) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahelised õigussuhted põhinevad tehingutel.
järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Hageja on teinud kostjate huve ja õigusi mõjutavaid õigusliku sisuga tahteavaldusi H.juulil 2004, 2.augustil 2004, 12.mail 2005 ja 5.juulil 2005, mille tagajärjel on kujunenud hagejat mitterahuldav õiguslik olukord. Hageja väidab, et 14.juuli 2004 tehing on tühine ning palub kohtul tunnustada tehingu tühisust. Tühisuse alusena tugineb hageja vorminõuete rikkumisele; samuti asjaolule, et tehing pole sisult kooskõlas kehtinud õigusliku olukorraga. Kostjad hageja seisukohtadega ei nõustunud. Hageja väidab, et korteri müügilepingu eelleping tulnuks VÕS § 33 lg. 2 järgi sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Kohus leiab, et alust tehingu tühisus tunnustamiseks ei ole.
järgi on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisti. H.juuli 2004 vara ostu-müügi eellepingu sisuks on muu hulgas poolte kavatsus vaidlusaluse korteri müümises hagejale kokkulepitud baashinnaga maksegraafikus ettenähtud tasumise viisiga. Kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) §-ga 119 peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalset tõestatud. Osundatud säte laienes ka vallasasjana käibes olnud ehitisele. AÕS § 119 lg. 2 järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. 4 Eelnevast tuleneb, et notariaalselt tõestatud vormi nõudmise mittetäitmine ei ole kinnisasja müügi korral rikkumiseks, mida hiljem ettenähtud vormis tehtud tahteavaldustega kõrvaldada ei saaks. Puudub alus eeldada, et sellekohast rikkumist ei saaks kõrvaldada eellepingu puhul. Eelnevast saab järeldada, et vorminõude rikkumine iseenesest ei ole tehingu tühisuse alusena piisav. Kohus leiab, et 14.juuli 2004 lepingu sõlmimisel ei ole hageja õigusi rikutud.
järgi ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja (kostja on avaldanud tahet müüa talle mittekuuluvat vara). Eellepingu sõlmimisel väljendavad pooled tulevikku suunatud kavatsusi, mis eo pea olema kooskõlas eellepingu sõlmimise ajal kehtiva õigusliku olukorraga. Kohus leiab ka, et õige on kostjate väide selles, et hageja on eellepingu sõlmimist hilisemalt kinnitanud, seda teatud perioodi kestel täitnud, avaldanud soovi selle lõpetamiseks ning kinnitanud selles kokkulepitut notari juuresolekul. Seega on hageja saanud aru tehingu olemusest ja eesmärgist. Hageja väidab, et kostjad on talle tekitanud kahju kallutades teda tehingute tegemisele pettuse ja ähvardustega. Kostjad hageja väiteid ei kinnita. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 94 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.
järgi on ähvardus õigusvastane juhul kui õigusvastane on tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati, ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk või teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Õiguslikult on ähvardus või vägivald arvestatav juhul, kui see oli vastavalt tehingu tegemise asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnu tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Kohus leiab, et õige on kostjate väide selles, et 2.augusti 2004 ja 5.juuli 2005 tehingud on sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis ning on eelduslikult sõlmitud vaba tahte alusel, õiguspärased ja pooltele (osalistele) siduvad. Vastupidise tõendamise kohustus lasus hagejal. Hageja väited pettusest ja ähvardustest ei ole asjas kogutud tõenditega kinnitamist leidnud. Tehinguid tõestanud notarid, A.A ja J.H andsid kohtus ütlusi selles, et tehingu sõlmimisel selgitati hagejale vene keeles tehingute olemust ning sisu piisava põhjalikkusega. Hageja avaldas tahet vabalt ning notaritel ei tekkinud tema tahtes mingeid kahtlusi. Hagejal oli võimalus tehingu sisuga mittenõustumisel tehingute sõlmimisest loobuda. Kohus leiab, et alust tunnistajate ütlustes kahelda ei ole. Hoolimata hagiavalduses esitatud väidetest ja eelmenetluses antud seletusest kinnitas hageja isiklikult kohtuistungil, et tal ei ole notarite tegevusele mingeid etteheiteid. Notarite poolt antud tunnistusi hageja kahtluse alla ei seadnud. Hageja ei toonud esile mingeid asjaolusid, millele toetudes saaks väita, et tal puudus võimalus tehingute tegemisest hoiduda või tehingute tingimuste kujundamises kaasa rääkida. 5 Eelneva põhjal leiab kohus, et hageja on 14.juuli 2004, 2.augusti 2004 ja 5.juuli 2005 tehingute sõlmimisel osalenud vaba tahte alusel ning väited pettusest ja ähvardustest ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab ka, et õige on kostjate väide selles, et hageja ei ole kasutanud seaduses ettenähtud ajal tehingute tühistamise õigust. Õige ei ole hageja väide selles, et ta sai pettusest ja ähvardustest teada 20.augustil 2005 juristi konsultatsioonil viibides. Hagejale olid tehingute tegemisele eelnenud ajal vaidluses esile toodud asjaolud teada. Mingeid hiljem selgunud asjaolusid, mis said hagejale teatavaks alles 20.augustil 2005 hageja esile toonud ei ole. Hageja teadis vara omandisuhteid, kommunaalteenuste võlgnevuse olemasolu ja ka selle suurust. Hageja asus vara tagasiostu kokkulepet, mis tulenes 14.juuli 2004 tehingust täitma, tehes maksegraafikus ettenähtud makseid kaheksa kuu kestel. Seega on hageja tegudega kinnitanud, et mõistis tehingute, s.h. 14.juuli 2004 eellepingu sisu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg. 1 p. 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kooskõlas võlaõigusseaduse §-ga 127 lg. 3 ja 4 järgi peab kahju hüvitama lepingulist kohustust süüliselt rikkunud lepingupool; kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud, milles seisneb kostjatepoolne süüline kohustuste rikkumine, mille tagajärjeks on hageja varaliste õiguste kahjustamine. Hageja soovimatus kasutada enne tehingute sõlmimist õigusabi, ei ole hinnatav kostjate õigusvastase käitumisena. Hageja nõuded on sisuliselt suunatud hageja enda poolt tehtud ja hageja hilisemal hinnangul kahju põhjustanud tehingutest saabunud tagajärgede leevendamisele. Kohus leiab, et kostjad ei vastuta hageja otsustuste tagajärgede eest. Hageja ei ole esile toonud mingeid tõendeid, mille alusel saaks väita, et kostjad on süüdi hageja poolt väidetavalt ebaotstarbekate tehingute tagajärgede eest. kohtukulud Hageja on tasunud 3.oktoobri 2005 maksekorraldusega hagi esitamise eest riigilõivu 1 500 krooni. Tallinna Linnakohtu 21.septembri 2005 määrusega on hageja 4 500 krooni ulatuses hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 ja 64 lg. 1 alusel jätta hageja kanda. Kostjad kohtukulude nimekirja ei esitanud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 4 lg. 1; TsMS §-st 436, 438, 439, 441-442 ning
§-st 5; 12; 67; 83; 94 ja 96 ning VÕS §-st 3; 33 lg. 2; 127 lg. 3 ja 4; 1043; 1045 lg. 1 p. 5 ja AÕS §-st 119 kohus otsustas: jätta hagi rahuldamata. Nõuda I.LTt 4 500.00 (neli tuhat viissada) krooni riigilõivu riigituludesse. 6 Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik ÕIGE
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.