2-06-10037/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.augustil 2006 kell 10.00 kantselei kaudu aadressil Kentmanni 13, Tallinnas. Tsiviilasja number 2-06-10037 Kohtuasi R.S hagi K.S vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha kindlaksmääramiseks ja elatusraha väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja R.S Kohtuistungi toimumise aeg Kostja K.S

1. august 2006 Resolutsioon
2. Lahutada R.S ja K.S abielu, mis on registreeritud 20.03.2004.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr
3. Jätta poolte abielust sündinud poeg S-K.S, pärast abielu lahutamist ema R.S juurde.
4. Välja mõista K.S igakuiselt elatusraha poja S-K.S, ülalpidamiseks R.S kasuks summas 2000.- (kaks tuhat) krooni alates 26.04.2006.a., s.o. hagi esitamisest, kuni 24.08.2006.a., s.o. kuni kohtuotsuse tegemiseni käesolevas tsiviilvaidluses, ja sealt edasi 2100.- (kaks tuhat ükssada) krooni kuni 17.11.2022.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine.
5. Jätta menetluskuluks olev riigilõiv abielulahutuse hagilt R.S kanda.
6. Jätta menetluskuludeks olev riigilõiv elatise hagilt, mille tasumisest R.S oli hagi esitamisel vabastatud, asja läbivaatamise kulu – postikulu ja R.S riigi kulul osutatud õigusabikulu täies ulatuses K.S kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse põhjendused
7. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil väitsid pooled, et nende abielulised suhted on lõppenud ja nad soovivad abielu lahutamist. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et abielu jätkamine pooltel on võimatu ja abielu tuleb lahutada.
8. PkS § 51 alusel tuleb poolte abielust sündinud lapse elukohaks määrata tema ema elukoht, sest see on olnud lapse harjumuspärane elukeskkond pärast poolte suhete lõppu. Lapse elukoha üle pooled ei vaielnud. .
9. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg.1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg.1 ja lg. 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult laste ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise laste ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. Hageja palus kohtuistungil elatise kostjalt välja mõista alates elatise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni tsiviilvaidluses summas 2000.- krooni ja sealt edasi 2100.- krooni kuni lapse täisealisuseni. Kostja võttis hagi elatise väljamõistmiseks õigeks. Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuludeks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2), kohtuvälisteks kuludeks aga hageja esindaja kulu, kusjuures Harju Maakohtu 24.03.2006.a. määrusega määras kohtunikuabi anda R.S õigusabi riigi kulul kohtueelses menetluses ja kohtus koos kohustusega ühekordse maksena täielkult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist juhul kui kohus ei mõista kohtukulusid osaliselt või täielikult välja vastaspoolelt. R.S esindajaks määras kohus vandeadvokaat P.S. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, tuleb hageja menetluskulu – hageja poolt abielulahutuse hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv jätta tema enda kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab elatise hagi täielikult ja juhindudes TsMS § 162 tuleb hagimenetluse kulu -: riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud, ja asja läbivaatamise kulu - postikulu, samuti kohtuväline kulu – hageja esindaja kulu, jätta kohtuotsusega kostja kanda. Juhindudes RÕS § 23 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 ning § 175 lg 1 määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: 2