis tekkisid pommitamise põrutuste ja tulekahju tõttu ja mistõttu on rikutud välisseinte stabiilsus, „elavad“ senini. Välisseinte tugevadamist taastamise käigus ei tehtud. On oht, et osa karniisi, eriti trepikodade osas, võib variseda. Karniisi taastamistööde käigus ümber ei laotud“. Need tõendid seavad kahtluse alla kohtu järelduse, et hoone oli täielikult purustatud. 6 3-05-318
17. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Õige pole apellandi vä ide, et kohus lükkas L. Rahumäelt tellitud ekspertiisi tagasi formaalsetel põhjustel. Kohus on õigesti tuvastanud, et L. Rahumäelt tellitud arvamust ei saa arvestada eksperthinnanguna, sest selle läbiviimisesse ei olnud kaasatud vastustajat ega kolmandat isikut. Isiku õigus esitada haldusmenetluse käigus omapoolseid tõendeid ja seisukohti, samuti juhtida eksperdi tähelepanu hoone säilimise seisukohalt olulistele asjaoludele, ei ole kindlasti formaalne. Halduskohus on tuvastanud mitmeid teisigi minetusi selle ekspertarvamuse puhul. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses teadlikult märkinud, et L. R poolt kohtumenetluses antud tunnistuste põhjal on ilmnenud järgmised asjaolud: ekspert ei teostanud N mnt 10 hoone täielikku ülevaatust
18. ega
19. a; ekspert kinnitas kohtuistungil, et välisviimistluse arvestamine oli viga; ekspert kinnitas, et ta lähtus valest eeldusest, et Saksa politsei andmetel oli hoone keskmiselt hävinud, kohtuistungil ekspert tõdes, et N mnt 10 hoonet tuleb vaadelda kui täielikult purustatud ehitist. Ebaõige on apellandi väide, et kohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja jätnud hindamata ning kontrollimata, kas T. Ra eksperthinnang on koostatud seaduse ja kehtiva metoodika nõuete kohaselt. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on T. Ra eksperthinnangus järgitud Riigikohtu
20. aAotsuse juhiseid ja hinnatud õigusvastaselt võõrandatud vara endisel individualiseeritaval kujul säilivust nii varem kehtinud kui ka kehtiva ORAS - i redaktsiooni alusel ja jõutud järeldusele, et kummalgi juhul ei ole vaidlusalune hoone säilinud endisel individualiseeritaval kujul. J. Suti 14.12.2005 ja 24.01.2006 seisukohad ei ole käsitletavad ekspertarva musena kohtumenetlust reguleerivate õigusaktide tähenduses. T. Ra 08.01.2006 vastulauses on J. Suti väited argumenteeritult ümberlükatud. Apellandi kahtlused politseiraporti suhtes on ümberlükatavad muuhulgas J. K ja L. K koostatud trükisega „Tallinn tules Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10.märtsil 1944“. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et halduskohus on andnud õige hinnangu kaebaja väitele, et tal on tekkinud õiguspärane ootus vara tagastamiseks. Eelnimetatud õiguspärast ootust ei ole saanud kaebajal tekkida. Esiteks puudub vastavasisuline kohtuotsus, kus oleks antud linnavalitsusele selliseid juhiseid, mis otseselt suunaksid vara tagastamise korralduse andmisele. Teiseks toimub vara tagastamine üksnes ORAS -s sätestatud alustel ja korras ning õiguspärasele ootusele tuginedes ei ole alust tagastamiskorralduse andmist nõuda. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et puuduvad normid, mis keelavad eksperdil täiendavat eksperthinnangu andmiseks vajalikku informatsiooni koguda. Õige ja seadusliku ekspertiisiakti tegemiseks ei pruugi piisata vara tagastamise toimikus olevatest või muudest vastustaja poolt eksperdile esitatavatest dokumentidest.
22. Apellatsioonkaebuses on leitud, et Tallinna Linnavalitsus ei ole N mnt 10 tagastamise protsessis käitunud erapooletult ja hea halduse põhimõtteid järgides. Kaebaja tugineb järgnevatele asjaoludele: linnavalitsus ei ole suutnud 13 a Ajooksul vastu võtta seaduslikku otsust vara tagastamise või tagastamata jätmise kohta; linnavalitsus erastas N mnt 10 asuvad korterid 7 3-05-318 õigusvastaselt enne vara tagastamise küsimuse lahendamist; kaebaja suhtes on kohaldatud ebasoodsamaid norme. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja oleks kaebuse esitaja osas käitunud erapoolikult. Vastustaja poolt antud varasemad haldusaktid on küll kohtute poolt tühistatud, kuid tegemist on olnud põhimõtteliste ja keeruliste õiguslike vaidlustega, mis on mitmel juhul leidnud lõpplahenduse alles Riigikohtus. Seega ei saa väita, et vastustaja oleks tahtlikult teinud kaebaja jaoks ebasoodsaid otsuseid. Hea halduse põhimõtte vastu eksimine varasemates menetlustes ei saa mõjutada käesoleva vaidluse esemeks oleva haldusakti seaduslikkust ja kehtivust. Olulised on üksnes Tallinna Linnavalitsuse 02.03.2005 korraldusega nr 385-k seotud vormi ja menetlusvead ning needki üksnes sel määral, mis võisid mõjutada haldusakti lõpptulemust. Arvestades, et vara tagastamise korralduse näol ei ole tegemist kaalutlusotsusega, ei oma menetlus- ja eelkõige vormivead üldjuhul haldusakti kehtivusele olulist mõju.
23. Kaebaja leiab jätkuvalt, et vastustaja on korralduse andmisel lähtunud vääralt üksnes ekspert Ra poolt 07.02.2005 koostatud ekspertarvamusest, jättes tähelepanuta nii 1996.a., 1998.a., 2001.a. koostatud kui ka kaebaja poolt 2004.a. esitatud ekspertarvamuse. Alljärgnevalt annab ringkonnakohus asja selguse huvides ülevaate N mnt 10 hoone osas toimunud ekspertiisidest, nendes sisalduvatest järeldustest ning nende suhtes kohtuotsustega antud hinnangutest. 14.02.1994 on AS Ehitusekspert (peaekspert L. S, komisjoni liikmed P. K, G. L ja Ü. Lsalu) andnud eksperthinnangu N mnt 10 paikneva hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlaksmääramiseks seisul 01.01.1994 (haldusasi 3-173/99, II kd, lk 15 jj). Ekspertiis viidi läbi N mnt 10 elanike algatusel. Ekspertiisis leiti, et N mnt 10 hoone kuju ja suurus ei ole õigusvastase võõrandamise järgselt oluliselt muutunud, kuid arvestada tuleb, et 1944.a. hävines hoonest kui tervikust 73% ja hoonest säilus ahervare. Uute põhikonstruktsioonide osatähtsus on 60%, seega on põhikonstruktsioonid asendatud rohkem kui poole ulatuses. Tallinna Halduskohtu 04.11.1994 otsusega haldusasjas nr 3-244/94 tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 03.06.1994 korraldus, millega hoone jäeti tagastamata, seadusevastaseks menetluslike ja vormiliste puuduste tõttu. Sisulist hinnangut eelviidatud ekspertiisile ei antud. 18.04.1995 on Kohtuekspertiisi Büroo Tallinna Linnavarade Ameti taotlusel teinud ekspertiisiakti nr 19-R/E (haldusasi 3-173/99, II kd, lk 52 jj). Ekspertiisis tuvastati, et 1944.a. märtsipommitamisel sai N mnt 10 hoone pommitabamuse ja põles. Hoonest säilus I korrus ja keldrikorrus ning osa välisseinu. Hoone tinglikust kubatuurist säilus 32,9% ja hävis 67,1%. 1945.a. alustasid vene sõjaväelased taastamistöid, kuna hoone oli hea asukohaga ja selles piirkonnas ainsana säilinud. Taastamisremondi projekt ja eelarve koostati 1946.a., kui pool hoonet oli juba taastatud. Ilma projektita ehitamisel oli tehtud vigu ja selle tõttu tehti ettekirjutusi juba valminud konstruktsioonide lammutamiseks ja tugevdamiseks. 1962.a. tehti hoones kapitaalremont ja kohviku köögiplokile ehitati juurde laiendus. Hoone uute põhikonstruktsioonide suhe natsionaliseerimise aegsete põhikonstruktsioonidega on 30% < 50%. Tallinna Halduskohtu 14.06.1996 otsusega haldusasjas nr 3-642/95 tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 19.09.1995 korraldus nr 2612-k vara kompenseerimise kohta õigusvastaseks, kuna 8 3-05-318 linnavalitsus ei olnud andnud korraldust vara tagastamata jätmise kohta. Tallinna Linnavalitsuse 22.07.1996 korraldusega nr 1873-k vormistati vara tagastamata jätmine. Tallinna Halduskohtu 07.04.1997 otsusega haldusasjas nr 3-62/97 tunnistati eelnimetatud korraldus seadusevastaseks. Kohus leidis, et ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks tuleb võrrelda ehitise võõrandamisaegset põhiotstarbel kasutatavat kubatuuri praeguse kubatuuriga ning tähtsust ei oma, et ehitise põ hiotstarbeline kubatuur vahepeal hävis. 07.08.1998 on andnud ekspertarvamuse AS Kommunaalprojekt ekspert Jevgeni T (haldusasi 3173/99, III kd, lk 2 jj). Ekspertiisis leiti, et N mnt 10 hoonel põles 1994.a. märtsipommitamise ajal ära katus, purunesid osaliselt r/betoon vahelaed. Säilisid keldri ja I korruse vahelagi. Lagunenud oli osa trepimarsse ja mademeid. Hävinenud olid kõik avatäited ja ülakorruste vaheseinad. Hävisid kõik tehnosüsteemid, liftid. Kahjustada sai ka N mnt poolne fassaad. Võib oletada, et hoovipoolne hoone sein jäi pommitamise ajal püsima vastupidiselt mitmetele väidetele hoovipoolse seina varisemisest. Hoone taastati tema endisel kujul ja suuruses. Hoone kubatuur suurenes minimaalselt, so 6,4%. Asenduste ja remondi jääkväärtus on suurem kui algvara jääkväärtuse kriteerium (3/4). Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2000 otsusega haldusasjas nr II-3-84/2000 tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 13.11.1998 korraldus nr 6848-k vara tagastamata jätmise kohta seadusevastaseks. Kohtuotsuse kohaselt oli ekspertiisiakti punktis 3.4 vastuolus hindamise korra punktidega 15 ja 16 võrreld ud asenduste ja remondi jääkväärtust algvara jääkväärtusega, kuid pole välja toodud, millisel määral on ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud ja millised on ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuste mõtteliste osade suurused. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2000 otsusega muudeti ringkonnakohtu otsuse motiveerivat osa. Riigikohus asus seisukohale, et ORAS § 12 uut redaktsiooni ei tohi kohaldada sisuliselt tagasiulatuvalt juhtumil, kui see halvendab õigustatud subjekti olukorda. Selle paragrahvi
24. lõike uue redaktsiooni alusel loetakse vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Varemkehtinud redaktsiooni järgi loeti vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Seega ei olnud enne 02.03.1997 oluline, millisel määral oli vara väärtus muutunud. ORAS § 12 lg 8 p 2 varemkehtinud redaktsiooni alusel ei loetud ehitisi endisel individualiseeritaval kujul säilinuks ka siis, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud, kuid võõrandamisaegsed vundament, välispiirded, kandvad seinad, vahelaed ja katus on asendatud kokku rohkem kui pooles ulatuses. Välispiireteks peeti seejuures väliskandeseinu, akna - ja välisukseplokke ning katusekatet. Uue redaktsiooni järgi on määravaks kogu ehitise, mitte üksnes põhikonstruktsioonide väärtuse kasvamine kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu. Seega on võimalik, et mõni ehitis on varemkehtinud redaktsiooni järgi säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuid uue redaktsiooni järgi ei ole sama ehitis säilinud. Hindamise korra p 4 järgi rakendatakse seda korda õigusvastaselt võõrandatud ehitise hindamisel, mille kohta kohaliku omavalitsuse täitevorgan ei ole enne 02.03.1997 teinud otsust selle ehitise tagastamise või mittetagastamise kohta. N mnt 10 hoone mittetagastamise kohta tegi Tallinna Linnavalitsus korralduse 22.07.1996, seega enne 02.03.
25. Seetõttu oleks A. Vu asjas võimalik rakendada mitte hindamise korda, vaid keskkonnaministri 13.03.1995 määrusega nr 16 kinnitatud “Metoodilisi soovitusi ekspertidele ehitiste endisel individ ualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks” (edaspidi “metoodilised soovitused”). 12.09.2001 andis eksperthinnangu AS R Ltd K ekspert L R (haldusasi 3-59/03, lk 21 jj). Ekspertiisi kohaselt sai N mnt 10 hoone 1944.a. märtsis Tallinna pommitamisel kannatada ja 9 3-05-318 taastati 1946.a. Leningradi Vojenprojekti poolt koostatud taastamisprojekti järgi. Hoone taastamist alustati vahetult peale sõjakahjustuste tekkimist, projekti koostamise tingis vajadus kontrollida taastatavate konstruktsioonide kandevõimet. Hoone ei saanud otsest pommitabamust, kuid põles. Säilisid hoone välisseinad (osaliselt), keldri ja I korruse laed, osa trepimarsse ja mademeid. Varisesid II-V korruse vahelaed, suur osa sisekandeseinadest, põlesid katusekons truktsioonid ja avatäited. 1946.a. taastati hoone endisel kujul. Uute, peale õigusvastaselt võõrandamist (07.09.1944) ehitatud-asendatud põhikonstruktsioonide (jääkväärtuse) osatähtsus on 101,5% ning seega ei ole vara säilinud endisel individualiseeritaval kujul. 30.04.2001 ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega nr 12099 muutis komisjon oma 16.08.1993 otsuse nr 947 punkti 1, leides, et vara õigusvastase võõrandamise ajaks tuleb lugeda 07.09.1944 ja vara omanikuks õigusvastase võõ randamise ajal EA(Ernst) A. 21.11.2001 korraldusega nr 4877-k kinnitas Tallinna Linnavalitsus AS “R Ltd K" 12.09.2001 ekspertarvamuse, jättis rahuldamata A. Vu taotluse tagastada talle N mnt 10 hoone, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning alustas hoone kompenseerimise menetlust. Riigikohtu halduskolleegium 25.11.2004 otsusega nr 3-3-1-44-04 tühistati nimetatud haldusaktid ning kohustati linnavalitsust kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates tegema uut korraldust. Halduskolleegium leidis, et N mnt 10 hoone õigusvastase võõrandamise aja muutmine
26. aastaks ei ole õiguspärane ning sellest tulenevalt on õigusvastane ka linnavalitsuse 21.11.2001 korraldus. Kolleegium on 20.06.2000 otsuses selgitanud, et omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadust tuleb kohaldada kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ega tohi kohaldada tagasiulatuvalt juhul, kui see halvendab õigustatud subjekti olukorda. Linnavalitsus on Riigikohtu otsust valesti mõistnud ja jätnud välja selgitamata, millise ORAS redaktsiooni alusel on A. Vul õigustatud subjektina suurem võimalus saada taotletud vara tagasi. Linnavalitsus oleks pidanud eksperdil laskma hinnata ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivust nii endise kui ka kehtiva ORAS redaktsiooni alusel. Enne 02.03.1997 ei olnud eksperdil vara säilivust võimalik hinnata vara väärtuse abil ja ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise tuvastamiseks tuli võrrelda ehitise võõrandamise aegset põhiotstarbel kasutatavat kubatuuri praeguse kubatuuriga. ORAS kohaselt ei oma tähtsust, et ehitise põhiotstarbeline kubatuur vahepeal hävis. Küll aga tuleneb põhikonstruktsioonide hindamisel rahalise väärtuse kasutamine metoodilistest soovitustest, mille punktis 3.
27. märgitakse, et nii nagu kubatuur on teisendatav rahaliseks väärtuseks, on ka hoone konstruktiivelemendid rahaliselt hinnatavad. Täidetud ei pea olema mitu ehitise säilivuse kriteeriumi. ORAS § 12 lg 3 p 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole vastavalt sama paragrahvi
28. lõikele säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 28 sätestab, et vara loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui see vastab ORAS §-s 12 lõikes 8 esitatud tingimustele. Kui vara ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud, teeb valla- või linnavalitsus tagastamisest keeldumise korralduse, viidates ORAS §- le 12 lg 3 p 2 ning lg 8 sellekohasele punktile. Seega loetakse ORAS kohaselt ehitis endisel kujul mittesäilinuks ja seda ei tule tagastada, kui esineb vähemalt üks ORAS §-s 12 lg 8 sätestatud alustest, ja ekspert ei ole kohustatud hindama ehitise säilivust mõlema kriteeriumi põhjal, kui on tuvastatud ehitise mittesäilimine vähemalt ühel alusel. 07.02.2005 on Finantsplaneerimise OÜ eksperdi T Ra poolt tehtud käesoleva haldusasja esemeks oleva haldusakti andmiseks olnud ekspertiis. Ekspert tuvastas, et N mnt 10 liigitati nii saksa okupatsiooni aegse kui ka nõukogude aegsete dokumentide põhjal täielikult purustatud hooneks. Algsest hoonest säilisid põhiliselt N maantee ja R tänava poolsed kandeseinad ning osaliselt 10 3-05-318 vundamendid ja keldri lagi. Taastamistööd olid suuremahulised, ehitus- ja lammutustöödeks eraldatud sõjaväe eelarvelised vahendid summas 1,6 milj rubla olid samas suurusjärgus uue, analoogse elamu ehitusmaksumusega. Ruumide arhitektuuriline planeering 1991.a. seisul ei vastanud 1938.a. projektile mitte ühelgi korrusel. N mnt 10 hoone hoovipealsed kandeseinad ja otsmised kandeseinad on taastatud perioodil 1945-
29. Seda kinnitavad müüritise erinev laius võrreldes algse hoone müüritise laiusega, müüritises kasutatud purunenud tellised, ebaühtlased vuugid ja müüritises kasutatud mördi liik. Algse hoone müüritis lõpetati pööningu tasapinnas sardbetoonist vööga, mis on säilinud N mnt poolses kandeseinas, kuid sisehoovi ja otsaseintes selline sardbetoonist vöö puudub ning müüritis lõpeb ebakvaliteetselt laotud müüritisega. Visuaalselt vaadeldavate tarindiosad vastavad 1946.a. seletuskirjas esitatud rekonstrueerimisprojekti kirjeldustele. Hoone alumiste korruste kandepostide ristlõike praegused mõõdud erinevad algse projekti mõõtudest. Hoone rõdude plaanimõõdud erinevad algse projekti mõõtudest. Rõdude ehitamisel on kasutatud GOST- i kohaseid terastalasid, enne 1940ndat kasutati Eesti Vabariigis DIN-i kohaseid terastalasid. Kasutatud betoon sisaldab täiteainena tellisetükke jm ehitusprahti, mida enne 1940ndat betoonides kunagi ei kasutatud. Hoone katusetarindi konstruktiivne lahendus erineb 1938.a. projektis näidatud lahendusest. Keldrikorruse enne 1940ndat ehitatud teraskandetaladel betoonlaed on altpoolt krohvitud lubjamördiga, asendatud laeosad ei ole altpoolt krohvitud ning jälgitavad on puidust raketiselaudade jäljed. Keldrikorrusele on ehitatud terve rida kandeposte, mis 1938.a. projektis puudusid. Ehitise tarindite avamine ei ole vajalik, kuna selle käigus ei oleks võimalik määrata tarindites kasutatud materjalide iga ning uute/asendatud tarindite ulatust ja mahtu. Ehitises uute ja asendatud tarindite mahtu on võimalik kindlaks teha visuaalse ehitustehnilise ülevaatuse ning tehnilise dokumentatsiooni analüüsi abil. N mnt 10 hoone põhikonstruktsioonid on asendatud rohkem kui poole ulatuses (59%), säilinud osa põhitarindites moodustab 41%. Ehitise kubatuur on suurenenud vähem kui poole ulatuses. Seega ei ole ehitis säilinud endisel individualiseeritaval kujul kuni 02.03.1997 kehtinud ORAS § 12 lg 8 alusel. Vara vä ärtus on oluliselt muutunud. Kapitaalremontide, ümber-, peale-, alla või juurdeehituste jääkväärtus moodustab 81% ja hoone säilinud osade jääkväärtus 19% ehitise koguväärtusest. Seega ei ole ehitis säilinud endisel individualiseeritaval kujul alates 02.03.1997 kehtinud ORAS alusel. Eelnimetatud ekspertiisile vastukaaluks on kaebaja esitanud AS R Ltd K eksperdi L R 13.12.2004 kaebaja tellimusel koostatud eksperthinnangu (tl 11 jj). Selles leiti, et kuna hoone natsionaliseeriti 1940, tuli lähtuda kulumi määramisel praktiliselt vastvalminud hoone põhikonstruktsioonide seisundist, mitte varemetest nagu AS R poolt 2001.a. koostatud eksperthinnangus. Uute, peale õigusvastaselt võõrandamist ehitatud-asendatud põhikonstruktsioonide (jääkväärtuse) osatähtsus on 36,6% ning seega on vara säilinud endisel individualiseeritaval kujul ka hoovipoolse välisseina täieliku asendamise puhul. Samuti on kaebaja kohtule esitanud ehitusinsener J Si arvamuse vaidlustatud haldusakti andmise aluseks olnud eksperthinnangu kohta (tl 44 jj). Eeltoodud tõendeid arvestades leiab ringkonnakohus, et varasemate ekspertiiside arvestamata jätmine ei saa olla menetlusveaks, mis võiks iseenesest tuua kaasa vara tagastamata jätmise korralduse tühistamise selle formaalse õigusvastasuse tõttu. Vastustaja tellimusel olid läbi viidud ekspertiisid 1995.,
30. ja
31. aastal. Kõik need ekspertiisid olid ühel või teisel viisil kohtute poolt vara tagastamise küsimuse otsustamiseks kõlbmatuteks loetud. Seega ei saanud vastustajal 11 3-05-318 tekkida kohustust nende ekspertiisidega arvestada. Pealegi olid kõik ekspertiisid tulnud lõppjärelduses sarnasele tulemusele, et N mnt 10 hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. 2004.a. kaebaja algatusel tellitud ekspert L R eksperthinnangut ei saa menetlusnõuete rikkumise tõttu võrdsustada ekspert T Ra ekspertiisiga. Teisi menetlusosalisi ekspertiisi läbiviimisesse ei kaasatud. Ekspertiisi usaldusväärsust vähendab veel asjaolu, et ekspert ei käinud hoone seisukorraga tutvumas, vaid lähtus üksnes 2001.a. ekspertiisi käigus kogutud andmetest. Kokkuvõtteks eelnevale märgib ringkonnakohus, et üksnes menetluslikele minetustele tuginedes ei ole alust vaidlustatud korralduse tühistamist nõuda. Hinnata tuleb haldusakti sisulist paikapidavust.
32. Käesoleva haldusasja põhivaidlus taandub seega küsimusele, kas N mnt 10 hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul või mitte. Esmalt peatub ringkonnakohus 17.03.1944 politseiraportil, mille puhul on menetlusosaliste vahel jätkuvalt vaidlus selle üle, kas selles kajastatakse N mnt 10 ehitist kui täielikult hävinenud või keskmiselt kahjustatud hoonet. Nimetatud raportis on iga politseijaoskonna osas jagatud hooned kas purustatud, raskelt kahjustatud või keskmiselt kahjustatud hooneteks. II politseijaoskonna puhul ei ole ühe alaliigituse osas märgitud, mil määral on need hooned kahjustatud. Nimetatud alaliigituses asus ka N mnt 10 hoone. Ringkonnakohus leiab, et sellele vaatamata on võimalik usaldusväärselt tuvastada, et N mnt 10 hoone oli kantud täielikult purustatud hoonete nimekirja. Nimelt asuvad N mnt 10 hoonega samas alaliigituses ka näiteks hooned A. Hi 4 ning Jõe
33. Nendes hoonetes asusid vastavalt Eesti Kunstimuuseum ja Immanueli kirik ning oluliste hoonetena on need raportis eraldiseisvates nimekirjades välja toodud kui purustatud hooned. Eeltoodust saab järeldada, et ka teised nende hoonetega samas alaliigituses olevad hooned olid purustatud. Ekspert L R paigutas oma 2004.a. eksperthinnangus N mnt 10 hoone sama politseiraporti alusel ekslikult keskmiselt kahjustatud hoonete hulka. Apellant on tähelepanu juhtinud 1946.a. Leningradis koostatud taastamisprojektile ning selle seletuskirjale ja joonistele. Nimelt on seal N mnt 10 hoone välisseinu kirjeldatud kui „olemasolevat tellismüüritust”, mistõttu leiab apellant, et õige ei saa olla eksperdi järeldus hoone täieliku purustatuse kohta. Eelnimetatud taastamisprojektile on läbivalt viidatud kõigis ekspertiisides, mis N mnt 10 kohta on tehtud. Eksperdid on tuvastanud, et projekt koostati ajal, mil hoone taastamistööd olid juba käimas, see tuleneb selgesõnaliselt ka taastamisprojektist endast. Seega ei ole vastavale projektile tuginedes võimalik usaldusväärselt kinnitada, kui ulatuslikud olid hoone purustused
34. aastal pärast märtsipommitamist. Veel on apellant tuginenud 15.11.1948.a. aktile, millest nähtub, et välisseintes on pommitamise ja tulekahju tõttu tekkinud praod. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei lükka ümber väiteid kahjustuste ulatuse kohta. Kuigi ekspertiisis on hoonet nimetatud täielikult purustatuks ning ka politseiraportis on see kantud purustatud hoonete nimekirja, on ekspertiisis lähtud eeldusest, et hoone N mnt ja R tn poolsed välisseinad olid püsti. See nähtub ka 1946.a. taastamisprojektist, kus samuti on juhitud tähelepanu pragudele välisseinas. 12 3-05-318
35. Eksperdi poolt hoone vaatlusel tehtud tähelepanekud ja nendest tuletatud järeldused on loogilised ning usaldusväärsed (vt ekspertiisi lk 23-24). Vaatlusel tuvastatud asjaolusid ei ole ümber lükatud ekspert Rahumäe arvamusega ega ka asja tundva isiku J. Si analüüsiga. Vaatluse käigus on tuvastatud, et N mnt 10 hoone hoovipoolsed kandeseinad täielikult ning otsmised kandeseinad osaliselt ei saa olla ehitatud 1938.aastal, vaid töö kvaliteeti ja iseloomu arvestades on need taastatud perioodil 1945-
36. Samuti on asendatud kõik mittekandvaid vaheseinad, mis algselt olid puitkarkassist, kuid nüüd on ehitatud silikaattellistest 12 cm laiusena. I ja II korruse vahelagede betoneerimisel on kasutatud armatuurina „CCCP” märkidega raudteerelsse. Ka on ekspert tuvastanud, et hoone ruumide arhitektuuriline planeering 1991.a. seisul ei vastanud 1938.a. projektile mitte ühelgi korrusel, st et hoone sisemus on olulises osas uuesti üles ehitatud. Ringkonnakohus ei hakka kõiki eksperdi poolt esile toodud asjaolusid kordama, vaid märgib, et olemasolevad andmed kinnitavad politseiraporti andmeid hoone seisukorra kohta. N mnt 10 hoone hävis olulisel määral 1944.a., säilisid vaid N mnt ning R tänava poolsed kandeseinad, osaliselt vundamendid ja keldri lagi. Sarnasele järeldusele on jõutud ka
37. ja 2001.a. ekspertiisides. Vaid ekspert T on 1998.a. ekspertiisis leidnud, et hoovipoolne sein jäi pommitamise ajal püsima. Ekspert on tuginenud 15.11.1948.a. aktile, millele kohus on eelnevalt juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et see akt on väga üldsõnaline ning sellest ei ole võimalik hoovipoolsete kandeseinte säilivuse kohta 1944.aastal lõplikke järeldusi teha. Vaatluse andmed (sh asjaolu, et ehitustehniliselt oli võimalik rõdusid paigaldada üksnes seina uuesti ülesladumisel) kinnitavad üheselt, et hoovipoolsed seinad ei ole ehitatud 1938.aastal. Ringkonnakohus leiab, et ekspertiisi oli võimalik läbi viia ilma konstruktsioone avamata. Kui olemasolev projektdokumentatsioon ning hoone vaatlus on piisavad selleks, et hoone säilivust hinnata, on hoone kahjustamine ebaproportsionaalne. Kuna N mnt 10 hoonel oli krohv paljudest kohtadest lagunenud, oli eksperdil võimalik visuaalselt kindlaks teha, kuidas ning millest seinad on laotud. Samuti sai ekspert korteris nr 10 toimunud kapitaalremondi tõttu vaadelda kandeseinu, kandetarindite struktuuri ning kasutatud materjale.
38. Ekspert on hoone säilivust hinnanud nii kuni 02.03.1997 kui ka pärast seda kehtinud ORAS redaktsiooni alusel. Seejuures on nõuetekohaselt arvestatud nii asjakohaseid metoodilisi juhendeid kui ka Riigikohtu poolt antud juhiseid. Ekspert on andnud vajalikud selgitused asja tundva isiku J. Si arvamusele. Arvamuses ei ole esitatud arvutusi, mis lükkaksid ümber eksperdi järeldused. Ringkonnakohus leiab, et ekspert on valinud õige metoodika ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlaks tegemiseks.
39. Eeltoodut arvestades tuleb esitatud apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on oma lõppjäreldustes õige ning tühistamisele ei kuulu. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 13