Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik (
ASJAOLUD Loksa Vallavalitsus korraldas 15.03.2005.a. kell 11.00 suulise enampakkumise Lainela talu elamule Viinistu külas alghinnaga 250 000 krooni. Enampakkumise tingimustena oli muu hulgas osavõtumaksu 300 krooni ja tagatisraha 25 000 krooni tasumine. Oksjonist võtsid osa OÜ X, AS Z, AS Y, A.P., E. M. ja S. S. Ainsa pakkumise summa 250 000 krooni tegi A.P.. Loksa Vallavalitsuse 18.03.2005.a. korraldusega nr 65 jäeti kinnitamata enampakkumise tulemused Loksa vallas Viinistu külas Lainela talu elamu osas põhjusel, et oksjonikomisjoni liikmete seletuste kohaselt on tekkinud Lainela talu pakkumise osas 1 kahtlus, et enne enampakkumist ja enampakkumise käigus on toimunud osavõtjatevaheline kokkulepe, mis on mõjutanud enampakkumise käiku. Loksa Vallavolikogu 25.01.1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud ja 04.06.1999.a. määrusega nr 11 muudetud “Loksa valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja” § 40 lg 3 p 3 kohaselt võib jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. Vallavalitsus algatas enampakkumise käigu kohta järelevalvemenetluse ja edastas Lainela talu enampakkumise materjalid Põhja Politseiprefektuurile juurdluse läbiviimiseks. A.P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Loksa Vallavalitsuse 18.03.2005.a. korralduse nr 65 tühistamist osas, millega jäeti kinnitamata enampakkumise tulemused ning Loksa Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist. Tallinna Halduskohtu 27.12.2005.a. otsusega haldusasjas nr 3-433/2005 jäeti A.P.e kaebus rahuldamata. Viidatud otsuses kohus leidis, et vallavalitsusel tekkis kahtlus, et Lainela talu elamu enampakkumise osas võisid osavõtjate vahelised kokkulepped mõjutada enampakkumise käiku. Kuna vallavalitsus ei olnud selles kindel, on korralduses õigesti otsustatud nimetatud asjaolu välja selgitada ja otsustada lõplikult Lainela talu enampakkumise tulemuste kinnitamine pärast seda, kui on selgitatud, kas tegelikult osavõtjate vahelised kokkulepped enampakkumise käiku mõjutasid või mitte. Samuti leidis kohus, et uurimispõhimõttest tulenevalt peab asjas õiglase otsuse tegemiseks vallavalitsus välja selgitama kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Enamapakkumise tulemuste kinnitamise küsimuse lõplikuks lahendamiseks ei piisa ainult oksjonikomisjoni liikmete seletustest. Kohus tegi asja arutamisel kindlaks, et küsitletud ei ole A.P.t, samuti on viidatud haldusasja arutamisel tuvastatud, et ei ole seletusi võetud oksjonil osalenutelt. Kohus leidis, et enne lõpliku otsuse tegemist tuleb vastustajal kõik olulised asjaolud välja selgitada, vajadusel koguda tõendeid omal algatusel. 23.01.2006.a. saabus Kuusalu Vallavalitsusse ( Loksa Vallavalitsuse õigusjärglane) A.P.e avaldus, milles A.P. taotles Lainela talu enampakkumise järelevalvemenetluse läbiviimist vastavalt Tallinna Halduskohtu otsusele ning otsuse vastuvõtmisest ühe kuu jooksul Lainela talu enampakkumise tulemuste kinnitamist. Kuusalu Vallavalitsuse 02.02.2006.a. korraldusega nr 79 otsustati läbi viia haldusmenetlus , mille käigus teha kindlaks, kas enampakkumisest osavõtnud isikute vahel sõlmiti kokkuleppeid ja kas need mõjutasid enampakkumise käiku. Korralduses nähti ette, keda tuleb menetlusse tunnistajana kaasata ning neile esitatavad küsimused. Korralduses nähti ette küsimuse arutamine vallavalitsuse istungil hiljemalt 01.03.2006.a. Kuusalu Vallavalitsus teatas A.P.ele haldusmenetluse läbiviimisest tema esitatud avalduse alusel ning palus esitada A.P.el hiljemalt 16.02.2006.a. asja kohta kirjalikult omapoolsed vastuväited ja arvamus. Samal kuupäeval saatis vallavalitsus kirjad ka tunnistajana menetlusse kaasamise kohta V.R.le, OÜ –le X, E.M.le, S.S.ile ja I.T.le ( AS Y), kellel paluti esitada 16.02.2006.a. vastused neile kirjas esitatud küsimustele. Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006.a. korralduses nr 168 on analüüsitud menetlusse kaasatud isikutelt saadud vastuseid esitatud küsimustele ning jõutud järeldusele vastuoludest Lainela talu enampakkumisel osalenud isikute ja komisjoni liikmete antud ütlustes. Korraldusega nähti ette täiendavate tunnistajatena teiste antud päeval oksjonil viibinud isikute kaasamist haldusmenetlusse ning neilt kirjaliku seletuse võtmist. Sama korraldusega pikendati haldusmenetluse tähtaega 01.aprillini 2006.a. 2 09.03.2006.a. saadeti tunnistajana kaasamise teade ja küsimused I. K.le, paludes vastust 10.märtsiks 2006.a. Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2006.a. korraldusega nr 241 lõpetati Viinistu külas asuva Lainela talu elamu müügi protsess ning sellest tulenevalt ka A.P.e avalduse alusel algatatud haldusmenetlus. Põhjendusena on korralduses märgitud, et antud vallasvara kui vallasasja võõrandamine ei ole seaduse alusel võimalik. Korralduses on tehtud viide AÕS RakS § 13 lg 6, mille kohaselt võis vallasasjana ehitist võõrandada kuni 01.03.06. Sama korralduse punktiga 2 kohustati vallavalitsuse raamatupidamist tagastama A.P.ele tema poolt Loksa Vallavalitsuse arvele tasutud 25 000 krooni tagatismaksu ja 300 krooni osavõtumaksu. 22.03.2006.a. pöördus raamatupidamisteenistus A.P.e poole andmete saamiseks, mis võimaldaks tagastada vallavalitsuse arvele makstud eespoolnimetatud korralduses toodud summad. A.P. esitas 19.04.2006 kaebuse halduskohtule Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2006. a korralduse nr 241 tühistamiseks ning Kuusalu Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks. KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja leiab, et Kuusalu Vallavalitsuse korraldus kuulub tühistamisele ja A.P.e avalduse alusel algatatud haldusmenetlus tuleb lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole vallavalitsus järelevalvemenetlust Lainela talu enampakkumise küsimuses lõpule viinud ja selle tulemustest avaldajale teatanud. Seega on tegevusetuse tõttu sooritamata Tallinna Halduskohtu otsusega ettenähtud ja kaebaja avalduse alusel algatatud toiming- järelevalvemenetlus. Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2006.a. korralduses nr 241 puudub põhjendus, mistõttu haldusakt on HMS § 56 lg 1 ja lg 2 sätestatut rikkuv. Kaebuse esitaja leiab, et korralduse viide AÕS RakS § 13 lg 6, mille kohaselt võis vallasasja võõrandada kuni 01.03.06, ei ole asjassepuutuv. Kaebuse esitaja suhtes enampakkumise tulemusi ei kinnitanud, mille tulemusena kaotas ta võimaluse vallasvara ostu-müügilepingu sõlmimiseks Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebajal kui Lainela talu enampakkumisest osavõtjal, võitjal ja järelevalvemenetluse algatajal põhjendatud huvi selgitada välja järelevalvemenetluse tulemused Lainela talu enampakkumise küsimuses ja need teada saada. Kaebuses on viidatud
lg 3 p 2 sätestatud alusele, mille kohaselt võib taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt puudus haldusorganil diskretsiooni kohaldamise võimalus. Järelevalvemenetlust ei saanud lõpetada meelevaldselt, ilma lõplikult otsustamata, kas Lainela talu enampakkumise käigus enampakkumise korda rikutud oli või mitte. Haldusorganil oli kohustus menetlus lõpule viia. Kaebuse esitajal on õiguskindluse põhimõttest lähtuv õiguspärane ootus järelvalvemenetluse tulemuste kindlakstegemise suhtes. Kaebaja taotleb vaidlustatud korralduse tühistamist ja Kuusalu Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist järelevalvemenetluse lõpuleviimiseks Lainela talu enampakkumise küsimuses. 3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kuusalu Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on seaduslik . Haldusakt on põhjendatud,selles on toodud faktiline ja õiguslik alus. Õigusliku alusena on korralduses toodud AÕS RakS § 13 lg 6, mille kohaselt võib ehitist või selle osa vallasasjana võõrandada kuni 2006.a. 1.märtsini ning eranditena võib ehitist vallasasjana võõrandada peale 01.03.2006.a. pankroti -, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras. Korralduses nr 241 on toodud faktilised asjaolud, sealhulgas 15.03.06 enampakkumise läbiviimine, 02.0206 korraldusega nr 79 haldusmenetluse läbiviimise otsustamise, Lainela elamu vallasasjaks olemine. Korraldus on antud peale 01.03.2006.a. ning korralduses on märgitud selgelt, et elamu müügi protsess võimalik ei ole. Kuusalu Vallavalitsus on haldusakti andmisel juhindunud HMS § 43 lg 1 p 1, mille järgi haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega. Kaebajale on haldusakt teatavaks tehtud. Väär on kaebuse väide, mille kohaselt Kuusalu vald on Tallinna Halduskohtu otsusega 27.12.2005 pidanud sooritama järelvalvemenetluse.Kohtuotsus ei sisalda Kuusalu Vallavalitsuse kohustamist järelvalvemenetluse läbiviimiseks. Kuusalu Vallavalitsuse korraldusega nr 241 lõpetati haldusmenetlus tulenevalt sellest, et nimetatud korraldusega lõpetati menetluse aluseks olev müügiprotsess. Haldus peab oma toimingutes olema ratsionaalne, ökonoomne ja eesmärgipärane. Endine Loksa vald algatas Lainela talu elamu müügiprotsessi eesmärgiga müüa vallale kuuluv vallasvara, mis valla ülesannete täitmiseks enam vajalik ei ole, võimalikult kõrge hinnaga. Järelevalvemenetluse käigus selle välja selgitamine, kas Lainela talu enampakkumise tulemus oli mõjutatud või mitte, ei anna olukorras, kus vallasasja võõrandamistehingut ei ole võimalik seaduse alusel läbi viia, eesmärgipärast tulemust. KOHTU PÕHJENDUSED 1) A.P.e kaebuses on esitatud järgmised nõuded: tühistada Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2006. a korraldus nr 241; teha vallavalitsusele ettekirjutus järelevalvemenetluse lõpuleviimiseks Lainela talu enampakkumise küsimuses. Seega on kaebuse taotlustest ja kaebuses toodud põhjendustest järelduvalt kaebaja eesmärgiks saavutada kaebaja taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluse lõpuleviimine. Käesoleval juhul oli järelevalvemenetluse läbiviimise eesmärgiks selgitada välja, kas Lainela talu enampakkumise osas osavõtjate vahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku, sest sellest sõltus, kas kinnitada Lainela talu enampakkumise tulemused või mitte. Loksa Vallavolikogu 25.01.1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud ja 04.06.1999.a. määrusega nr 11 muudetud “Loksa valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja” § 40 lg 3 p 3 kohaselt võib jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. 2)Kuigi järelevalvemenetluse lõpetamine otsustati haldusaktiga, on sisuliselt tegemist menetlustoimingut kajastava haldusaktiga.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhetes. Toiminguteks peetakse HMS kohaselt kõiki selliseid 4 haldusorgani meetmeid, mis ei kujuta endast õigusakti andmist, s.o.tahteavaldust õiguste või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Toiming võib küll kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, ent toimingus puudub õigussuhteid reguleeriv tahteavaldus. Vallavalitsuse poolt järelevalve teostamine on toiminguks. Seega võib esitatud kaebust mõista toimingu sooritamiseks kohustamise kaebusena. Kohustamise eelduseks on mingi toimingu või haldusakti õigusvastasus. Õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega ning selleks piisab õigusvastasuse tuvastamisest otsuse motiveerivas osas. Kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastasuse kindlakstegemiseks peab olema täiendav põhjendatud huvi. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebajal kui Lainela talu enampakkumisest osavõtjal, võitjal ja järelevalvemenetluse algatajal põhjendatud huvi selgitada välja järelevalvemenetluse tulemused Lainela talu enampakkumise küsimuses ja need teada saada. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks saab isikul toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul kui isikul on selle toiminguga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab seda, et haldusaktil või toimingul peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Teisisõnu peab õigusvastasuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks
1 mõttes ei saa olla kaebuse esitaja märgitud huvi toimingu õigusvastasuses veenduda, samuti ei saa selleks olla kaebuse esitamine avalikes huvides. Kaebuses on viidatud
lg 3 p 2 sätestatud alusele, mille kohaselt võib taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul käesoleval juhul kaebajal seoses kahjuga põhjendatud huvi olla ei saa. Esiteks ei ole kaebuse esitaja suutnud kohtuistungil selgitada, milles seisneb väidetav kahju, teiseks nähtub asja materjalidest, et kaebuse esitajale on otsustatud tagastada tema poolt Loksa Vallavalitsuse arvele tasutud 25 000 krooni tagatismaksu ja 300 krooni osavõtumaksu ning reaalselt ei ole seda saadud teha põhjusel, et kaebaja ei ole teatanud vallale raha tagastamiseks vajalikke andmeid. Ostu-müügi lepingu sõlmimine Lainela talu kui vallasvara osas ei olnud võimalik alates 01.03.06. Seega kui seoses ostu-müügi lepingu sõlmimata jäämisega on kaebajal tekkinud väidetavalt kahju, siis seda kahju ei saanud põhjustada järelevalvemenetluse lõpetamine pärast seda, kui seadus enam vallasasjana elamu võõrandamistehingu tegemist ei võimaldanud. Eespooltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud korralduse ja väidetava kahju vahel omavahelist seost ei ole. Ülaltoodust tulenevalt puudub kaebajal põhjendatud huvi
3)
järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vaidlustatud haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebuse esitaja õiguste rikkumise olemasolu. Eespooltoodust tulenevalt on halduskohtusse pöördumise eesmärgiks rikutud õiguste kaitse. Kaebajal on õiguskaitsevahendi valiku vabadus, kuid selle vabaduse kasutamisel on oluline, et valitud vahendi kaudu oleks võimalik isiku rikutud õiguste kaitse. Kohus leiab, et kuna Lainela talu kui vallasasja võõrandamistehingut ei ole võimalik seaduse alusel läbi viia, ei annaks ka kaebuse rahuldamine A.P.ele reaalset tulemit tema väidetavalt rikutud õiguste kaitsel. 5 4) Kaebuse kohaselt ( p.10) taotleb kaebaja sooritamata toimingu sooritamist. Kohtuistungil on kaebaja väitnud, et tegemist on ka vallavalitsuse viivitusega menetluse läbiviimisel. Kaebuse esitaja kaebust muuta ei soovinud ning jäi esitatud nõuete juurde. Kohus leiab, et vallavalitsuse poolt järelevalvemenetluse toimingute tegemise vaidlustamisel viivitamise tõttu tulnuks kaebajal vaidlustada Kuusalu Vallavalitsuse 02.02.2006.a. korraldus nr 79, milles nähti ette küsimuse arutamine vallavalitsuse istungil hiljemalt 01.03.2006.a. 5)Kuusalu Vallavalitsuse korraldusega nr 241 lõpetati haldusmenetlus tulenevalt sellest, et nimetatud korraldusega lõpetati menetluse aluseks olev müügiprotsess. Seega on vaidlustatud korraldusega tehtud kaks otsustust: lõpetati Lainela talu müügiprotsess, mille õigusliku alusena on korralduses muu hulgas viidatud AÕS RakS § 13 lg
§ § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuusalu Vallavalitsus on esitanud kohtule kirjalikus seletuses taotluse kaebajalt vastustaja kohtukulude väljamõistmiseks.
lg 7 kohaselt esitatakse kohtukulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitama jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole kohtule esitanud kuludokumente, mistõttu kohtukulude väljamõistmise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Seega jäävad kummagi menetlusosalise kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.