l tasuda ka sotsiaalmaks summas 3 344.55 krooni (10 135 × 33/100);
ldamine, jaotusettepaneku koostamine, suhtlemine võlausaldajate ja võlgniku esindajatega;
ldamine. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. OÜ-l Alarilis on üks võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet (nõue summas 262 160 krooni). Tema nõudest 233 189.55 krooni ehk 88,9% on rahuldamata. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. OÜ Alarilis pankrotimenetluses esitas haldur ühe hagi: tsiviilhagi kriminaalasjas A. Ivanova vastu. Kohus rahuldas tsiviilhagi täies ulatuses. Enne OÜ Alarilis pankrotimenetlust oli Harju Maakohtus pooleli tsiviilasi nr 2/1-1422/01/02 (A. Ivanova hagi OÜ Alarilis vastu palga, viivise ja tekitatud kahju hüvitamise nõudes). Pankrotihalduri taotlusel jäeti hagi läbi vaatamata seoses OÜ Alarilis pankrotiga. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidles pankrotihaldur A. Ivanova nõudele summas 838 500 krooni vastu. A. Ivanova kohtusse oma nõude tunnustamiseks ei pöördunud. Haldur ei kavatse asjas rohkem hagisid esitada. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. OÜ Alarilis osanikeks olid Alla Ivanova, Larissa Širvanjants ja Mihhail Vassin, kes kõik omasid osasid võrdsetes osades. 04.05.2000 suri osanik V. Vassin. Tema pärandi võttis 13.08.2000 vastu Anna Vassina. Osanike vahel arenes pärast M. Vassini surma konflikt, mis kulmineerus A. Ivanova poolt OÜ Alarilis raha summas 230 210 krooni kandmisega A. Ivanova enda pangaarvele. Konflikti käigus kontrollis firma tegevust maksuamet, algasid kohtuvaidlused, igapäevatööd takistasid erinevad kaebused, mõlemad pooled otsisid abi politseist. Konflikt oma 4 2-02-100 kogumis, samuti selle tõttu tekkinud likviidsuskriis tõi firmale kaasa täiendavaid kulusid ja põhjustas OÜ Alarilis maksejõuetuse. Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. II Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas viidatud sättega tuleb haldur Katrin Prükk pankrotihalduri ülesannete täitmisest vabastada. III Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg-le 1 lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.
lg 2 kohaselt on pankrotihaldur tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni 20% pankrotivarast.
lg 3 kohaselt on pankrotihaldurile kuni 100 000 krooni suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäär 35% pankrotivarast. Pankrotivarasse on OÜ Alarilis pankrotimenetluses laekunud kokku 100 000 krooni. Haldur ei arvesta laekumisena käibemaksu tagasimakset ega pangaintressi laekumist. 20% nimetatud summas moodustab 20 000 krooni ning 35% nimetatud summast 35 000 krooni. Haldur taotleb tasu määramist summas 30 000 krooni. Kuna pankrotihalduri töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 100 000 krooni ning haldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid (võlgniku esindamine kriminaalasjas, kompromissi saavutamine võlausaldaja ja võlgniku vahel jm), siis kohus leiab, et on põhjendatud maksta haldurile tasu summas 30 000 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. 5 2-02-100 Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 30 000 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o. 9 900 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 24 %. IV Kulutuste kinnitamine
lg 1 kohaselt esitatakse taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks kohtule halduri poolt koos lõpparuandega. Vastavalt
lg-le 2 peab pankrotimenetluse kulude aruanne sisaldama järgmisis andmeid: liik, suurus, tekkimise põhjus või alus ning tekkimise aeg.
lg 3 kohaselt näidatakse taotluses, milliseid teenuse osutamise lepinguid (õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suurust. Koos lõpparuandega on OÜ Alarilis (pankrotis) pankrotihaldur esitanud kohtule taotluse, milles palub kinnitada halduri kulud summas 13 200 krooni. Millest halduri kulutused koosnevad, on käsitletud eespool käesolevas määruses. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja need tuleb kinnitada. V Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ Alarilis (pankrotis) dokumendid tuleb anda hoiule OÜ Alarilis (pankrotis) juhatuse liikmele Larissa Širvanjants’ile. Merike Varusk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.