2-05-1692 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-1692 Otsuse kuupäev Jõhvi,
- juuni 2006.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi N. G. hagi O. Y.´i vastu vanema õiguse äravõtmise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- juuni 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja N. G. (isikukood X) ja tema esindaja A. P. (isikukood X); Kostja O. Y. (isikukood X) ja tema nõustaja A. L.(isikukood X). Resolutsioon
- Hagi rahuldada.
- Võtta ära O. Y.’ilt (isikukood X, elukoht X) vanema õigused alaealiste lapse T. J. (isikukood X) suhtes.
- Välja mõista O. Y.’ilt N. G. (isikukood X, elukoht X) kasuks kohtukulud 5 060 (viis tuhat kuuskümmend) krooni.
- Saata kohtuotsus teadmiseks Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord 1
(4)2-05-1692 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- mail 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 13.07.1990.a. Abielust on 24.02.1991.a sündinud tütar T. J.. Kohtla-Järve Linnakohtu 12.05.1992.a. otsusega lahutati poolte abielu, jäeti tütar hageja kasvatada ning mõisteti kostjalt välja elatis tütre ülalpidamiseks. Peale abielulahutust tütre kasvatamisega kostja ei tegelenud ja elatist ei maksnud.
- Hageja on Eesti Vabariigi kodanik. Kui hageja pöördus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poole tütrele Eesti kodakondsuse vormistamiseks, selgus, et kostja on X kodanik ja on vaja kirjalik kinnitus, et tütar ei ole X kodanik. Kostja on nõus vanema õiguste ära võtmisega. Oma nõusoleku kinnitas kostja kirjalikult notar O. B.i juures. Kostja lubas, et teeb korda kõik vajalikud dokumendid selleks, et tütar saaks Eesti kodakondsuse, aga siiamaani pole midagi teinud.
- Hageja palus vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1, § 54 lg 1 p 1 võtta ära kostjalt vanema õigused alaealise lapse T. J. suhtes. KOSTJA VASTUS
- juunil 2005.a esitatud vastuses kostja tunnistas hagi. Vastuse kohaselt on kostja nõus vanemlike õiguste äravõtmisega oma tütre Tatjana suhtes, sest ta ei ela temaga koos, ei osale lapse kasvatamises ja ülalpidamises. See on lapse huvides. KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Hageja seletuste kohaselt umbes 10 aastat pole ta kostjat näinud. Elatist maksis kostja ainult üks aastat. Hageja pöördus kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmisele pööramiseks, kuid kohtutäitur vastas, et kuna kostja elab välismaak, siis ei ole võimalik temalt elatist sisse nõuda. Hageja ei näe muud võimalust kui vanema õigused ära võtta. Laps ei kannata sellepärast, et tal on uus perekond. Hageja uus abikaasa soovib last lapsendada. Enne hagi esitamist oli kostjale antud võimalus kohtuväliselt asja lahendada. Hagi rahuldamine on vajalik, et lapse elu korraldada. Hageja palus hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulud.
- Hageja esindaja seletas, et nüüdselt sai laps Eesti kodakondsuse. Samas kostja suhtumine lapsesse ei ole muutunud. Kostja ei tunne huvi lapse vastu. Esindaja leidis, et kostja suhtes esineb PkS §54 lg1 p1 sätestatud muu alus vanema õiguste äravõtmiseks.
- Kostja nõustus temalt vanema õiguste äravõtmisega. Kostja seletas, et ei suhtle lapsega 10-11 aastat. Ta nägi last ainult dokumentide vormistamise ajal. Ta ise ei ole tundnud huve lapse vastu. Elatist lapse ülalpidamiseks ei ole maksnud, kuna ei olnud selleks võimalust. Lapsel ei ole vaja isa, kes temast vähe teab. Tütrel on uus perekond, kus ta tunneb end hästi, ta soovib, et tal oleks uus isa. Kostja ei näe põhjust, miks ei võiks lapse soovi täita. Kostja on nõus tütre võimaliku lapsendamisega. Alates 1992.a viibis kostja X. 2001.a sai ajutise elamisloa Eestis ja tal on uus perekond. 2
(4)2-05-1692 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- Sünnitunnistuse järgi lapse T. J. vanemateks on hageja ja kostja (t.lk. 10). Hagiavalduse kohaselt pärast poolte abielu lahutamist kostja üldse ei tegele lapse kasvatamise ja ülalpidamisega. Kostjal ei olnud vastuväiteid hagile. Vastupidi oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil kostja on võtnud hagi omaks. Kostja on kinnitanud, et viimased 10-11 aastat ta üldse ei suhtle lapsega ega tunne huvi lapse vastu ja väga vähe teab lapsest.
- Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
- PkS §50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja üsna pikaaja (12.a) jooksul ei täitnud vanema kohustusi lapse suhtes. Lapse ülalpidamiskohustuse täitmine jätmine ja lapse eest mittehoolitsemine on aga vanema õiguse äravõtmise aluseks. Vastavalt PkS §54 lg1 p1 ühe vanema eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.
- TsMS §230 lg1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Sellest tulenevalt vanema õiguste äravõtmiseks esitatud hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama, et ta on hoolitsenud lapse eest, tegelenud lapse kasvatamise ja ülalpidamisega või, et tal olid mõjuvad põhjused lapse eest mittehoolitsemiseks. Et kostjal olid mõjuvad põhjused lapse kasvatamises mitteosalemiseks ja lapse eest mittehoolitsemiseks, kohus ei tuvastanud.
- Vanema õiguste äravõtmise otsustamiseks nõudis kohus vastavalt PkS §59 arvamuse KohtlaJärve Sotsiaalhoolkandekeskuselt, kelle arvamuse järgi vanema õiguste äravõtmine on lapse huvides. Kohus nõustub sotsiaalhoolkandeasutuse arvamusega ja rahuldab hagi, kuna hagi rahuldamisega tagatakse lapse huvide tõhus kaitsmine ühe vanema poolt. Vanema õiguste äravõtmisega kaotab kostja lapse suhtes kõik õigused. Pärast lapsesse suhtumise parandamist ja reaalselt lapse eest hoolitsema ja lapse ülal pidama asumist, on kostjal õigus pöörduda sotsiaalhoolekandeasutuse ja kohtu poole vanema õiguste taastamiseks.
- TsMSRakS § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest 60 krooni riigilõivu ning õigusabikulud 5 000 krooni, mis vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 p1 ja §61 lg1 p2 kuulub väljamõistmisele kostjalt. 3
(4)2-05-1692 14. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)