2-06-7859/2

2-06-7859 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 15.august 2006.a., Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-7859 OÜhagi G.Pvastu 6 381,19 krooni väljamõistmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks Hageja OÜ Hageja lepinguline esindaja M.S Kostja G.P Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalik menetlus. Menetluse liik Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista G.Pvõlgnevus 6 381,19 krooni (kuus tuhat kolmsada kaheksakümmend üks krooni ja üheksateist senti) OÜkasuks.
3. Kohustada G.Pvabastama Tallinnas, Paldiski mnt 75 asuv eluruum nr 122 ning selle kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel määrata täitmise viisiks G.Pväljatõstmine Tallinnas asuvast eluruumist nr
4. Hagimenetluse kulud mõista täies ulatuses välja G.P OÜkasuks.
5. Asja läbivaatamise kulu(menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu) mõista täies ulatuses välja G.PEesti Vabariigi kasuks.
6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord
7. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
8. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
10. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue OÜ(edaspidi „hageja“) esitas 04.04.2006.a. Harju Maakohtule hagi G.P(edaspidi „kostja“) vastu 6 381,19 krooni väljamõistmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. 25.09.1998.a. sõlmisid hageja kostja eluruumi üürilepingu, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma üüritasu igakuiselt 163,00 krooni. Alates novembrist 2004.a. kuni 31.08.2005.a. tekkis kostjal üürivõlgnevus summas 7 776,61 krooni. 15.09.2005.a. kostjaga üürileping lõpetati. Kostja palvel sõlmiti 16.09.2005.a. poolte vahel ajutine eluruumi üürileping, et kostja saaks eluruumist välja kolida. Ajutine üürileping kehtis kuni 31.10.2005.a. Kostja ei ole peale ajutise üürilepingu lõpetamist eluruumi vabastanud ja elab seal kuni käesoleva ajani. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 6 381,19 krooni. Samuti palub hageja kostja välja tõsta eluruumist asukohaga Paldiski mnt 75-122, Tallinn. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja on hagiavalduse isiklikult kätte saanud 25.05.2006.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS 316 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks kohtukulu täies ulatuses ning TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse asja läbivaatamiskulu täies ulatuses, mis seisneb kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Karin Sonntak Kohtunik 2