järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.
kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi kohta. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta.
lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4. kohustus kostja AS-ile Tele2 Eesti arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul. Maksepäevaks tasumata summadelt võis AS Tele2 Eesti nõuda kostjalt alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest viivist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 26.08.1999 on AS-i Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud Q-GSM leping, mille kohaselt kohustus AS Tele2 Eesti osutama kostjale teenust (mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused p 6.1.2.) ning kostja kohustus tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kohaselt (mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused p. 4.1.2.). Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kohus, arvestades eeltoodut ja asja materjale, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud summas 6224,84 krooni (põhivõlg summas 3 112,42 krooni tasumata maksete katteks ning viivis põhivõla ulatuses 3112,42 krooni). Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, 2 2-05-11448 mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 490,70 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni hageja kasuks. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest. Kohus on seisukohal, et vajalik ja põhjendatud kulu õigusabi osutamise eest antud asjas on 300 krooni. Seega hageja kohtukulu kokku moodustab 990,70 kr. Ene Tsefels Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.