KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 21.september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-550 Haldusasi V. T. (T.) kaebus Juuru Vallavalitsuse 17.02.2006 korralduse nr 52 ja 21.02.2006 korralduse nr 56 tühistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks kohustamiseks, teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu summas 6 100 kr ning ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest kuue kuu hüvitise summas 45 195 kr väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.04.2006 määras nr 3-06-550 Menetluse alus ringkonnakohtus Juuru Vallavalitsuse määruskaebus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.04.2006 määrus nr 3-06-550 osas, millega lõpetati HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetlus V. T. kaebuses Juuru Vallavalitsuse 21.02.2006 korralduse nr 56 tühistamiseks. Saata haldusasi tühistatud osas Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata. Rahuldada Juuru Vallavalitsuse määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Juuru Vallavalitsuse 17.02.2006 korraldusega nr 52 vabastati alates 18.02.2006 pearaamatupidaja ametikohalt V. T. distsiplinaarsüüteo eest ATS § 84 p 3 alusel (p 1) ning määrati maksta hüvitist 24 kalendripäeva ulatuses kasutamata puhkuse eest (p 2). Käskkirja kohaselt pani V. T. toime vääritu teo, mis seisneb teise ametniku diskrediteerimises. V. T. esitas nimetatud korralduse peale väide, mille Juuru Vallavalitsus 21.02.2006 korraldusega nr 56 rahuldamata jättis. 3-06-550 Kaebuses halduskohtule palus V. T. vallavalitsuse korraldused tühistada; tunnistada tema teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks; kohustada vallavalitsust muutma kaebaja teenistusest vabastamise alust ja vabastama ta alates 18.02.2006 teenistusest ATS § 114 lg 1 alusel; mõista vallavalitsuselt kaebaja kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest 6 100 kr ning ATS § 135 lg 2 alusel kuue kuu hüvitis 45 195 kr. Kaebaja väitis, et korraldus nr 52 on õigusvastane, sest ta ei ole vääritult käitunud ega talle süüks arvatud distsiplinaarsüütegu toime pannud. Distsiplinaarkaristuse määramisel rikuti ka menetlusnõudeid. Korraldus nr 56 (vaideotsus) on õigusvastane, kuna selles leiti vääralt, et korraldus nr 52 on õiguspärane. Kaebaja asus 02.03.2006 tööle Tervise Arengu Instituuti. Seega puudus ta sunnitult teenistusest 12 kalendripäeva ning tal on ATS § 135 lg 1 alusel õigus saada nimetatud perioodi eest tasu 6 100 kr. Kaebaja ei soovi teenistusse ennistamist, mistõttu on tal ATS § 135 lg 2 alusel õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, so 45 195 kr. 22.03.2006 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse, määras kohtuistungi toimumise ajaks 02.05.2006, väljastas menetlusosalistele kutsed ning kohustas Juuru Vallavalitsust esitama kohtule oma seisukoha kaebuse kohta. Juuru VV 17.04.2006 vastuses kohtunõudele paluti HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel lõpetada menetlus kaebuse nende taotluste osas, mis puudutasid kaebaja teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamist, korralduse nr 52 p 1 tühistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kaebaja teenistusest vabastamist ATS § 114 lg 1 alusel alates 18.02.2006 ning seoses ennistamisest loobumisega kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise summas 41 195 kr väljamõistmist. Muude taotluste osas, so nõuetes tühistada korralduse nr 52 p 2 ja korraldus nr 56 ning mõista kaebaja kasuks välja 6 100 kr teenistusest sunnitult puudutud aja eest, palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata põhjendusega, et korralduse nr 52 p 2 (käsitleb hüvitise maksmist kasutamata jäänud puhkuse eest) ja korraldus nr 56 (vaideotsus) ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi; teenistusest sunnitult puudutud aja eest on aga õigus nõuda tasu vaid juhul, kui kaebaja oleks taotlenud enda teenistusse ennistamist. Vastusele lisas vallavalitsus 11.04.2006 korralduse nr 118, mille punktiga 1 tunnistati tagasiulatuvalt alates 17.02.2006 kehtetuks käskkirja nr 52 p 1, punktiga 2 vabastati V. T. teenistusest alates 18.02.2006 tema enda algatusel ATS § 114 lg 1 järgi ning punktiga 3 määrati maksta ATS § 135 lg 2 alusel kuue kuu hüvitis summas 45 195 kr. Vastuseks kohtunõudele teatas kaebaja kohtule, et nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel nõuete osas, mis puudutavad teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamist, korralduste nr 52 ja nr 56 tühistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks kohustamist ning ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest kuue kuu hüvitise summas 45 195 kr väljamõistmist. Kaebaja palus jätkata menetlust sunnitult teenistusest puudutud aja eest tasu 6 100 kr väljamõistmise nõude osas ning välja mõista vastustajalt 18 880 kr asjas kantud kohtukulude katteks. Oma vastuses märkis kaebaja, et kuigi vastustaja ei ole formaalselt korralduse nr 56 tühistamise nõude osas menetluse lõpetamist taotlenud, on kaebaja seisukohal, et kohalik omavalitsus on korralduse nr 52 p 1 tühistamisega sisuliselt rahuldanud ka kaebaja nõude korralduse nr 56 tühistamiseks, mistõttu ei saa selles osa kaebajapoolset nõudest loobumise küsimust tekkida. Tallinna Halduskohus lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel määrusega asja menetluse osas, mis puudutas korralduse nr 52 p 1 ja korralduse nr 56 tühistamise nõudeid, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks kohustamise nõuet ja ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest hüvitise summas 45 195.- kr väljamõistmise nõuet ning HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel asja menetluse osas, mis puudutas korralduse nr 52 p 2 tühistamise nõuet. Teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu summas 6 100 kr väljamõistmise nõude osas määras kohus menetlust jätkata ning ka kohtukulude jagamise küsimus otsustada kohtuotsusega. 2
(4)3-06-550 Määruses märgiti, et korralduse nr 52 p 2 vaidlustamise osas tõlgendab kohus kaebaja nõusolekut menetluse lõpetamiseks kui loobumist p 2 vaidlustamisest ning korralduse nr 56 osas peab kohus võimalikuks nõustuda kaebaja arutlusega ja lõpetada menetlus selle korralduse peale esitatud kaebuse osas samuti HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Korraldusel nr 56 puudub korralduse nr 52 punktita 1 iseseisev õiguslik mõju kaebaja õigustele, mistõttu tuleb lugeda korralduse nr 52 p 1 tühistamisega kehtivuse kaotanuks ka korraldus nr 56. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Juuru Vallavalitsus apelleeris kohtumääruse ja palus selle tühistada osas, millega kohus lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse kaebuses 21.02.2006 korralduse nr 56 (vaideotsuse) tühistamiseks ning palus saata asi tühistatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vallavalitsus vaideotsust kehtetuks tunnistatud, mistõttu ei oleks saanud kohus korralduse nr 56 peale esitatud kaebuse osas menetlust HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Vastustaja ei ole korralduse nr 56 õigusvastasust ka kunagi tunnistanud ning on vaielnud selle tühistamise taotlusele vastu põhjendusega, et vaideotsus kaebaja õigusi iseseisvalt ei riku. Halduskohtu seisukoht korralduse nr 56 kehtivuse kaotamisest korralduse nr 52 p 1 tühistamisega on otseses vastuolus Riigikohtu 18.11.2005 lahendis nr 3-3-1-36-05 punktis 15 väljendatud seisukohaga ning HMS § 87 lg 2 punktiga 3, mille kohaselt pärast vaidemenetluse läbimist esitatakse kaebus vaideotsuse peale vaid siis, kui vaidemenetluses on rikutud isiku õigusi vaidlustatud haldusaktist sõltumata; muul juhul esitatakse kaebus haldusakti peale. Kaebaja ei ole vähimalgi määral suutnud näidata, kuidas vaidemenetluses tema õigusi rikuti. V. T. vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt rikkus korraldus nr 56 kaebaja õigusi. Selles on motiveeritud, milliste kaebaja tegude toimepanemist on haldusorgan käsitlenud distsiplinaarsüüteo toimepanemisena ning on veel kord õiguslikult siduvalt välja toonud, milliste tegude toimepanemise eest on kaebajat teenistusest vabastatud. Sisuliselt on tegemist eelhaldusakti tunnustele vastava haldusaktiga. Korralduses nr 56 esitatud faktilised väited on ebaõiged ning kaebajal oli põhjendatud huvi, et kohus tühistaks ka selle haldusakti. Korralduse nr 56 vaidlustamine on õige ka hea halduse põhimõtte kohaselt, mille üheks osaks on õigusselgus ning sellest aspektist vaadatuna võib jääda teise haldusakti kehtivus arusaamatuks. Seega on korrektne taotleda kohtult kõigi vaieldava sündmusega seotud haldusaktide tühistamist. Vallavalitsus on käesoleval juhul korraldusega nr 118 lõpetanud kaebaja õiguste rikkumise, tunnistades, et kaebaja teenistusest vabastamine ATS § 118 lg 2 alusel oli ebaseaduslik. Tähendust ei oma, mitmes dokumendis haldusorgan oma samasisulist otsustust väljendab. Formaalne on vastustaja käsitlus, et kuna korraldus nr 52 ja korraldus nr 56 on eraldiseisvalt vormistatud, siis tuleks neid ka eraldiseisvalt kehtetuks tunnistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et kohus on HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ebaõigesti lõpetanud menetluse vaideotsuse (Juuru Vallavalitsuse 21.02.2006 korralduse nr 56) tühistamiseks esitatud kaebuse osas. Nimetatud säte kuni 01.09.2006 kehtinud redaktsioonis sätestas, et halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud kohtus nii esialgse haldusakti (17.02.2006 antud korralduse nr 52) kui ka vaideotsuse (21.02.2006 korraldus nr 56), millega tema vaie korralduse nr 52 tühistamiseks rahuldamata jäeti. Asja materjalidest nähtuvalt on haldusorgan kohtumenetluse ajal tunnistanud osaliselt kehtetuks kaebaja teenistusest vabastamise 3
(4)3-06-550 korralduse, kuid mitte vaideotsuse. Vastupidi, kaebusele esitatud vastuväidetes vaidles haldusorgan korralduse nr 56 (vaideotsuse) tühistamisnõudele vastu ja palus selles osas kaebus rahuldamata jätta. Seega puudus kohtul õiguslik alus HKMS § 24 lg 1 p 3 järgi menetluse lõpetamiseks korralduse nr 56 peale esitatud kaebuse osas. Ekslik on ega tugine seadusele halduskohtu seisukoht, et korralduse nr 52 p 1 tühistamisega kaotas kehtivuse ka korraldus nr 56. Vaidemenetluse esemeks oleva haldusakti hilisem tühistamine ei too automaatselt kaasa haldusakti jõusse jätnud vaideotsuse kehtetust. Apellant leidis, tuginedes HMS § 87 lg 2 punktile 3 ja Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-36-05 toodud seisukohtadele, et V. T. puudub korralduse nr 56 vaidlustamiseks kaebeõigus. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja vaidlustas vaidemenetluses tema teenistusest vabastamise korralduse mitte vormi- või menetluslikel põhjustel, vaid sisulistel motiividel ning vaie jäeti haldusorgani poolt rahuldamata põhjendusega, et distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine on toimunud õiguspäraselt. Kaebaja väitel rikub tema õigusi nii korraldus, millega ta teenistusest väidetava distsiplinaarrikkumise eest vabastati, kui ka vaideotsus, milles (apellandi hinnangul ebaõigetele faktilistele asjaoludele, mida haldusorgan on käsitlenud distsiplinaarsüüteole vastavate käitumisaktidena, tuginedes) kinnitati esialgses haldusaktis sisalduvat järeldust, et kaebaja on vääritu teo toime pannud. Seega oli kaebaja poolt põhjendatud vaidlustada halduskohtus mõlemaid haldusakte. Korraldus nr 52 osas, milles kaebaja distsiplinaarkorras teenistusest vabastati, tunnistati 11.04.2006 korraldusega nr 118 kehtetuks, kuid mitte selle sisulise õigusvastasuse tõttu, vaid motiivil, et karistuse määramine toimus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tähtaja rikkumisega. Seetõttu ei saa nõustuda ka kaebaja käsitlusega, et kuigi formaalselt vastustaja korraldust nr 56 kehtetuks ei tunnistanud ja vaideotsuse tühistamise nõude osas menetluse lõpetamist ei taotlenud, on kohalik omavalitsus sisuliselt kaebaja vastava nõude korralduse nr 56 tühistamiseks vabatahtlikult rahuldanud ja selle nõude osas menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel õiguspärane. Kuna vastustaja pole vaideotsust kehtetuks tunnistanud ja kaebaja pole vaideotsuse vaidlustamisest loobunud, tuleb halduskohtul korralduse nr 56 peale esitatud kaebus sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus märgib, et HMS § 87 lg 2 p 3 ei saa tõlgendada nii, et see piirab vaideotsuse vaidlustamist koos esialgse haldusaktiga. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja vaidlustanud mitte üksnes vaideotsust, vaid ka tema teenistusest vabastamise korraldust ning seetõttu saab halduskohus hinnata, kas vaideotsuses toodud motiivid väide rahuldamata jätmise kohta on õiguspärased. Isiku õiguste rikkumine sõltumatult vaidemenetluse esemest on kohtusse pöördumiseks vajalik vaid juhul, kui esialgset haldusakti kohtus vaidlustatud ei ole. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Kohtunikud 4
(4)