← Eesti

3-06-548/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-548 Otsuse kuupäev 13.september 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AL kaebus Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 9.veebruari 2006 otsuse nr 240 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 25.05.2006, 29.

  1. 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AL Vastustaja esindaja Kati Kümnik Resolutsioon Rahuldada kaebus ja tühistada Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 09.veebruari 2006 otsus nr 240 . Teha Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjonile ettekirjutus AL avalduse pensioni ümberarvestamiseks avaliku teenistuse staaþi alusel uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (arvates 13.09.2006). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ALle määrati vanaduspension alates 21.11.
  2. 09.01.2006 esitas AL Tartu Pensionimetile avalduse talle määratud pensioni ümberarvestamiseks Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 57 alusel. Tööraamatu alusel on AL töötanud: 1) 01.11.1960 – 01.01.
  3. a Tartu Metsamajandi Tähtvere metskonna Kure vahtkonnas metsavahina; 2) 10.08.1961 – 19.05.
  4. a Tartu Naha - Jalatsite Kombinaadis õpilase ja freesijana; 3) 02.09.1963 – 01.01.
  5. a Tartu Metsamajandi Kärkna metskonna Sopi vahtkonnas metsavahina; 4) 01.01.1966 – 20.05.
  6. a Tartu Metsamajandi Kärkna metskonna Pilu vahtkonnas metsavahina; 5) 20.05.1968 – 05.07.
  7. a Tartu Metsamajandi Kärkna metskonnas II jaoskonnas tehnikuna; 6) 15.07.1974 - 31.03.
  8. a Alatskivi sovhoosis metsatehnikuna; 7) 01.04.1993 – 31.12.
  9. a Alatskivi metskonnas (töölepingu kohaselt metsandusspetsialistina) 8) 15.09.1997 – 17.01.
  10. a Tartumaa Metsaametis. Pensionikomisjoni otsusega 09.02.2006 nr 240 jäeti AL avaldus rahuldamata põhjusel et taotlejal puudub vähemalt 10-aastane avaliku teenistuse staaþ. Komisjoni otsuse järgi saab arvestada avaliku teenistuse staaþi hulka ajavahemikku 15.09.1997 – 17.01.2000, mil AL oli teenistuses Tartumaa Metsaametis. Töötamist ajavahemikul 15.07.1979 – 31.03.1993 Alatskivi sovhoosis metsatehnikuna ei loetud avalikuks teenistuseks, kuna töötamist metsatehnikuna sai arvestada avalikuks teenistuseks, kui see toimus metsamajandites. Enne ATS jõustumist , so. enne 01.01.1996 töötamist metsavahina ja metsatehnikuna ei arvestanud pensioniamet avaliku teenistuse hulka, kuna AL ei töötanud 01.01.1996 ametkohal, mis loeti avaliku teenistuse hulka. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Halduskohtule esitatud kaebuses palub AL Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 9.02.2006 otsuse nr 240 õigusvastaseks tunnistamist ja selle tühistamist ning pensionikomisjonile ettekirjutuse tegemist uue otsuse tegemiseks. Kaebaja palub lugeda avaliku teenistuse staaþi hulka töötamist järgmistel perioodidel: 15.07.1974-31.03.1993 Alatskivi sovhoosis metsatehnikuna, 01.04.1993 – 31.12.1996 Alatskivi metskonna metsandusspetsialistina (metsanõunik), 15.09.1997 – 17.01.2000 Tartumaa Metsaameti erametsa konsultandina. AL leiab, et ta on töötanud erinevates riigimetsades, metskondades või Alatskivi sovhoosi metsades, millised kuulusid Eesti riigile, alati ametnikuna. Kaebaja märgib, et ta töötas ATS kehtima hakkamisel 01.01.1996 Tartumaa Metsaametile alluvas Alatskivi metskonnas metsandusspetsialistina. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 §-s 2 on loetletud 23 metsanduse spetsialisti ametikohta, millistel töötamine arvatakse avaliku staaþi hulka, kuid koondnimetust „metsandusspetsialist“ selles märgitud ei ole. Kaebaja märgib, et pensionikomisjoni otsuses on puudulikult käsitletud tema töötamist metsandusspetsialistina. Töölepingus on välja toodud 4 põhilist punkti, millistest pensionikomisjon on käsitlenud ainult ühte – valla maanõuniku ja kodanike abistamine metsade erastamisel. Kuid töölepingu järgi oli tema ülesanneteks veel: - tööpiirkonna erastamisele kuuluvate ja erastatud metsade majandamise kontrollimine, - metsaomanike nõustamine ja vajadusel abistamine, - metsaülema poolt antud korralduste alusel muude metsanduslike tööde teostamine era-, munitsipaal- ja riigimetsades. Seoses maareformiga ja riigimetsamaade talitusest maakondade metsaametite moodustamisega 1993.a., lisandusid Alatskivi metsatehniku töökohustustele uued ülesanded, vähendati samas töötajate arvu ja suurendati töö piirkonda. Metsatehniku senisele tööle lisandusid metsavahi tööülesanded, nõuniku töö ja suurenes metsavalvetöö ja töö piirkond. Metsandusspetsialisti tööülesanded olid laialdasemad kui metsatehniku ülesanded. Avaliku võimu täitmist tõendavad 01.04.1993 väljastatud ametitõend, mille pealiskaanel on märgitud „Eesti Vabariigi riiklik metsavalveteenistus“, ametivande andmine 12.03.1993, samuti töötõend nr 150/J
  11. Ametivande andmine ning töötõendil ära toodud õigused näitasid, et ta oli ATS § 28 mõistes riigiametnik. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Pensioniamet vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja märgib, et pensionikomisjon jättis avalduse rahuldamata põhjendusel, et ALl puudub riikliku vanaduspensioni suurendamiseks nõutav avaliku teenistuse staaþ. 2 Ametniku õigus taotleda riikliku vanaduspensioni määramist ja suurendamist teenistusstaaþi alusel tuleneb ATS §-i 57 sätetest, mis jõustusid 01.01.
  12. a. Varasema, st enne 01.01.
  13. a omandatud tööstaaþi lisamine teenistusstaaþile on sätestatud ATS §-is
  14. Eelnimetatud paragrahvi lõike 1 järgi arvutatakse isikule, kes ATS-i jõustumisel oli teenistuses, teenistusstaaþi ATS §-des 153-156 sätestatud korras. Kooskõlas ATS § 182 lõikega 3 kehtestati Vabariigi Valitsuse 19.03.
  15. a määrusega nr 97 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.
  16. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.
  17. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest 27.01.
  18. a. Kuna Keskkonnaministeerium ei saanud ATS-ist lähtuvalt ministeeriumi poolt hallatavate riigiasutuste töötajaid ametisse nimetada, tuleb ATS § 182 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega nr 97 kehtestatud loetellu kuuluvatel ametikohtadel
  19. jaanuari
  20. a seisuga töötanud isikute puhul eeldada avalik-õigusliku suhte olemasolu ning lugeda ka neil isikutel loetelus toodud ametikohtadel töötatud aeg varasema avaliku teenistuse staaþi hulka. Seega oleks võimalik arvestada AL töötamist Tartu Metsamajandis metsavahi ja tehnikuna ajavahemikel 01.11.1960 – 01.01.
  21. a ja 02.09.1963 - 05.07.
  22. a avaliku teenistuse staaþi hulka üksnes tingimusel, et AL oleks ATS jõustumisel 01.01.
  23. a võetud teenistusse ametisse nimetamise teel või töötanud mõnes Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 nimetatud asutuses ja ametikohal. 01.01.
  24. a töötas AL Alatskivi metskonnas metsandusspetsialistina. Metsandusspetsialisti ametikohta ei ole Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 nimetatud, mistõttu puudub seaduslik alus sellel ametikohal töötamist lugeda avalikus teenistuses olemiseks. Seega ei ole täidetud ATS § 182 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt pidi isik varasema tööstaaþi teenistusstaaþile lisamiseks olema avaliku teenistuse seaduse jõustumisel teenistuses. ATS § 163 lõige 1 sätestab, et arvates ATS-i jõustumisest kahe kuu jooksul vormistatakse töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt alates ATS-i jõustumise päevast 01.01.
  25. a. AL osas teenistusse võtmist ei vormistatud ning ta jätkas töötamist töölepingu alusel. Kaebaja poolt osundatud ametivande osas märgib vastustaja, et kuna ametivanne kannab pealkirja „Riikliku metsavalve töötaja ametivanne” ning on antud 12.03.
  26. a, so ajal, mil ATS veel ei kehtinud, siis ei ole eeltoodud ametivanne vaadeldav ATS §-s 28 sätestatud ametniku ametivandena. Lisaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et AL asus Alatskivi metskonda tööle töölepingu alusel, mistõttu tema puhul tulnuks kohaldada juba eelnevalt viidatud ATS §-i
  27. Sama sätte lõige 3 ütleb, et kui töölepingu seaduse alusel tööle asunud ametnik nimetatakse teenistusse, siis annab ta ATS §-is 28 nimetatud ametivande. Kuna AL 01.01.
  28. a ametisse ei nimetatud, siis ei andnud ta ka ametniku ametivannet ATS § 28 mõttes. Kokkuvõttes märgib vastustaja, et pensioniamet peab pensionide määramisel, ümberarvutamisel ja maksmisel juhinduma Eesti Vabariigi kehtivatest õigusaktidest. Kuna AL puhul ei ole täidetud ametniku vanaduspensioni määramise kahte eeltingimust - isik pidi olema 01.01.
  29. a võetud teenistusse ametisse nimetamise teel ning asutus ja ametikoht, kus isik töötas enne ATS-i jõustumist, peavad olema kantud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 97 kinnitatud loetellu, 3 puudub pensioniametil seaduslik alus AL riikliku vanaduspensioni ümberarvestamiseks ja suurendamiseks avaliku teenistuse staaþi alusel. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus kahes küsimuses: 1) kas AL töötas ATS jõustumise hetkel 01.01.1996 avalikus teenistuses, 2) kas töötamist 15.07.1974 – 31.03.1993 Alatskivi sovhoosi metsatehnikuna saab lugeda avalikuks teenistuseks. Vastustaja ei vaidlusta AL töötamist avalikus teenistuses ajavahemikul 15.09.1997 – 17.01.2000 Tartumaa Metsaametis, mis on märgitud ka vaidlustatud otsuses. Seega selles osas vaidlus puudub.
  30. ATS § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaaþile. Enne ATS jõustumist omandatud tööstaaþi lisamist teenistusstaaþile, mis annab kooskõlas ATS §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib ATS §
  31. Kuni 27.01.2001 kehtinud ATS § 182 redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaþi hulka arvata üksnes ATS § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone. 27.01.2001 jõustunud ATS muutmise seadusega muudeti ATS § 182 lõiget
  32. Seadusemuudatuse kohaselt arvati ATS § 153 punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so. teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. Vabariigi Valitsuse 19.märtsi 2002 määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004 määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002 määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest 27.01.2001.a.
  33. Õiguslik alus enne ATS jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaþi hulka ja õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vastavalt ATS § 57 lg 2 tekib kaebajal juhul, kui ta oli ATS jõustumisel avalikus teenistuses ning töötas enne ATS jõustumist Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 nimetatud ametiasutuses ja selles loetletud ametikohal. Tööraamatu kande järgi töötas AL ATS jõustumise ajal Alatskivi mestkonnas (tlk.17). ALga 31.03.1993 sõlmitud töölepingu järgi võeti ta Alatskivi metskonda tööle metsandusspetsialistina era, munitsipaal- ja teiste, mitte riigile kuuluvate metsade osas. Pensioniamet on seisukohal, et kuna metsandusspetsialisti ametikoha nimetust ei ole Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 a. määruses nr 97 nimetatud, siis tuleb lugeda, et AL ei töötanud ATS 4 jõustumise ajal avalikus teenistuses ning tema töötamist Tartu Metsamajandis metsavahina ja tehnikuna enne ATS jõustumist ei saa lugeda avaliku teenistuse staaþi hulka. Kohus on seisukohal, et vastustaja seisukoht on ebaõige. Antud juhul ei piisa hindamaks, kas isik töötas avalikus teenistuses või mitte, ainult ametikoha nimetusest, mis on kantud tööraamatusse või antud juhul töölepingusse, vaid tuleb hinnata kõiki esitatud tõendeid kogumis.
  34. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 §-s 1 on välja toodud asutused, kus töötatud aeg loetakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Selles loetelus on ka Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandid. Määruse §-s 2 on antud ametikohtade loetelu, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist ja kus töötatud aega sai arvata avaliku teenistuse staaþi hulka. Selles loetelu on teiste hulgas ka metsamajandite või riigimetsamaade talituste ametikohad – metsnik, metsavaht, metsatehnik. Loetelus ei ole metsandusspetsialisti ametikohta toodud. Kaebaja enda seletuse kohaselt täitis ta metsandusspetsialisti ametikohal nii metsniku, metsavahi kui metsatehniku ülesandeid. Lisaks nendele täitis ta seoses maareformiga nõuniku kohustusi, metsandusspetsialistina olid tema tööülesanded avaliku võimu teostamisel suuremad kui varemalt metsatehnikuna töötades.
  35. Asjaolu, et AL töötas ATS jõustumise ajal avalikus teenistuses tõendavad temaga 31.03.1993 sõlmitud tööleping (tlk.13), töötõend (tlk.19) ja tunnistaja A.Süti ütlused. Valitsuse 19.03.2002 määrus nr 97 kohaselt eeldavad ametikohad, kus töötamine läheb avaliku teenistuse staaþi hulka, avaliku võimu ülesannete täitmist. Nähtuvalt ALga 31.03.1993 sõlmitud töölepingule, oli tema ülesanneteks valla maanõuniku ja kodanike abistamine metsade erastamisel, tööpiirkonna erastamisele kuuluvate ja erastatud metsade majandamise kontrollimine, metsaomanike nõustamine jne, mille täitmine kahtlemata eeldas avaliku võimu ülesannete täitmist. AL enda väitel oli tal õigus koostada haldusõigusrikkumise protokolle, esindada riiki kohtus, tal oli õigus relva kanda jm. ALle väljastatud Riigi Metsaameti töötõendi järgi oli tal metsaspetsialistina õigus hoida, kanda ja kasutada kehtestatud korras püstolit või/ja jahitulirelva, gaasiballooni, kumminuia, käeraudu ja liiklussaua, kontrollida metsaõigusnormide, jahipidamise eeskirjade ja looduskaitsealaste seaduste, juhiste, samuti metsamaterjalidega sooritatavate tehingute täitmist, teha tuletõrje- ja taimekaitse järelevalvet metsades ja mujal looduses, koostada kõigi avastatud rikkumiste kohta vastavaid ettekirjutusi ja protokolle ning määrata halduskaristusi. Selliseid õigusi sai isik omada ainult avaliku võimu teostamise raames. Seda, et AL täitis metsandusspetsialisti ametikoha nimetuse all ka metsniku ja/või metsavahi kohustusi, saab järeldada eelnevalt loetletud, tema ametitõendile märgitud õigustest. Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti 29.07.1993 käskkirjas nr 66 „Riikliku metsavalve töötajate ametikohtade loetelust ja ametitunnustest“ on kinnitatud Eesti Metsaameti süsteemis riikliku metsavalve koosseisu kuuluvate töötajate loetelu, kellele laienesid riikliku metsavalve töötaja kohustused, õigused ja soodustused. See loetelu sisaldab metskondade osas – metsaülem, abimetsaülem, metsnik, metsavaht ja metsavahi kohusetäitja. Seega eeldas metskonnas riikliku metsavalve töötaja kohustuste ja õiguste omamine metsniku või metsavahi töökohustuste täitmist. Metsniku ja metsavahi ametikoht on aga Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 loetelus, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist ja mis andis õiguse sellel ametkohal töötatud aja arvamist avaliku teenituse staaþi hulka. Kohtuistungil tunnistaja AS, kes töötas vaidlusalusel ajal metskonnas metsaülemana, antud ütluste kohaselt täitsid metsnik, tehnik või spetsialist kõik samu ülesandeid. Spetsialisti nimetusega eristati põllumajandusettevõtetest tulnud töötajaid riigimetsatöötajatest. 5
  36. AL töötamist 01.01.1996 avalikus teenistuses tõendab kaudselt ka vastustaja poolt kohtuistungil võrdluseks esitatud VTi, kelle puhul vastustaja on teinud positiivse lahendi, kohta käivad materjalid . Nimelt on VT töölepingu järgi võetud 01.04.1993 tööle Rõngu valla metsnikuna (AL võeti samal ajal tööle metsandusspetsialistina) . Ametitõendile on VTil märgitud - metsnik (ALl metsandusspetsialist), kuid mis on andnud mõlemale ühesugused õigused riikliku kontrolli ja järelevalve teostamisel. Eelpool toodud asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et AL töötas ajavahemikul 01.04.1993 kuni 31.12.1996 , sealhulgas ka ATS jõustumise ajal 01.01.1996 avalikus teenistuses ATS § 182 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 § 2 lg 1 p 16 ning p 17 tähenduses. Õige on vastustaja seisukoht, et AL poolt 12.03.1993 antud Riikliku metsavalve töötaja ametivanne ei ole ametniku ametivanne ATS § 28 mõttes, kuid see ei muuda kohtu eelnevalt toodud seisukohta.
  37. AL on taotlenud ka töötamise Alatskivi sovhoosis metsatehnikuna ajavahemikul 15.07.1974 kuni 31.03.1993 avaliku teenistuse staaþi hulka lugemiseks. Sovhoos ei ole ametiasutus ning seal töötatud aeg, sõltumata töökohast ja tööülesannetest, ei saa lugeda avalikuks teenistuseks.
  38. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on vastuolus ATS §-de 153 p 1 ja 182 lg 1 eesmärgiga ja on seetõttu õigusvastane ning kaebaja õigusi rikkuv. Vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele. Seoses vaidlustatud otsuse tühistamisega tuleb vastustajale teha ettekirjutus AL 09.01.2006 avalduse uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Vastustaja esindaja esitas kohtuistungil soovi, et kohus kaebuse rahuldamise korral määraks, millisest ajast alates tekib kaebajal õigus pensioni suurendamiseks. Kohus antud taotluses seisukohta võtta ei saa, kuna antud küsimuses ei ole pensionikomisjon otsust teinud ning selles küsimuses puudub antud hetkel vaidlus. Menetluskulude väljamõistmist pooled kohtuistungil ei taotlenud. Eda Muts kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.