Obsah (6)

§ 160§ 135§ 116§ 115§ 108§ 131

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-418 Haldusasi K.K.

§ 160lg 3 ja lg 4 alusel tunnistada K.K.

teenistusest vabastamine Tööturuameti 28.12.2005.a. käskkirja nr 2-1.1/77 p 1 ja Tööturuameti 30.01.2006.a. käskkirja nr 2-1-1/22 p 1 alusel seadusevastaseks. 2)

§ 135lg 2 alusel mõista K.K.

kasuks välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitis summas 70560 krooni. 3) HKMS § 92 lg 1 alusel mõista Tööturuametilt K.K. kasuks välja kantud menetluskulud kokku summas 6382 krooni (õigusabikulud 6372 krooni ja riigilõiv 10 krooni). Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast. Edasikaebamise kord 1 I ASJAOLUD 14.12.2005.a. sotsiaalministri määrusega nr 120 „Tööturuameti (edaspidi ka TTA) põhimäärus“ ning 121 „Tööturuameti struktuur ja teenistujate koosseis“, kinnitati teenistuse ümberkorraldamine TTA-s ja Tööhõiveametites (edaspidi ka THA). Vastavalt määruse nr 120 § 21 loeti THA tegevus lõppenuks alates 01.01.2006.a; THA õigusjärglaseks määrati alates 01.01.2006.a TTA. 16.12.2005.a. toimus koondamisest etteteatamine Harjumaa THA direktori kt-le M.V.´le koos vaba ametikohe pakkumisega TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohale, allkirja vastu teatavaks tegemise kuupäev 17.12.2005.a. 17.12.2005.a. andis M.V. omakäelise nõusoleku koondamisteatel ametikoha vastuvõtmisega nõustumise kohta. 20.12.2005.a. sai kaebaja teenistusest vabastamise etteteatamise teate ning sooviti, et ta jätkaks TTA teenistuses. Nõusoleku teatamise tähtajaks oli 23.12.2005.a. 22.12.2005.a. teatas kaebaja oma nõusolekust asuda alates 01.01.2006.a. TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja kohusetäitjaks. 28.12.2005.a. andis TTA peadirektor käskkirja nr 2-1.1/77 Tallinna THA direktori kt kaebaja teenistusest vabastamise kohta koondamise tõttu alates 31.12.2005.a., allkirja vastu teatavaks tegemise kuupäev 30.01.2006.a. 29.12.2005.a. – 29.01.2006.a. puudus kaebaja ajutise töövõimetuse tõttu töölt. 30.12.2005.a. andis TTA peadirektor välja käskkirja nr 2-1.1/129 M.V. üleviimise kohta TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohale ning tema vabastamise kohta Harjumaa THA direktori kt ülesannete täitmisest. Teenistuse ümberkorraldamisega lõpetati alates 01.01.2006.a. seniste tööhõiveametite tegevus ning nad reorganiseeriti Tööturuameti piirkondlikeks osakondadeks. Tallinna THA ülesandeid hakkas täitma Tööturuameti TTA Tallinna ja Harjumaa osakond. 2006.a. jaanuari alguses avastas kaebaja, et tema pangakontole on tööturuamet kandnud suure rahasumma, mille kohta tegi ta 04.01.2006.a. järelpärimise. 30.01.2006.a. asus kaebaja peale haiguslehe lõppemist teenistusse. Talle esitati tutvumiseks kaks Tööturuameti käskkirja. 28.12.2005.a. käskkirjast nr 2-1.1/77 selgus, et ta vabastatakse teenistusest koondamise tõttu teenistuse ümberkorraldamisel 31.12.2005.a. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi

) § 116 lg 1 alusel. 30.01.2006.a. käskkirjaga nr 2-1-1/22 muudeti 31.12.2005.a. käskkirja nr 2-1.1./77 punkte 1 ja 6 ja kaebaja teenistuses vabastamise kuupäevaks loeti 30.01.2006.a. Kaebaja ei olnud koondamisega nõus ja 30.01.2006.a. esitas taotluse käskkirja tühistamiseks. 08.02.2006.a. Tööturuameti vastuses soovitatakse kaebajal pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning ühtlasti vastatakse 04.01.2006.a. esitatud järelpärimisele ülekantud rahasumma osas. 28.02.2006.a. esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada TTA peadirektori 28.01.2006.a. käskkirja nr 2-1.1/77 punkt 1 ja 30.01.2006.a. käskkirja nr 2-1-1/22 punkt 1 kaebaja teenistusest vabastamisest koondamise tõttu ebaseaduslikuks. Samuti palub kaebaja TTA-lt mõista kaebaja kasuks välja hüvitis tema kuue kuu ametipalga ulatuses summas 70 560 krooni. II KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUS Kaebaja ei ole nõus Tööturuameti peadirektori 28.01.2006.a. käskkirjaga nr 2-1.1./77 ja 30.01.2006.a. käskkirjaga nr 2.1.-1/22 kaebaja teenistusest vabastamise kohta

§ 116lg 1 alusel ning peab seda ebaseaduslikuks.

2

§ 116

lg 3 kohaselt ametnikku ei vabastata teenistusest, kui teda on võimalik nimetada teisele ametikohale. Kaebaja on seisukohal, et TTA soovis kaebaja jätkamist Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja kohusetäitjana. 22.12.2005.a. teatas kaebaja oma nõusolekust asuda pakutud ametikohale, mistõttu peab kaebaja TTA peadirektori käskkirju 28.01.2006.a. nr 2-1.1./77 ja 30.01.2006.a. nr 2.1.-1/22 ebaseaduslikeks. 22.12.2005.a. teatas kaebaja oma nõusolekust ametikohale üleviimiseks, mistõttu kaebaja leiab, et 28.01.2006.a. käskkirjas nr 2-1.1./77 esitatud väide, et kaebajale pakutud ja tema vastuvõetud ametikoha osas olevat tekkinud seejärel konkurents, ei ole eelnevat silmas pidades arvestatav ega seaduslik. Kaebaja on seisukohal et, et tal olid võrreldes M.V.’ga paremad teenistusalased näitajad: 1) lisaks

1. a. lõpetatud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuri teaduskonnale lõpetas kaebaja
2. a. õppimise TÜ sotsiaalpoliitika õppetoolis ja tal on magistrikraad sotsiaaltöös. M.V. on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia teaduskonna; 2) kaebaja omab üle 10 aasta mitmekülgset tööalast kogemust tööhõivealastel ametikohtadel; 3) kaebaja juhtis Tallinna THA-s 53 teenistujat, M.V. aga juhtis Harjumaa THA-s 14 teenistujat; 4) kaebaja sai tunnustust Tööturu peadirektorilt hea töö eest; 5) kaebaja initsiatiivil korraldati Tallinna THA-s tööjõu paremaks leidmiseks eelvalikuid, mida Harju THA-s ei tehtud; 6) kaebaja kommentaarid ja intervjuud ilmusid ajalehtedes 15 korral, artikleid kirjutas Õpetajate Lehele ja kahel korral ajakirjadele („Ostumõnu,“ „Sotsiaaltöö“). THA peadirektor tunnustas kaebaja head tööd meediaga suhtlemisel; 7) kaebaja oli suuteline külalistega suhtlema inglise keeles erinevalt M.V.´st; 8) kaebaja nimetati parima kollegi tiitli nominendiks ning enim silmapaistnud ametniku tiitli nominendiks. 9) Kaebaja teada ei ole M.V.´l temast pikemat teenistusstaaži. Tööturuamet on rikkunud

§ 116

lg 3 sätestatut, kuna ei pakkunud kaebajale teisi vakantseid ametikohti koondamise vältimiseks. Kaebaja palub tunnistada TTA peadirektori 28.01.2006.a. käskkirja nr. 2-1.1/77 punkt 1 ja 30.01.2006.a. käskkirja nr. 2-1-1/22 punkt 1 kaebaja teenistusest vabastamisest koondamise tõttu ebaseaduslikuks. Samuti palub kaebaja TTA-lt mõista kaebaja kasuks välja hüvitis tema kuue kuu ametipalga ulatuses summas 70 560 krooni. Kaebaja ei soovi teenistusse ennistamist. Kaebaja palub jätta kohtukulud vastustaja kanda ning mõista kaebaja kasuks tema poolt kantud õigusabikulud. 28.08.2006.a. kaebuse täienduste kohaselt kaebaja leiab, et TTA väide, et konkurents kaebaja ja M.V.´le esitatud pakkumiste vahel tulenes asjaolust, et ajalise ressurssi piiratuse tõttu oli TTA sunnitud esitama pakkumised samaaegselt ei vasta tegelikkusele ja on otsitud selgitus. Esiteks toob kaebaja välja asjaolu, et TTA-l oli 11 tööpäeva aega koostada konkreetseid pakkumisi ja saada teenistuja nõusolek või äraütlemine piisava ajavaruga, et teha pakkumine mõnele teisele töötajale. Kaebaja leiab, et see on tõendatud TTA toimingute läbi, nimelt tehti kaebajale ametikoha pakkumine 20.12.2005.a. ja vastust nõuti 23.12.2005.a. ehk kolme päeva pärast. Seega oleks äraütleva vastuse korral jõutud teha pakkumine veel vähemalt kahele töötajale. Seejuures märgib kaebaja, et esitatud dokumentides nähtuvalt tehti M.V.´le pakkumine 17.12.2005.a. ja vastust nõuti 20.12.2005.a. kirjaliku dokumendi näol. Seda ei ole TTA aga esitanud ja sellist M.V. avaldust ei olnud detsembri lõpus registreeritud dokumentide 3 registreerimise süsteemis (Amphoras), mida kaebaja sel ajal kontrollis igapäevaselt, et olla muutustega kursis. Kaebaja on seisukohal, et TTA ei teinud kaebajale ettepanekut konkureerida vakantsele ametikohale, vaid asutus tegi kaebajale konkreetse pakkumise, seega TTA väited konkurentsi tekkimisest peale seda, kui ta kasutades oma otsustusõigust ja tegi ametikoha pakkumise kaebajale, ei ole arvestatavad. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et temale tehtud pakkumine jääb kehtima, sest sellel olid olulised õiguslikud tagajärjed temale. Kaebaja leiab, et TTA on käitunud ebaseaduslikult tema koondamisel ning muuhulgas tugineb ka õigusliku ootuse põhimõtte rikkumisele. Kaebaja leiab, et tal olid olemas vajalikud eeldused ja oskused ka peaspetsialisti ametikoha täitmiseks tööturuteenuste ja töötute sotsiaalse kaitse osakonna koosseisus, mis on oma olemuselt analüütiku-statististiku ametikoht. Kaebaja leiab, et vastustaja väide nagu eeldaks see ametikoht majandus- või raamatupidamisalast sisulist ettevalmistust ei ole tõendatud, kuna nimetatud ametikohal puudub ametijuhend. Samuti leiab kaebaja, et sisuliselt oleks ta sobinud Euroopa sotsiaalfondi koordinaatori ametikohale. Vastustaja väide, et kaebajal puudus vastav kogemus on ettekääne õigustamaks pakkumise tegemata jätmist. Kaebaja toob välja asjaolu, et ka teistel sinna tööle läinud koordinaatoritel puudus vastav kogemus. Samuti leiab kaebaja, et tal oli täidetud sellele ametikohale esitatud nõue, avaliku halduse eriala omamine, sotsiaaltöö magistriõppe raames. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole esitanud mingeid andmeid personali ja koolitusosakonna peaspetsialisti ametikoha osas, kuigi ka see ametikoht oli vakantne kaebaja koondamise ajal. Kaebaja leiab, et vastustaja väide nagu oleks kaebaja ja M.V. teenistusalased näitajad võrdsed ei ole õige ja on tõendamata. Vastustaja väide nagu oleks otsustavaks saanud valiku tegemisel M.V. haridus ei ole kaebaja arvates usutav, sest vaevalt, et Tallinna büroo juhataja ametikoht eeldas keemiku kvalifikatsiooni. Kaebaja leiab, et tema kogemus sotsiaalpoliitika praktilises sektoris on pikem ja ta on olnud kauem kõrgem riigiametnik kui M.V.. Seega leiab kaebaja, et tema teenistusalased näitajad on paremad ja tal on ka pikem teenistuse staaž kui M.V.´l. TTA märgitud M.V.´le määratud ergutuse arvestamine ei ole kaebaja arvates kohane, kuna see määratakse kõigile, kel täitub teenistus teatud aeg. M.V.´l täitus 10.a., mis ei anna mingit alust TTA-l arvestada seda ergutust tema teenistusse jäämise eelisena. Kaebuse esitaja märkis ka seda, et menetluse läbiviimisel üritamata teist ametikohta pakkuda viitab soovile vabaneda teenistujast subjektiivsetel põhjustel, milliseid tagamaid kaebaja alahindas. Seejuures võis olla üheks põhjuseks ka asjaolu, et M.V. avalikult teatas, et ei soovi töötada koos kaebajaga. Kõiki tagamaid ei ole aga enam mõttekas tõendada. III VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja kaebusega ei nõustu, lähtudes järgmistest asjaoludest. Alates 01.01.2006.a. muudeti sotsiaalministri määrusega nr 120 „Tööturuameti põhimääruse kinnitamine“ ja 14.12.2005.a. määrusega nr. 121 „Tööturuameti struktuur ja teenistujate koosseis,“ TTA ja THA struktuuri ning sellega seonduvalt toimus ametikohtade arvu vähenemine TTA ja endiste THA struktuuris. Ümberkorralduste tulemusena tekkis uus TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja ametikoht ning TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikoht. TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja ametikohale korraldas TTA peadirektor sisemise konkursi, mille käigus konkursil osalenud kaebaja valituks ei osutunud. Vastustaja leiab, et

§ 116

lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel ning ametiasutuse kohustamine isikule teise ametikoha 4 pakkumise tegemiseks. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2005.a. otsusele haldusasjas nr 3-3-1-5-05; 22.05.2000.a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-14-00; ja 14.11.2000.a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-48-00, milledes Riigikohus on leidnud, et vaba ametikoha pakkumisel peab olema reaalne, et ametnik võtab konkreetse ametikoha vastu. Ametikoht peab vastama ametniku võimetele, olema talle võimalikult soodne ja sobiv. Peaksid olema samad ka töötingimused, asukoht ja sarnased tööülesanded. Vastasel juhul viitaks pakkumine sellele, et vabastamise tegelikuks põhjuseks ei ole koondamine. Kuna antud ametikohale omasid vastavat kvalifikatsiooni nii Tallinna THA direktori kt kaebaja kui ka Harjumaa THA direktori kt M.V., siis otsustati teha ametikoha pakkumine mõlemale. Vastustaja väidab, et on vaid osaliselt korrektne kaebaja väide, et TTA peadirektor otsustas ametikoha pakkumisel kaebaja sobivuse. Vastustaja leiab, et kuna TTA seisukohalt oli tähtis, et alates 01.01.2006.a. oleks täidetud TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikoht, siis otsustas peadirektor esitada pakkumise mõlemale isikule. Seega ei ole asjakohane kaebaja järeldus, et konkurentsi tekkimine büroo juhataja ametikohale pärast pakkumise esitamist kandidaatidele ei ole arvestatav ega seaduslik. Vastustaja on seisukohal, et kuna mõlemad kandidaadid vabale ametikohale aktsepteerisid TTA peadirektori pakkumise, siis tekkis kanditaatide vahel konkurents. Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et tal olid võrreldes Harjumaa THA direktori kt M.V.´ga paremad näitajad, ei ole põhjendatud. Nii kaebaja kui ka M.V. olid võrdväärsetel ametikohtadel töötajad, kuid samas ei ole nende ametikohad ülesannete kogu ulatuses võrreldavad. Vastustaja leiab, et: 1) nii M.V. kui kaebaja vastavad teatud tingimustele kõrgharidustaseme osas ( VV määrus 19.11.2006 nr 293 „Ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuete kinnitamine“). M.V.´l on pikem teenistusstaaž riigi tööturusüsteemis; 2) kaebaja ei ole mitmekülgse ja laiahaardelise kogemusega. Kaebaja hindab end subjektiivselt ning ei ole esitanud selleks objektiivseid argumente; 3) Tallinna ja Harjumaa THA teenistujate arv oli erinev küll, ent samas oli erinev ka THA ülesannete ulatus ja iseloom. Tallinna THA direktor tegutses eelkõige administratiivjuhina, kellele alluvad osakonnad täitsid faktiliselt Tallinna THA ülesandeid, Harjumaa THA juht oli igapäevaselt kohustatud tegelema ka THA esmatasandi operatiivsete kohustustega, mistõttu TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikoht vastab sisulises tähenduses rohkem endisele Harjumaa THA direktori ametikohale. Vastustaja juhib tähelepanu ka eksimusele kaebaja argumentatsioonis - nimelt TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo teenistujate arvuks on 43, mitte 60; 4) ka M.V.´le on korduvalt peadirektori poolt töötulemuste ning efektiivse töökorralduse eest kiitust avaldatud; 5) asjaolu, et tööhõivenõukogu kutsus oma teenistusülesandeid täites kokku kaebaja, kinnitab üksnes tööjaotuse olemasolu Tallinna THA ja Harjumaa THA vahel, mis täitis dubleeriva tegevuse vältimise eesmärki ega ole argumendiks teenistusalaste näitajate võrdluses; 6) väär on kaebaja väide, et erinevalt Tallinna THA-st, ei korraldatud Harjumaa THA-s tööjõu paremaks leidmiseks eelvalikuid; 7) mõlema isiku vastavad oskused avalikkusega suhtlemisel on võrdväärsed. Kaebaja ei ole esitanud objektiivseid kriteeriume, mis tõestaksid vastupidist; 8) alluvate poolt esitatud kiitvaid soovitusi ei saa objektiivselt käsitleda kaaluka argumendina teenistusalaste näitajate hindamisel. 5 9) Vastustaja on seisukohal, et Tallinna THA ja Harjumaa THA direktorite kohusetäitjate kaebaja ja M.V. teenistusalaste näitajate hindamisel ning otsustamisel, et tegemist on võrdsete näitajatega, on seaduspärane ning kaebaja argumendid tuleb selles osas jätta tähelepanuta. TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja valikul langetas TTA peadirektor otsuse vastavalt

§ 116lg 2.

Arvesse võeti Harjumaa THA direktori kt M.V. pikemat teenistusstaaži riigi tööturuasutustest kõrgemate riigiametnike põhigruppi kuuluval ametikohal ning M.V.´le kohaldatud kehtivat ergutust kauaaegse teenistuse eest riigi tööturuasutustes. Teenistusstaaži arvutati

§ 115kohaselt.

Tööturuasutustes M.V.´l 10 aastat ning K.K.l 2,7 aastat. Vastustaja, Tööturuamet, leiab et on Tallinna THA direktori kt kaebaja teenistusest vabastamisel järginud õigusaktidega sätestatud nõudeid ning tegutsenud õiguspäraselt. Vastustaja täiendavate selgituste kohaselt oli kaebaja teadlik sisemisest konkursist TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja ametikoha ning Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikoha täitmiseks. Konkurents kaebaja ja M.V.´le esitatud pakkumiste vahel tekkis TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikoha täitmisel. Kirjalikku teadet osapooltele, et pakkumised büroo juhtaja ametikohale esitati mõlemale teenistujale, Tööturuamet ei väljastanud. Vastustaja leiab, et kuna büroo juhtaja ametikoha vastuvõtmine tähendas palgaastme langemist, samuti teenistuskohustuste, vastutusala ja pädevuse olulist vähenemist võrreldes kaebaja ja M.V. eelmiste ametikohtadega TTA kohalike asutuste direktoritena, siis pidas vastustaja võimalikuks, et üks või mõlemad pakkumise saanud isikutest otsustab vabatahtlikult koondamise kasuks, mistõttu ei saa vastustaja arvates väita, et igal juhul pidi olema ettenähtav konkurentsi tekkimine kaebaja ja M.V. vahel. Vastustaja leiab, et konkurentsi tekkimise olukorras lähtus TTA

-ist ning otsustas kaebaja ja M.V. vahel valiku langetamise objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt, võttes aluseks nende teenistuslehtedele kantud teenistusstaaži ning kohaldatud ergutused. Vastustaja selgitab, et kaebajale pakuti vaid Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohta, kuna teised olemasolevad vabad ametikohad ei olnud reaalseteks pakkumisteks

tähenduses järgnevatel põhjendustel:

1. a)konsultandi ametikoht IdaVirumaa osakonna koosseisus - oluliselt erinev oleks olnud teenistuskoht, samuti erinevad olulisel määral teenistuskohustused ning palk, mistõttu ei saanud kaebajale Ida-Virumaa osakonna konsultandi ametikoha pakkumist mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt pidada reaalseks ega sobivaks;
2. b)peaspetsialisti ametikoht tööturuteenuste ja töötu sotsiaalse kaitse osakonna (praegune tööturuteenuste ja-toetuste osakond) koosseisus - teenistuja töö sisuks on perioodiliste tööturustatistika ja analüüsi aruannete koostamine, statistika ja analüüsi arenduskavade väljatöötamine. Töö eeldab majandus- või raamatupidamisalast sisulist ettevalmistust, mis kaebajal puudub, tema töökogemus on eelkõige vastavalt teenistuslehele seotud sotsiaalhoolekandega;
3. c)peaspetsialisti ametikoht TTA Euroopa Sotsiaalfondi osakonna koosseisus - ametikoha järgsed teenistusülesanded eeldavad Euroopa Liidu struktuurifondidest antavate toetuste õigusliku ja sisulise regulatsiooni põhjalikku tundumist. Kaebaja puutumus Euroopa Sotsiaalfondi tegevustega piirnes tema ametikoha järgsete ülesannetega Tallinna Tööhõiveametis, mis oli Euroopa Sotsiaalfondist toetuse saajaks, direktorina. Toetuse käsutamise, järelevalve ja seire läbiviimise ning teiste rakendusüksuse tegevuste kogemus kaebajal puudus;
4. d)auditi nõuniku ametikoht TTA struktuuris - vastavalt ametijuhendile eeldab auditi nõuniku ametikoht majandusalast erialast ettevalmistust, mis kaebajal puudus. Vastustaja leiab, et ühegi eelnimetatud ametikoha pakkumine kaebajale ei oleks olnud reaalne või ei vastanud kaebaja ametikohale esitatavatele nõuetele. Samal põhjendusel ei 6 olnud põhjendatud eelnimetatud ametikohtade pakkumine ka M.V.´le. Teisi vabu ametikohti TTA struktuuris ei olnud. Seetõttu jäi ainsaks võimalikuks pakkumiseks kaebajale ja M.V.´le Tallinna ja Harjumaa osakonna büroo juhataja ametikoht, mis ühtlasi vastas enim nende senistele ametikohtadele teenistusülesannete ja -tingimuste osas. Vastustaja selgitab, et struktuurimuudatusega kaasnenud kaadripaigutuste otsustamisel lähtus vastustaja põhimõttest tagada olemasolevatele teenistujatele võimaluse piires töö, mis vastaks nende senistele teenistusülesannetele ja -kohustustele. Pakkumiste esitamisel lähtus vastustaja eelkõige teenistujate senisest töökohast, kuna see tagas kõige tõenäolisemalt pakkumise reaalsuse ja vastuvõtmise. Samuti oli määravaks pakkumise saaja endiste tööülesannete ühilduvus pakutava ametikoha ülesannetega, mis garanteeris töö jätkamise kompetentse ja sel alal kogenud spetsialisti poolt. Vastustaja soovib rõhutada, et valiku langetamisel pakkumiste konkurentsi tingimustes lähtus vastustaja seisukohast, et kaebaja ja M.V. teenistusalased näitajad olid võrdsed ning et osaliselt puudus alus teenistusalaste näitajate võrdlemiseks. Samas leiab vastustaja, et esitatud näide sobib siiski M.V. suurema kogemuse tõenduseks tööturusüsteemi operatiivjuhina, võrreldes kaebaja kogemusega administratiivjuhina. Vastustaja toob välja asjaolu, et haridustasemest olulisemaks luges vastustaja kandidaatide töökogemust tööturusüsteemis. Vastustaja hinnangul tuleb kaebaja sotsiaaltööalasele akadeemilisele ettevalmistusele eelistada M.V. pikaajalist töökogemust riigi tööturuasutustes, sh töökogemust riigi tööturuasutustes kõrgemate riigiametnike põhigruppi kuuluval ametikohal. M.V. on töötanud riigi tööturuasutustes (Harjumaa Tööhõiveametis) alates 01.01.1996.a, kuuludes seega riigi tööturusüsteemi alates selle seaduse tasandil loomisest. Ta on läbinud kõik süsteemi muudatused ning on alates 09.12.2000.a täitnud tööturusüsteemis juhi ametikohta. Kaebaja töökogemus riigi tööturusüsteemis algas 14.04.2003.a, mistõttu tema töökogemus jääb olulisel määral alla M.V. teenistuskäigu pikkusele riigi tööturuasutustes. Vastustaja palub jätta kaebus ning taotlus hüvitise maksmiseks rahuldamata, ning kaebaja õigusabikulud kaebaja kanda. IV KOHTUISTUNGIL AVALDATU Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde ja täiendasid esitatud andmeid ja materjali. Kaebaja töötab hetkel Mustamäe LOV ja ta ei soovi teenistusse ennistamist, kuigi on kaotanud töö, milleks ta oli igati end ette valmistanud ja täiendanud selleks ka erialseid teadmisi, ei saavutaks kohtu kaudu teenistusse ennistamisel enam neid tööks vajalikke normalseid teenistussuhteid, mis on töötegemiseks vajalikud ning jääb arusaamatuks, miks süsteem ei vajanud ettevalmistatud haridusega ja kogemustega spetsialisti. Kaebaja esindaja esitab kohtukulu arve ja tasumist tõendava dokumendi summas koos käibemaksuga 6372 krooni. Vastustajal õigusabi kulu suuruse osas küsimusi ei ole ja sellele vastu ei vaidle. V KOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 1. Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad ja uurinud tomikusse esitatud materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. 2.

§ 116

lg 1 ja lg 3 tulenevalt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada teenistuse ümberkorraldamisel, kui teda ei ole võimalik nimetada tema nõusolekul teisele 7 ametikohale. Ametnik kuulub koondamisele, kui ta ei ole teenistujate esindaja, kui ta ei ole põhikohaga ametnik. Põhikohaga ametnikest koondatakse halvemate teenistusalaste näitajatega ametnik. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral kuulub koondamisele isik, kellel on lühem teenistusstaaž või kellel ei ole ülalpeetavaid. Antud juhul viidi läbi koondamine

§ 116

lg 1 alusel, mille kohaselt ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Vastustaja väidetel vabastati kaebaja, kuna temale oli võimalik pakkuda vaid ühte ametikohta, seejuures viitas ta mitmele Riigikohtu HK seisukohale. Vastustaja leiab, et ta on juhindunud Riigikohtu HK 22.05.2000 otsuses nr 33-1-14-00 märgitust, et

§ 116

lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ning olema talle võimalikult soodne. Vastustaja väitis, et ümberpaigutamine teostati TTA teenuste-toetuste osakonna juhataja osas, so P. R. osaas, kelle teenistussuhe oli tema enda avalduse alusel peatatud struktuurimuudatuste ajaks sel perioodil umbes juuni algusest

§ 108p 1 alusel.

Tema ametikoha ülesandeid täitis teine isik ajutiselt. Peadirektor kasutas oma diskretsiooniõigust ja koondas P.R.´i

§ 116lg 4 alusel.

P.R. oli teenuste-toetuste osakonna juhataja, teenistussuhe peatati sellel kohal. Peatamise ajaks nimetati ajutiselt sellele kohale peadirektori nõunik. Nõuniku ametikoht koondati ja

§ 116lg 4 alusel ja teenistuja nimetati toetuste osakonna juhatajaks.

Kaebajale ja M.V.´le pakuti TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohta. Kaebaja väidab, et tema ei teadnud, et kaks isikut konkureerivad sellele ametikohale, seda enam, et mingit sisemist konkurssi ei korraldatud. Kaebaja kartus, et M.V.´le ei saadetud teadet või et ta ei andnud nõutavat avaldust vastu võtta ametikoht vms seisukohad, ei leidnud kinnitust. Asja arutamisel vastustaja esitas kohtule dokumendid, mis kinnitavad, et teatis esitati siiski üheageselt nii kaebajale kui ka M.V.´le. Kuna menetlused tuli läbi viia kiirustades, siis kasutati kullerteenust posti saatmisel ja kaebaja aadressilt tuli saadetis posti poolt märgitud põhjusel tagasi. Olenemata, kuidas M.V. oma nõusoleku vormistas, on administratsioon temalt nõusoleku saanud ja isiku teenistusse nimetanud. Seega on vastustaja pakkunud kahele isikule TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohta ja kumbki isik ei pruukinud teada, et ametikohale kandideerib kaks isikut. Kohus leiab, et vastustaja on ekslikult nimetanud, et toimus asutusesisene konkurss. Kohtule ei esitatud andmeid, et selline konkurss läbi viidi. Küll aga tekkis kahe isiku vahel konkurents. Vaatamata märgitule oli ametikoht täidetud M.V. nimetamisega ametikohale 30.12.2005.a. (TTA peadirektori käskkiri nr 2-1.1/129). Kuigi kaebaja selgitas, et ta oli veendunud nii teatises esitatud teksti, varasema suhtluse alusel peadirektoriga jms asjaoludel, et teistsugune variant, ehk variant mitte saada nimetatud sellele ametikohale ei saanud tulla kõne allagi, ning ta läks määratud ajal sisuliselt allkirjastama ametikohale määramise käskkirja, ei juhtunud nii. Kaebaja käsitleb seda õigustatud ootuse printsiibi rikkumisena. Vastustaja seda positsiooni ei toetanud, kuna toimus koondamisprotsess ja ehkki kumbki kandidaat ei pruukinud teada, et neile üheaegselt tehti ettepanek kandideerida ühele ja samale ametikohale, ei saanud see tuua ega toonud kaasa kummagi isiku õiguste rikkumist. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et isegi kui kaebaja oleks olnud üheselt teadlik, et ametikohta pakuti ka M.V.´le, ei oleks saanud jätta kahele isikule sellist ettepanekut tegemata, kuivõrd tegemist oli selle ametikoha spetsialistidega, kes tuli rakendada teenistusse. Kahte isikut ühele ja samale ametikohale määrata ei saanud ja kaebajal oli õigustatud ootus sellele, et see 8 isik, kes osutus mittevalituks, osaleb edasises menetluses, kuni on võimalik ta kas rakendada teenistusse muule ametikohale või koondada. Kohtu arvates on aga vastustaja eksinud selles, et ta ei ole menetluse kestel näidanud, et kaebaja osas reaalselt kaaluti tema ümberpaigutamise või teenistuses edasist rakendamist. 3. Vastustaja selgitas mitmel erineval viisil, missugused põhjused viisid peadirektori olukorda, et koondamine tuli lahendada ülimalt kiirelt ja ajadefitsiidis, kuid see on halduse siseküsimus ja ei saa põhjustada teenistujatele tagajärgi, mis võivad viia õiguste rikkumisele. Kaebajale esitati väljakutsumise päeval mitte järgmine pakkumine, vaid tehti teatavaks tema koondamine. Kaebajale ei olnud selleks hetkeks teada usaldusväärset informatsiooni, missuguseid vabu ametikohti oli jäänud, et näidata ülesse asjakohast initsiatiivi, kuid vastustaja ei vaidle vastu kaebaja väidetele, et kaebaja ei nõustunud koondamisega ja soovis jääda teenistusse. Kuigi kohus ei nõustu kaebaja järeldustega, et antud juhul oli ta õigustatud saama konkreetset ametikohta õigustatud ootuse printsiibist tulenevalt, nõustub kohus lõppjäreldustes kaebaja seisukohaga, et tema koondamine ei olnud vältimatu. 4. Asja arutamisel leidis kinnitust, et kaebuse esitajale ei pakutud peale märgitud ametikoha muid võimalusi. Vastustaja on pikalt kirjeldanud ja viidanud Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt ei oleks olnud mõtet pakkuda neid ametikohti, mis ei olnud kaebaja tegelike võimetega kooskõlas või oleksid ilmselgelt olnud ebasobilikud. Kuna kaebajale oli ühte ametikohta pakutud, siis ei saa kohus väita, et jäi täitmata

-ist tulenev üldine nõue - pakkuda vaba ametikohta. Kaebuse esitaja teenistusest vabastamise ajaks pidi olema teada, millised ametikohad on täitmata. Vastustaja leidis kohtuistungil, et olukorras, kus juhtivatest ametikohtadest oli täitmata ainult loodava osakonna uue Tallinna büroo juhataja ametikoht, kus endiste Tallinna THA ja Harjumaa THA ametnikeks, kellel oli vastav kvalifikatsioon nimetatud ametikohale kandideerimiseks ning kellel ei olnud ametikohtade vähenemise tõttu võimalik pakkuda teisi ametikohti, mis oleksid vastavalt riigikohtu määrustele olnud reaalseteks pakkumisteks, kuna K.K. ei vastanud kvalifikatsioonile või töökohad asusid väljaspool Tallinna, siis ei olnud midagi pakkuda. Vastustaja näitas, et Tallinnas olid täitmata- TTA tööturuteenuste ja töötu sotsiaalse kaitse osakonna peaspetsialisti ametikoht, mis eeldab ametijuhendi järgselt statistilist ja analüütilist tööd ning majandus-ja raamatupidamisalast ettevalmistust. Oli TTA Euroopa Sotsiaalfondi osakonna peaspetsialisti ametikoht, mis seisnes Euroopa sotsiaalfondist kaasrahastavate projektide koordineerimises ning projektide väljamaksetaotluste menetlemises ega olnud sisuliselt reaalseks pakkumiseks. Samuti leiti, et K.K.le ei oleks olnud sobivaks pakkumiseks TTA peadirektori auditi nõuniku ametikoht, mis eeldas spetsiifilist ametialast ettevalmistust ( tlk 36). Asja arutamisel selgus, et K.K. ei oleks pretendeerinud konsultandi ametikohale IdaVirumaal, ka ei pea ta end vastavaks ettevalmistuselt auditi nõuniku ametikohal TTA struktuuris. Vastupidiselt vastustaja seisukohale leidis ta, et vajalikud eeldused ja oskused olid olemas peaspetsialisti ametikoha täitmiseks tööturuteenuste ja töötute sotsiaalse kaitse osakonna koosseisus, mis on olemuselt analüütik-statistiku ametikoht. Ametijuhendit ei ole käesoleva ajani ja TTA väide, et see ametikoht eeldab kindlat haridust ehk majandus-ja raamatupidamisalast ettevalmistust, jäi tõendamata. K.K. leidis ka seda, et Euroopa sotsiaalfondi koordinaatori ametikoht oli reaalne pakkumine, kuna kogemust sellel töölõigul ei saanud olla ühelgi töötajal, seda saanuks omandada töötamisega iga ametikohale määratud isik. Et ametikohal oleks nõutav avaliku halduse õppekava läbimine, siis märkis kaebaja, et 9 see oli temal läbitud, teised ametikohale võetud isikud olid samuti selle erihariduseta. Personali ja koolitusosakonna peaspetsialisti ametikoha osas vastustaja ei esitanud andmeid, kuigi see oli koondamise ajal vakantne. Seega selgus asja arutamisel, et personali ja koolitusosakonna peaspetsialisti ametikoht vabanes. Kaebaja andmetel esitas teenistuja J.J. lahkumisavalduse 10.01.06.a. ja teenistussuhe lõpetati 25.01.06.a. Kuna vastustaja ei olnud märgitud aegu istungi ajaks täpsustanud, nõustus ta kaebaja poolt nimetatud aegadega ja kinnitas, et jaanuaris 2006, ehk ajal, mil kaebaja viibis haiguslehel ja ei olnud teenistusest veel vabastatud, vabanes see ametikoht. Kaebaja leidis, et ametikohta oleks tulnud pakkuda kui vakantset, kuigi kaebaja viibis haiguslehel. Lähtuda tuleb faktist, et kaebaja suhtes ei olnud koondamine lõpule viidud. Vastustaja selgitas ja jäi seisukohale, et koondamised viidi lõpule aasta lõpuks ja selle tõttu ei pidanud enam arutama küsimust, kas kaebajale pakkuda seda ametikohta või mitte. Kohus ei saanud nõustuda täiel määral kaebaja seisukohaga, et kaebaja suhtes jäeti täitmata teise ametikoha pakkumise nõue, kuna TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohta talle pakuti. Kuigi kaebaja esitas andmed, mis näitavad võrreldavaid ja võrreldamatuid andmeid kahe isiku- M.V. ja tema konkurentsis, nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et tööandjal oli õigus arvestada M.V. eelisena operatiivtöö kogemust ja teenistuse pikkust süsteemis. Kuid kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et kaebajale oli võimalus teha pakkumine ka jaanuaris vabanenud ametikohale. Vastustaja seda võimalust aga ei kaalunudki lähtudes väärast eeldusest, et koondamine oli juba lõpule viidud ning teenistussuhte faktiline lõpetamine toimus formaalsetel põhjustel haiguslehe lõppemisel. Kohus leiab, et sõltumata asjaolust, et koondatavad ametikohad olid teada aasta lõpuks ehk selles mõttes oli koondamine lõpule viidud, ei lõppenud koondamise protsess, kui menetlus.

§ 116

lg 3 sätestatud teise ametikoha pakkumise kohustuse eesmärgiks on vältida ametis oleva ametniku koondamist. Ametis olevaks teenistujaks oli K.K. vaatamata faktile, et ta viibis haiguslehel. Kaebaja haigestus 29.12.05.a. ja haigusleht lõpetati 29.01.2006.a., vabanenud ametikoha pakkumine oleks teeninud selle kohustuse täitmise eesmärki. Kohus selgitab oma positsiooni lisaks ka järgnevalt, et

§ 131

lg 11 sätestab võimaluse, et isegi ametikoha koondamisel ametist vabastatud ametnik võidakse nimetada ametisse peale koondamist. Ehk seadusandja tahe on suunatud igati teenistuses oleva ametniku koondamise vältimisele, kui ametnik on töötanud teenistuses laitmatult ning suudab täita vabaneva ametikoha ülesandeid. Kaebajat oli peetud võimekaks juhuks, vastupidiselt ei oleks temale tehtud pakkumine Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohale. Kaebaja suhtes ei ole tuvastatud isikuomadusi, mis takistanuks täita tal juhi rolli või välistaks igasuguse koostöö. Kuna seda pakkumist ei kaalutud, siis ei saa ka väita, et kaebuse esitajat võrreldi ametnikuga, kes asus seda ametikohta täitma. Riigikohtu lahenditest ei tulene, et teenistujale ei tohiks pakkuda madalama palgaga või senisest madalama kvalifikatsiooniga ametikohta. Kaebaja suhtes ei tuvastatud, et ta oleks selle pakkumise läbi saanud ametikohale, mis ei vasta tema võimetele. Isegi kui vastustajal oli plaanitud sellele ametikohale mõni teine töötaja, tulnuks lähtuda

§ 116lg 2 kriteeriumidest.

Olukorras, mil kaebuse esitajale ei pakutud vabanenud ametikohta, tuleb teenistusest vabastamist pidada seadusevastaseks. Kuivõrd koondamine viidi läbi kiiresti ning vastustaja selgitustel ei ole selle käik kirjalike dokumentide alusel jälgitav, siis on kohtul raske anda hinnangut, missugused ametikohad oleksid olnud veel sobilikud ja kas märgitud ametikoht oli välistatud pakkumine kaebaja jaoks. Isegi kui senises töös tekkis muutusi ja erinevusi, ei ole käesolevalt vastustaja esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaks eristada selliseid muutusi, mis välistanuks kaebajale ametikoha pakkumise. Vastustaja on mitmete ametikohtade pakkumise võimatuse motiivil 10 toonud esile põhjusi, miks ei saanuks kaebajat nimetada ühele või teisele ametikohale, kuid need on üldised ja kontrollimatud seisukohad, kuivõrd ametijuhendid ja muud teenistust välistavad nõuded jäid kirjalikult fikseerimata. Kõnesoleva ametikoha puhul ei leidu andmeid, miks funktsioonid ei oleks kaebaja poolt täidetavad.

1. Kohus nõustub kaebaja kahtlustega, et tehtud pakkumine oli ühtlasi näiline nõude täitmine, kuivõrd mitmed asjaolud viitavad sellele, et kaebaja suhtes oli välja toodud ja analüüsitud erinevaid põhjusi, miks teda ei saa rakendada teenistusse, kuid mitte neid kaalutlusi, kuidas säilitada süsteemile seni tunnustatud ning hariduse omandanud spetsialist. Samas ei ole menetlus olnud läbipaistev, et kontrollida vastustaja mitmeid väiteid. Protsessi objektiivse läbiviimise usaldusväärsust ei kinnita ka üldised seisukohad, et ükski ametikoht ei olnud pakutav ning kaebaja haridus ja senine töökogemus takistasid tema rakendamise. Kohus juba märkis, et vastustaja ei märkinud kordagi kohtuistungil või siis kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades, et takistuseks oleks olnud kaebaja isiksusest tulenevad iseloomuomadused vms. Kuna vastustaja ei ole fikseerinud ka koondamise arutelusid, siis ei ole kohtul võimalik väita, et kaebaja ei sobinud süsteemi ning talle ei saanud pakkuda teenistust tulenevalt mingist konkreetsest taunitavast või tööd takistavast isikuomadusest. Kohus märgib siinjuures, et asja materjalidega on kindlaks tehtud, et TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohale kaalumisel tehti faktiviga kaebaja ja M.V. teenistuse staaži võrdlemisel. M.V. ei ole töötanud avalikus teenistuses 18 aastat ja 28 päeva, nagu võeti aluseks teenistuslehe andmetest. Vastustaja esindaja S.Sarapuu seisukoht, et vastustaja oli õigustatud lähtuma teenistuslehe andmetest ei ole asjakohane, kuivõrd asja arutamisel selgus, et kaebaja oli kirjalikult esitanud seisukoha, millest nähtuvalt ta juhtis tähelepanu M.V. avaliku teenistuse staaži pikkuse osas esitatud vääratele andmetele. Ei vasta ka tõele esindaja seisukoht, et puuduvad tõendid kaebaja poolt niinimetatud tähelepanu juhtimisele. Toimikus oleval 28.12.2005.a. nr 2.1.1/77 TTA peadirektori käskkirja (tlk 12-13) teiselt lehelt nähtub, et kaebaja on selle küsimuse fikseerinud kirjalikult. Vastustajal oli võimalus kontrollida lisaks teenistuslehele M.V. töötamist avalikus teenistuses tööraamatust. Kui teenistuslehe andmed osutunuks ebaõigeteks, siis ei lasu kohustust eirata järelkontrollil saadud andmeid. Vastustaja esindaja T.Torgo siiski kinnitas istungil, et ta kontrollis Riigikantselei kaudu kaebaja väidet, kuid sealt kindlalt midagi väita ei osatud. Kaebaja on esitanud Justiitsministeeriumi vastuse 06.03.2006.a. nr 3-2-04/1885, mis kinnitab, et avaliku teenistuse staaži ei lähe M.V. töötamine enne 1996.a. Riikliku Projekteerimise Instituudi Eesti Põllumajandusprojektis. Arusaamatuks jäi vastustaja seisukoht selles, miks kaebaja töötamist sotsiaalministeeriumi haldusalas, mis on küll alluvusega teises ministeeriumis, ei saa võrrelda praeguse süsteemi ametikoha järgsete ülesannete täitmiseks arvestava töötamise / kogemusega. Kaebaja oli töötanud muuhulgas sotsiaalministri nõunikuna 14 kuud. Kaebaja tõi välja, et ta pidi sotsiaalministeeriumi haldusalas töötades tegelema hoolekande osakonnas klientide, kui töötutega ja nõustama neid, samuti on ta loonud Järva-maavalitsuse sotsiaalabi ameti ning võtnud vastu kliente 1991-1997.a. Kui kaebajat peeti heaks juhiks ning teda oli ergutatud ning sisuliselt ka sooviti edutada TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohale, siis ei saanud teda lugeda perspektiivituks töötajaks süsteemis, keda ei ole võimalik rakendada ühelegi tööle. Vastustaja ei väida ise, et pakkumine oli fiktiivne, et töötajast vabaneda, samas ei esitanud ta usutavalt ega motiveeritult oma seisukohti selles, et kaebajale ei olnud teist ametikohta pakkuda ja ta tuli koondada. 11 Kaebaja haigestus 29.12.05.a. ja haigusleht lõpetati 29.01.2006.a. Kohus on juba märkinud, et haiguslehe esitamise ajaks oli vabanenud personaliosakonna peaspetsialisti ametikoht, mida talle ei pakutud, kuna vastustaja leiab, et koondamine oli selleks ajaks nn lõppenud ehk läbi viidud ja kaebaja suhtes otsus tehtud, kuid vabastamist takistas teenistuja haiguse aeg. Seega on tekkinud õiguslik vaidlus küsimuses, kas enne teenistusaja vabastamist haiguslehe ajal vabanenud ametikohta oleks tulnud pakkuda või mitte ja kohus on selle eelnevalt lahendanud kaebaja kasuks. Vastustajal ei olnud esitada mitmeid ametijuhendeid, mis võimaldaks jälgida vakantsete ametikohtadele esitatavaid teenistusalaseid ja kvalifikatsiooni nõudeid. Teenistusest vabastamise ajaks ei olnud samuti kehtestatud ametijuhendit TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohale. Vastustaja suutis selgitada kohtuistungil osaliselt, missugused valdkonnad ei ole tema arvates sobilikud kaebajale ning et kaebaja haridustase, omandatud kõrgharidus, ei olnud vastavuses nõuetega. Samas ei saanud neid seisukohti kontrollida, kuivõrd ametijuhendid puuduvad senimaani ehk ametijuhenditega fikseeritud haridusnõudeid ei ole kirjalikult fikseeritud. Kas uute töötajate teenistusse võtmisel kehtisid haridusnõuded, mis väidetavalt kaebajal jäid täitmata, on teadmata. Kaebaja kirjeldas oma hariduskäiku ja omandatud haridusega kaasnevaid võimeid, samuti esitas vastustaja oma nägemuse ning pooled jäid mitmetes küsimustes erimeelsustele. Vaatamata omandatud magistrikraadile ei antud kaebuse esitajale võimalust TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohale asumiseks. Kohus nõustub, et kaebuse esitajat oleks olnud võimalik nimetada TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikohale ja selle ametikoha funktsioonid pidanuksid piirduma juhtimise küsimustega, ehk kaebaja oli neid funktsioone juba täitnud juhtides suuremat üksust, ta oli initsiatiivikas, tegi ettepanekuid teha eelvalikuid tööjõu paremaks leidmiseks, andis ideid mis viidi teiste poolt ka reaalselt töö praktikasse, tööraamatute vahendamine ja võõrtööjõu kooskõlastus, mis oli vaid Tallinna tegevus üle Harjumaa, see funktsioon säilis ja kogemus oli vaid kaebajal. Kohus nõustub ka kaebaja seisukohaga, et arusaamatuks jääb vastustaja väide, et osadel ametikohtadel hinnatakse töökogemust, mitte haridust ja osadel eelistatakse üksnes haridust. Arvestades kaebaja varasemat töökogemust Harjumaa THA direktori kt-na võiks eeldada, et TTA Tallinna ja Harjumaa osakonna Tallinna büroo juhataja ametikoht oleks tema oskustega ja võimetele vastanud mitmele vakantseks jäänud ametikohale. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et ta ei omandanud kitsalt teaduskraadi. Kuna vastustaja lähtus sellest eeldusest, siis see on oluline faktiviga, mis võis mõjutada kaalumist. K.K. tõendas, et tema sotsiaaltöö magistrikraad oli kutsemagister ja vaidlust selles küsimuses ei jäänud. Ka ei pea kohus piisaavalt usaldusväärseks väiteid, et kaebaja ei tunne mikro-ja makromajandust ja vastustajal oli võimalus kontrollida, missugused õppeprogrammid oli K.K. läbinud. Mikro-ja makromajanduse koolitusprogramm on avaldatud ametnike pädevuskoolituse kohta avalikult kättesaadavana näiteks aadressil www.riik.ee/riigikantselei/atp/Koolitus/programmid.htm, mis vastab miinimumnõuetele; kaebaja läbis programmi Taru Ülikooli juures. Tartu Ülikooli sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika, kui traditsioonilised sotsiaalteaduste valdkonnad ja nende sisu on ära toodud samuti ülikooli sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekavades. Vastustaja antud seletustest istungil järeldab kohus, et ilmselt ajafaktori tõttu jäid tähelepanuta koondatava haridust sisustavad ja täpsustavad andmed ning senine teenistuskäik ja sellele tehtud töö sisu ja kogemused ning see võis viia ka ebaõigetele järeldustele, et K.K. ei suudaks täita ja omandada kogemusi peaspetsialisti ametikoha täitmiseks tööturuteenuste ja töötute sotsiaalse kaitse osakonna koosseisus. Nii näiteks on 12 ümber lükkamata ka kaebaja väide, et senine ametikoht eeldas igakuist pidevat statistlist analüüsi, haridus sisaldas sotsioloogia õppeprogrammis läbimist. Ka tuleb nõustuda seisukohaga, et kui Euroopa sotsiaalfondi koordinaatori ametikoht oli sedavõrd uus, et ei saanudki olla uuel töötajal samas süsteemi kogemust, siis oli K.K.l eelis, millest nähtub, et ta oli selle valdkonnaga tegelenud ja ta oli aluste rajamise juures olnud töötaja. Kuigi kaebaja leidis, et koondamist võisid mõjutada subjektiivsed tegurid, sh eelarvamused, eelnev ametikohale läbiviidud konkurents ühega otsustajatest, so S.Sarapuuga; otsustajate vähene süsteemis töötamine, töökogemus ja süsteemi tundmine, ei ole kohus tuvastanud tagakiusu. Kuna vastustaja korduvalt leidis, et menetlus takerdus ja jäädi ajahätta, võis kohtu arvates see põhjustada tehtud otsused ning menetluse puudulikkuse. Et kaebaja määramisel võis subjektiivsete tagamaana omada tähendust M.V. ütlus, et nad ei saa ühes süsteemis töötada vms ja kui asja arutamisel oleks ka mingi sarnane mõte või konkreetne ütlus tõendatud, ei oleks tööandjal võimalik seda arvestada, kuivõrd teenistujad isegi soovimatuse korral teha teisega koostööd, on kohustatud jälgima käitumisreegleid, mis tagab teenistuse sujuvuse.
2. Kohus peab eelneva kokkuvõtteks oluliseks rõhutada, et

§ 116

lg 3 sätestatud teise ametikoha pakkumise kohustuse eesmärk on vältida ametis oleva ametniku koondamist. Ametnikule sellise ametikoha pakkumine, mille teenistusülesanded nõuavad senisest madalamat kvalifikatsiooni ja millisel on palk väiksem, kui senisel ametikohal, on igati kooskõlas seadusega, kui pakutav ametikoht vastab ametniku võimetele ning vajadus sellise pakkumise järele tekib ennekõike põhjusest, et puudub muu sobivam ametikoht. Ka ei oma tähtsust asjaolu, missuguses järjekorras oleks kaebajale ametikohti tulnud pakkuda. Kohus leiab, et

sätestatud kohustust säilitada teenistujale koondamissituatsioonis edasine töötamise võimalus annab aluse tõlgendada seadust nii, et ka haiguslehe ajal vabanenud ametikohale oleks tulnud teha pakkumine. Kuigi koondatavad ametikohad olid teada ja vabanenud ametikoht ei läinud koondamisele, oli kaebaja jäänud ilma teenistusest süsteemis ja vastustaja ei kaalunudki, kas teenistuja lahkumisel vabanev ametikoht võiks olla sobilik kaebajale. Sisuliselt oleks toimunud ümberpaigutamine. Kaebaja leiab, et ametikoht oleks olnud vastavuses tema hariduse ja seniste töökogemuste ning võimetega. Kui seda ametikohta oleks soovinud peale kaebaja ka muu ametnik, oleks tulnud lähtuda

§ 116lõikes 2 sätestatud kriteeriumitest.

Kohus leiab, et antud kaebuse puhul ei ole mitte niivõrd oluline teha kindlaks, kas kaebajal olid võrreldes M.V.´ga parimad näitajad teenistusse jäämisel, vaid kaebuse rahuldamiseks piisab tuvastusest, et kaebuse esitajat ei püütud kindlustada jätkuvalt teenistusega, ei selgitatud ka välja, et talle ei ole sobivaks vabaks ametikohaks jaanuaris vabanenud ametikoht. Vastustaja ekslikult jättis asja kaalumata, kuivõrd ta oli veendunud, et koondamise lõpuleviimise tähtaeg 01.01.2006.a. lõpetas kohustused kaebaja ees. 7. Kaebaja ei soovi teenistusse ennistamist ja ta esitas nõude hüvitada temale tekitatud ülekohtu eest kuue kuu ametipalk.

§ 135

lg 2 kohaselt tuleb ametnikule, kes teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamisel loobub ennistamisest, maksta hüvitisena 6 kuu ametipalk.

§ 135

lg 2 ettenähtud hüvituse maksmise kohustus ebaseaduslikult teenistusest vabastamise korral on sanktsioonilise iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. 13 Kaebaja jäi kohtuistungil seisukohale, et ta ei looda mõistlikule koostööle juhul, kui ta sooviks teenistusse ennistamist. Seega teenistusse ennistamisest on kaebaja loobunud ja ta jääb kaebuse nõude juurde hüvitada 6 kuu ametipalk. Kaebuse kohaselt oli kaebaja ametipalk teenistusest vabastamise ajal 14 112 krooni. Vastustaja ei ole ametipalga suuruse osas teistsuguseid tõendeid esitanud ja kinnitas kohtuistungil, et kui kaebus kuuluks rahuldamisele, ei vaidlusta ta ametipalga suurust ning huvitamisele kuuluvat summat. Kokku kuulub kaebuse rahuldamise tõttu hüvitamisele 70 560 krooni.

1. Kaebaja taotleb tasutud riigilõivu ja õigusabi valjamõistmist. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud menetluskulud. Kaebaja taotleb teiselt poolelt menetluskulude väljamõistmist, esitades dokumendid, mille kohaselt on tõendatud 6372 krooni ulatuses õigusabikulude kandmist. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel 10 krooni riigilõivu tlk
2. Advokaadibüroo J.Oja arve nr 19K ning maksekorraldusega nr 10 on tõendatud õigusabitasu ja riigilõivu tasumine kaebaja poolt. Vastustaja esindajad pidasid õigusabikulude mahtu mõistlikuks. Kohus leiab, et asja materjalidega tutvumise, kogumise ja õigusliku probleemi selgitamisele kulunud 4,5 töötundi on vajalik ja põhjendatud ning menetluskulu taotlus tervikuna kuulub rahuldamisele. Seega tuleb vastustajalt kaebuse esitaja K.K. kasuks välja mõista õigusabikulud 6372 krooni ja riigilõiv 10 krooni. Karin Kalmiste Kohtunik 14