lg 2, kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Esitatud asjaolud 12.01.2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja elatise poeg A.L ülalpidamiseks summas 1000 krooni kuus, poeg R.L ülalpidamiseks summas 1000 krooni kuus ja tütar K.L ülalpidamiseks summas 1000 krooni kuus alates hagi kohtusse esitamise päevast. 04.07.2006.a esitas hageja hagi täienduse, milles palub seoses elatustaseme tõusuga mõista kostjalt välja elatise 1800 krooni iga lapse ülalpidamiseks. Kostja tunnistab hagi. Kohtu põhjendused Kohus lähtub esitatud hagi lahendamisel perekonnaseadusest (PKS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) sätetest. Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on palunud kostjalt iga lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuise elatise summas 1800 krooni. Kostja on elatise väljamõistmisega nimetatud summas nõus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis poeg A.Lülalpidamiseks summas 1800 krooni, poeg R.L ülalpidamiseks summas 1800 krooni ja tütar K.L ülalpidamiseks summas 1800 krooni. Tulenevalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi on kohtusse esitatud 12.01.2006.a. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb Eesti Vabariigi menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 alusel võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Taimi Kollom kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.