kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.
kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal sündinud poeg D, kes poolte kokkuleppel jääb ema elukohta. Ühisvara jagamise nõuet esitatud ei ole. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (
) § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on
lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused.
Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 1500 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma laste arendamiseks lisakulutusi teha. Kostja poolt esile toodu, et tal puudub töökoht, ei saa arvestada elatise suuruse määratlemisel, kostja on töövõimeeas. Hageja on arvestanud kulutused lapse peale kuus ning kostja ei ole neid vaidlustanud. Kohus leiab, et arvestades sellises eas lapse ülalpidamisvajadusi tuleb elatise suuruseks määrata 1500 krooni.
kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus elatise välja mõista esitamisest alates, hagi on esitatud 23.11.2005.a. nõude Hageja oli kehtinud TsMS ja RLS kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus TsMS § 64 lg 1 kohaselt kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagihind määratakse TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt elatise hagis kindlaks aasta elatusrahaga, milleks on 18 000 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse 1400 krooni. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.