← Eesti

2-02-100/2

2-02-100 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-02-100 Tsiviilasi Osaühing Alarilis

l tasuda ka sotsiaalmaks summas 3 344.55 krooni (10 135 × 33/100);

  1. pankrotitoimkonna liikmete tasu – võlausaldajate üldkoosolekul otsustati mitte moodustada toimkonda;
  2. ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks – pankrotihaldur Katrin Prükk’i poolt on tema ülesannete täitmiseks tehtud kulusid summas 11 000 krooni. Sellest: sõiduauto kasutamise kulu perioodil 14.06.2002-19.01.2005 sõiduks marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu, et viia Tallinnas läbi võlausaldajate üldkoosolekuid, et käia uurija juures tsiviilhagejana ütlusi andmas, võetuse käigus A. Ivanova’lt ära võetud OÜ Alarilis dokumente vastu võtmas ja osaleda kriminaalasjas kohtuistungil. Et pidada A. Ivanova’ga, L. Širvanjants’iga ja võlausaldajaga läbirääkimisi nõude loovutamise tingimuste üle. Halduri keskmine autokulu kuus on 10 000 krooni, keskmine läbisõit kuus 4000 km, seega kulu 1 km = 2,5 krooni. Sõite konkreetses menetluses 3600 km. Seega autokulu menetluses 9 000 krooni; telefonikulu perioodil 14.06.2002-19.01.2005, et suhelda võlgniku, võlausaldajatega ja uurijaga. Telefonikulu suuruseks on 1 400 krooni; postikulu perioodil 14.06.2002-19.01.2005, et suhelda uurimisasutustega, maksuametiga, võlausaldajatega, võlgnikuga ja kohtuga. Postikulu suuruseks on 200 krooni; kantud kontoritarvete kulu perioodil 14.06.2002-19.01.2005 (menetluskaustad, paber, ümbrikud, paljundus, fotografeerimine). Kontoritarvete kulu suuruseks on 300 krooni; pankrotiteadete ja enampakkumisteadete avaldamise kulud perioodil 14.06.200219.01.
  3. Haldur on avaldanud ühe pankrotiteate a´ 100 krooni. Seega on teadete avaldamise kulu 100 krooni. Eelpool nimetatud summadele lisandus käibemaks. Nimetatud kulusid kinnitati Harju Maakohtu 28.02.2005 määrusega. Lisaks jaotusettepanekus nimetatud kuludele on menetluses kantud järgmisi kulusid: panga teenustasu 20 krooni ja pankrotiteadete avaldamise kulu 200 krooni. Seega on haldur teinud kulusid menetluses 13 200 krooni (11 000 + 1 980 + 200 + 20). Hetkel on OÜ Alarilis pangaarvel 45 792 krooni. Sellest kuulub väljamaksmisele halduri tasu ja OÜ Alarilis registrist kustutamise jmt kulud. Juhul, kui nende kulude tasumise järel jääb raha üle, makstakse see jaotusettepaneku alusel Maksu- ja Tollametile välja. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta. Pankrotimenetluses tunnustati üks nõue: Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu summas 262 160 krooni. Pankrotihaldur maksis jaotusettepaneku alusel Maksu- ja Tolliametile välja 28 970.45 krooni. Lisaks sellele tasus A. Ivanova 21.12.2001 ettekirjutuse alusel Maksuametile 62 992 krooni tulumaksu. Tegemist on tulumaksusummaga, mida Maksuamet arvestas alusetult A. Ivanova poolt OÜ-le Alarilis omandatud 230 310 kroonilt. OÜ Alarilis ja A. Ivanova leppisid kokku, et A. Ivanova’l puudub õigus Maksuametile juba tasutud summa tagasinõudmiseks. Andmed pandieseme müügist saadu kohta. 3 2-02-100 OÜ Alarilis vara polnud panditud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Kogu OÜ Alarilis vara on müüdud. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Halduri tegevuse moodustas järgmine tegevus:
  4. pankrotimenetluse toimingud nagu võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine, võlanõuete kontroll, aruannete koostamine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, võlausaldajate üldkoosolekute

ldamine, jaotusettepaneku koostamine, suhtlemine võlausaldajate ja võlgniku esindajatega;

  1. võlgniku olemasolevate raamatupidamisdokumentide analüüs, võlgniku ja tema esindajaga suhtlemine ning informatsiooni ja seletuste võtmine;
  2. võlgniku kohta info hankimine kolmandatelt isikutelt;
  3. võlgniku esindamine kriminaalasja eeluurimisel ja kohtus kriminaalasja arutamisel, suhtlemine uurijaga, uurija nõutud analüüside koostamine, läbirääkimiste pidamine A. Ivanova tehtud kokkuleppeettepaneku suhtes, kokkuleppe koostamine ja sõlmimine;
  4. tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste analüüsimine;
  5. dokumentide hoid pankrotimenetluses;
  6. võlgniku raamatupidamise

ldamine. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. OÜ-l Alarilis on üks võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet (nõue summas 262 160 krooni). Tema nõudest 233 189.55 krooni ehk 88,9% on rahuldamata. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. OÜ Alarilis pankrotimenetluses esitas haldur ühe hagi: tsiviilhagi kriminaalasjas A. Ivanova vastu. Kohus rahuldas tsiviilhagi täies ulatuses. Enne OÜ Alarilis pankrotimenetlust oli Harju Maakohtus pooleli tsiviilasi nr 2/1-1422/01/02 (A. Ivanova hagi OÜ Alarilis vastu palga, viivise ja tekitatud kahju hüvitamise nõudes). Pankrotihalduri taotlusel jäeti hagi läbi vaatamata seoses OÜ Alarilis pankrotiga. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidles pankrotihaldur A. Ivanova nõudele summas 838 500 krooni vastu. A. Ivanova kohtusse oma nõude tunnustamiseks ei pöördunud. Haldur ei kavatse asjas rohkem hagisid esitada. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. OÜ Alarilis osanikeks olid Alla Ivanova, Larissa Širvanjants ja Mihhail Vassin, kes kõik omasid osasid võrdsetes osades. 04.05.2000 suri osanik V. Vassin. Tema pärandi võttis 13.08.2000 vastu Anna Vassina. Osanike vahel arenes pärast M. Vassini surma konflikt, mis kulmineerus A. Ivanova poolt OÜ Alarilis raha summas 230 210 krooni kandmisega A. Ivanova enda pangaarvele. Konflikti käigus kontrollis firma tegevust maksuamet, algasid kohtuvaidlused, igapäevatööd takistasid erinevad kaebused, mõlemad pooled otsisid abi politseist. Konflikt oma 4 2-02-100 kogumis, samuti selle tõttu tekkinud likviidsuskriis tõi firmale kaasa täiendavaid kulusid ja põhjustas OÜ Alarilis maksejõuetuse. Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. II Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas viidatud sättega tuleb haldur Katrin Prükk pankrotihalduri ülesannete täitmisest vabastada. III Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg-le 1 lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.

§ 4

lg 2 kohaselt on pankrotihaldur tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni 20% pankrotivarast.

§ 4

lg 3 kohaselt on pankrotihaldurile kuni 100 000 krooni suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäär 35% pankrotivarast. Pankrotivarasse on OÜ Alarilis pankrotimenetluses laekunud kokku 100 000 krooni. Haldur ei arvesta laekumisena käibemaksu tagasimakset ega pangaintressi laekumist. 20% nimetatud summas moodustab 20 000 krooni ning 35% nimetatud summast 35 000 krooni. Haldur taotleb tasu määramist summas 30 000 krooni. Kuna pankrotihalduri töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 100 000 krooni ning haldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid (võlgniku esindamine kriminaalasjas, kompromissi saavutamine võlausaldaja ja võlgniku vahel jm), siis kohus leiab, et on põhjendatud maksta haldurile tasu summas 30 000 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. 5 2-02-100 Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 30 000 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o. 9 900 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 24 %. IV Kulutuste kinnitamine

§ 7

lg 1 kohaselt esitatakse taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks kohtule halduri poolt koos lõpparuandega. Vastavalt

§ 7

lg-le 2 peab pankrotimenetluse kulude aruanne sisaldama järgmisis andmeid: liik, suurus, tekkimise põhjus või alus ning tekkimise aeg.

§ 7

lg 3 kohaselt näidatakse taotluses, milliseid teenuse osutamise lepinguid (õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud.

§ 7

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suurust. Koos lõpparuandega on OÜ Alarilis (pankrotis) pankrotihaldur esitanud kohtule taotluse, milles palub kinnitada halduri kulud summas 13 200 krooni. Millest halduri kulutused koosnevad, on käsitletud eespool käesolevas määruses. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja need tuleb kinnitada. V Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ Alarilis (pankrotis) dokumendid tuleb anda hoiule OÜ Alarilis (pankrotis) juhatuse liikmele Larissa Širvanjants’ile. Merike Varusk Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.