3-05-809 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2006 Tallinn Haldusasja number 3-05-809 Haldusasi Väljaõppekeskuse Rahuopera

) ja avaliku teenistuse seadusega (edaspidi ATS) sätestatud korras.

§ 187

lg 1 järgi on kaitseväelane kohustatud hüvitama riigile süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju ja lg 4 kohaselt teeb kahju hüvitamiseks kaitseväelasele ettepaneku ja pöördub halduskohtu poole hüvitise väljamõistmiseks kaitseväelase teenistust korraldav ülem. Vastavalt

§ 89

lg 4 määrab kaadrisõduri ametikohale ja vabastab ametikohalt väeosa ülem või temaga võrdsustatud ülem. Seega oli Väljaõppekeskuse Rahukaitseoperatsioonide Keskus (edaspidi VÕK ROK) ülem J.L. kahju tekitamise ajal tema ametisse nimetamise õigust omavaks isikuks ATS 892 lg 4 tähenduses. VÕK ROK ülema korraldusel tasuti riigi vahenditest lennukipileti maksumus. 7.

§ 187

lg 3 järgi kohaldatakse kaitseväelase poolt riigile tekitatud kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ning kahju hüvitamise korra osas avaliku teenistuse seaduses ametniku varalist vastutust reguleerivaid sätteid. ATS 892 lg 1 järgi teeb kahju hüvitamiseks ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku, näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik vastab ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta kohustub kahju hüvitama või keeldub sellest. Kahju hüvitamise ulatuse ja korra suhtes tegi J.L. VÕK ROK ülemale 11.04.2004 kirjaliku ettepaneku, millega VÕK ROK ülem oma 12.04.2005 antud nõustuva resolutsiooniga nõustus (tlk 17). Seega oli saavutatud pooltevaheline kokkulepe kahju hüvitamiseks, mida aga J.L. ei täitnud.

1. ATS 892 lg 4 järgi kui ametnik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, mõistab ametisse nimetamise õigust omava isiku kaebuse alusel ametnikult hüvitise välja halduskohus. Taotlus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse tekkimisest arvates. Kuna J.L. ei ole kokkuleppes näidatud tähtpäevaks kahju hüvitanud, tuleb see sisse nõuda kohtu kaudu. 2 3-05-809 VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele vastustaja kohtule oma seisukohta kaebuse osas ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus toimetas vastustajale kaebuse materjalid ja kohtukutse kätte kaebuses märgitud aadressil, mis on ühtlasi vastustaja rahvastikuregistrijärgseks aadressiks. Dokumendid võttis 16.01.2006 vastu vastustaja ema I. L. ja teistkordsel edastamisel 16.03.2006 vastustaja õde R. .L. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 322 lõikele 1 loetakse menetlusdokument isikule kättetoimetatuks selle kättetoimetamisega isiku eluruumis elavale vähemalt 14-aastasele isikule. Seega loeb kohus vastustajale kaebuse ja kohtukutse kättetoimetatuks. Kohtuistungil leidis kaebaja, et kaebuse saab sisuliselt lahendada ilma vastustaja kohalolekuta. Kohus nõustus kaebajaga ja teeb asjas sisulise otsuse. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele selles esitatud põhjendustel. Kaebaja kantud kohtukulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kohtu põhjendused on järgmised.
4. Kahju tekitamise ajal oli vastustaja kaitseväeteenistuses, mis tähendab avalik-õigusliku teenistussuhte olemasolu vastustaja ja riigi vahel. Vastavalt

§ 187

lõikele 1 kuulub kaitseväelase poolt riigile süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. Tulenevalt

§ 187

lg 3 kohaldatakse kaitseväelase poolt riigile tekitatud kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramise ning kahju hüvitamise korra osas ATS-is ametniku varalist vastutust reguleerivaid sätteid.

1. Vastustaja esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et J.L. astus kaitseväe lepingulisse tegevteenistusse 14.07.2003 ja temaga sõlmiti kaadrikaitseväelase tegevteenistuse leping nr 303280064 (tlk 5). 22.03.2004 sõlmiti lepingu lisa nr 2, millega J.L. kohustus osalema sõjalisel operatsioonil Eesti riigi rahvusvahelise kohustuse täitmiseks ja hüvitama omal soovil või süülisest käitumisest tuleneva distsiplinaarsüüteo tõttu tema missioonipiirkonnast tagasitoimetamisega kaasnevad kulud (tlk 7).
2. Tõendatud on, et vastustaja esitas 09.03.2005 ettekande kaitseväe tegevteenistuse lepingu lõpetamiseks (tlk 15), mille alusel ta vabastati Scoutspataljoni ülema 08.04.2005 käskkirjaga nr 93-P kaitseväe lepingulisest tegevteenistusest 15.04.2005 (tlk 16).
3. Kaebuse esitaja on leidnud, et seoses vastustaja ennetähtaegse tagasipöördumisega välislähetusest on riigile tekitatud kahju, mille vastustaja peab hüvitama. Kaebaja esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et J.L. tagasitoomiseks Eestisse kandis riik kulutusi lennukipileti maksumuse s.o. 11 149 krooni ulatuses (tlk 12). 29.10.2004 andis J.L. kirjaliku nõusoleku lennukipileti maksumuse kinnipidamiseks tema palgast 1000 krooni kaupa kuus (tlk 14). Ka on tõendatud, et vastustaja tasus võlgnevuse osaliselt ja käesolevaks hetkeks on vastustaja võlgnevus kaebaja ees 5149 krooni (tlk 18).
4. ATS § 892 lg 4 kohaselt kui ametnik keeldub kahju hüvitamisest või ei ole määratud tähtajaks kahju hüvitanud, mõistab ametisse nimetamise õigust omava isiku kaebuse alusel ametnikult hüvitise välja halduskohus.

§ 187

lg 4 kohaselt teeb kahju hüvitamiseks kaitseväelasele ettepaneku ja pöördub halduskohtu poole hüvitise väljamõistmiseks kaitseväelase teenistust korraldav ülem. Käesoleval juhul oli vastustaja teenistust korraldavaks ülemaks VÕK ROK ülem, kellel oli õigus teha vastustajale kui kaitseväelasele ettepanek kahju hüvitamiseks, ning kellel on õigus nõuda vastustajalt riigile seoses kaitseväeteenistussuhtega tekitatud kahju hüvitamist kohtu kaudu nii siis, kui vastustaja keeldub kahju hüvitamisest, kui ka siis, kui viimane on küll nõustunud kahju hüvitamisega ning lubanud seda teha, kuid on jätnud endale võetud kohustuse täitmata. Kaebuse esitaja ja vastustaja on jõudnud kahju hüvitamises kokkuleppele, kuid vastustaja ei ole kokkulepet täitnud. Seega on õigustatud temale kahju hüvitamise nõude esitamine kohtu kaudu. 3 3-05-809 Kohtukulud Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 83 lõike 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Seega tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud: riigilõiv 154.30 (ükssada viiskümmend neli krooni ja 30 senti). Aili Maasik kohtunik 4