) § 10 lg 1 alusel
a maksuteate nr 11 AS-le X üleliigse laovaru tasu määramise kohta kokku summas 124 083.krooni /tl 28-29/.
lg-le 1 aluseks AS X esitatud põllumajandustoote deklaratsioonis märgitud andmed, mille juures ta eeldas, et need käitleja esindaja allkirjaga kinnitatud andmed on õiged. Sama nähtub ka käitleja esitatud kaebusest. Põllumajandustoote deklaratsioonis esitatud andmeid kontrollides selgus AS X viidatud ebatäpsus. Ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määramine käitleja esitatud andmete alusel ja
-s sätestatud arvestusmetoodika kohaselt on PM kohustus. Seepärast tegi PM ise AS X andmete alusel õige metoodika kohased arvutused ja määras tema ülekandevaru ja üleliigse laovaru õige suuruse. PM leidis, et AS X töötaja eksituse tõttu põllumajandustoote deklaratsioonis märgitud andmed ei olnud valeandmed
AS X ei esitanud põllumajandustoote deklaratsioonis taotlusi ülekandevaru suurendamiseks. Taotluste esitamine ei olnud kohustuslik ning nagu on näha nii esitatud põllumajandustoote deklaratsioonist kui ka kaebusest, siis ei esinenud tal ka selliseid asjaolusid, mis oleks andnud alust ülekandevaru suurendamist taotleda. Seaduses oleva menetluskorra poolt, kus käitleja esitab korraga nii deklaratsiooni kui ka kõik muud tema arvates asjas tähtsust omavad dokumendid ja oma taotlused, otsustamisel sai määravaks asjaolu, et samaaegselt on tagatud nii menetluse kiirus kui ka käitleja võimalus esitada tema arvates asja otsustamiseks olulisi taotlusi (ehk kaebuse esitaja viidatud õigus olla ära kuulatud ning kaasatud haldusmenetlusse). Vastustaja MTA samuti ei nõustu kaebusega, paludes jätta see rahuldamata. Kaebuses ei ole välja toodud sisulisi argumente, konkreetseid andmeid ega arvutuskäike, mis kinnitaksid kaebaja väiteid üleliigse laovaru ebaõige määramise kohta ja lükkaksid ümber PM poolt tuvastatu. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, miks ta leiab, et MTA maksuteade ei ole põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED 2
lg-s 1 sätestatud kohustust ja ei määranud kaebajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, siis sellega omakorda võeti kaebajalt ära võimalus taotleda ülekandevaru suurendamist ja vältida maksukohustust. MTA maksuteate õigusvastasust on kaebaja põhjendanud üksnes asjaoluga, et see põhineb väidetavalt õigusvastasel põllumajandusministri käskkirjal. Muid puudusi ei ole AS X vaidlustatud maksuteatel leidnud. Eeltoodut arvestades peab kohus kontrollima eelkõige põllumajandusministri käskkirja õiguspärasust, sh asjaolusid, kas laovarude suurenemise põhjenduste ja taotluse esitamine deklaratsioonis oli käitlejale kohustuslik, kas arvutusvead deklaratsioonis on käsitatavad ilmsete ebatäpsustena
lg 1 mõttes ning kas PM jättis õigusvastaselt kaebajale määramata tähtaja ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Kui kohus leiab, et PM on eksinud menetlusnõuete vastu, siis tuleb hinnata, kas menetlusnõuete rikkumine haldusakti andmisel võis mõjutada asja otsustamist. Kui kohus kõige selle järgselt tuvastab, et põllumajandusministri käskkiri on õiguspärane ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, siis puudub vajadus põhjalikult hinnata MTA maksuteate õiguspärasust. 2. Kõigepealt peatub kohus asjassepuutuvatel õigusnormidel.
lg 1 kohaselt käitleja peab ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramiseks esitama PM-le deklaratsiooni, mis sisaldab andmeid tema valduses oleva põllumajandustoote tootmise, müümise, muul viisil tasu eest või tasuta üleandmise või soetamise ning laovaru kohta. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt põllumajandusminister kehtestab nimetatud andmete deklareerimise nõuded, kusjuures nõuetes sätestatakse: 1) deklaratsiooni esitamise kord; 2) deklaratsioonis esitatavad andmed ja deklaratsiooni vorm; 3) deklareeritud andmete kasutamise kord. „Põllumajandustoote deklareerimise nõuded“ (edaspidi – Deklareerimise nõuded) on kehtestatud põllumajandusministri 26. aprilli 2004. a määrusega nr 66. Deklareerimise nõuete § 2 lg 1 kohaselt käitleja peab esitama ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määramiseks
lg 2 p-s 1 nimetatud tähtajaks määruse lisas 1 esitatud vormi kohase kirjaliku deklaratsiooni
lg-le 1 käitleja ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määrab tema deklareeritud andmete alusel selle seaduse § 6 lg-s 1 ja §-s 7 sätestatud viisil PM hiljemalt
lg 2 kohaselt käitleja deklaratsioonis esitatud või sellele lisatud põhjendatud taotluse korral, milles sisalduvad asjaolud on dokumentaalselt tõendatud, võtab PM ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määramisel arvesse käitleja tootmis- ja töötlemismahu kasvu, põllumajandustoote lõppvalmimistähtaega, asjaolu, et laovarud on tekkinud enne 2003. aasta kolmandat kvartalit, ekspordi- või müügimahu vähenemist käitlejast mitteolenevatel asjaoludel või muid käitlejast mitteolenevaid asjaolusid. Käitleja tootmis- ja töötlemismahu kasvu võib arvesse võtta juhul, kui see on toimunud eelneva aasta jooksul ja see kajastub käitleja viimase poole aasta tootmis- või töötlemistulemustes. Sellisel juhul võib käitleja ülekandevaru suurust suurendada võrdeliselt tootmis- või töötlemismahu protsentuaalse kasvuga.
lg-s 1 on sätestatud, et kui esitatud deklaratsioonis on ilmseid ebatäpsusi või on käitleja jätnud nõutud andmed esitamata, määrab PM käitlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib PM jätta deklaratsiooni läbi vaatamata. Deklaratsiooni läbi vaatamata jätmisel loetakse, et käitleja ei ole deklaratsiooni esitanud. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse deklaratsioon õigeaegselt esitatuks. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mis ei ole ülekandevaru või üleliigse laovaru määramise ja laovaru tasu suuruse arvutamise aluseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui esitatud deklaratsioonis on vead andmetes, mis on ülekandevaru või üleliigse laovaru määramise ja laovaru tasu suuruse arvutamise aluseks, on käitleja esitanud valeandmeid. 3. Kohus on seisukohal, et PM on leidnud põhjendatult, et AS X töötaja eksituse tõttu põllumajandustoote deklaratsioonis märgitud andmed ei olnud valeandmed
Ka on kohus seisukohal, et ülalviidatud sätetest ei tulene käitleja kohustust igal juhul esitada laovarude suurenemise põhjusi ega eraldi vastavat taotlust koos tõenditega. Kui käitleja on jätnud need andmed esitamata, tuleb eeldada, et käitlejal puuduvad mõjuvad põhjused laovarude suurendamiseks. Seetõttu, kui käitleja on oma allkirjaga tõendanud (muude ülekandevaru või üleliigse laovaru määramise ja laovaru tasu suuruse arvutamise aluseks) esitatud andmete õigsust, ei saa väita, et käitleja on jätnud nõutud andmed esitamata. Seega põhjusel, et kaebaja väidetavalt unustas kõnealused andmed esitamata, ei olnud PM-l kohustust määrata käitlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. 4. Viidatud seadusesätte järgi ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mis ei ole ülekandevaru või üleliigse laovaru määramise ja laovaru tasu suuruse arvutamise aluseks. Nagu märgitud - vigu algandmetes ei olnud, AS X töötaja oli eksinud vaid arvutuste tegemisel. Seega võiks lugeda, et tegemist oli ilmsete ebatäpsustega
Samas tuleb iga sätet tõlgendada ja kohaldada eesmärgipäraselt. Osundatud sättest ilmneb puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise eesmärk – tagada deklaratsiooni läbivaatamine -, kuna kui puudusi ei kõrvaldata, siis võib PM jätta deklaratsiooni läbi vaatamata. Analoogselt on püstitatud HKMS-s puudustega esitatud kaebuse käiguta jätmise ning HMS §-s 15 taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise mõte ja eesmärk ning sätestatud tagajärjed. Kui puudused on sellised, mis ei takista esitatud dokumendi (deklaratsiooni, kaebuse, taotluse vms) menetlemist, siis ei ole haldusorganil vaieldamatut kohustust esitatud dokumendi puuduste (ebatäpsuste) kõrvaldamist nõuda. Haldusmenetluses, mille põhireeglitele allub ka kõnesolev menetlus vastavalt
Nii on HMS § 5 lg-s 2 sätestatud, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Vastavalt HMS § 5 lg-le 1 menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või 4 määrusega ei ole sätestatud teisiti. HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtte järgi on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PM-l oli õigus mitte nõuda AS-lt X ebatäpsuste kõrvaldamist ja teha selle asemel ise korrektsed arvutused. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla PM sealjuures kasutatud metoodikat ega lõpparvestusi. PM on säästnud kaebajat liigsetest ebameeldivustest ja on tema asemel teinud ise õiged arvestused. Kuna niisugusel toimimisel saavutatud lõpptulemus on õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi, siis puuduks alus kaevatud haldusakti tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks) isegi sel juhul, kui PM oleks jätnud õigusvastaselt kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määramata, kuna selline võimalik menetlusnõuete rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. Täiesti oletuslik on kaebaja väide, et kui talle oleks määratud tähtaeg puuduste (arvutusvigade) kõrvaldamiseks, siis oleks ta märganud ka laovarude suurenemise põhjuste ja vastava taotluse esitamata jätmist ning sellegi puudujäägi kõrvaldanud. Alusetu on kaebaja seisukoht, et PM võttis temalt õigusvastaselt ära võimaluse taotleda ülekandevaru suurendamist ja vältida maksukohustust. AS-l X võimalik maksukohustuse suurenemine ülalmärgitud mittekohustuslike andmete esitamata jätmise tagajärjel on tingitud ainuüksi kaebaja enda töötaja(te) hooletusest deklaratsioonide koostamisel ja esitamisel. Puudus keeld taotleda ka omaalgatuslikult deklaratsioonide parandamist, kaebaja niisugust võimalust ei kasutanud. Põllumajandusministri 30.10.2004 käskkiri nr 399 on antud selleks pädeva ametiisiku poolt kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Tegemist on õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks puudub alus. 5. Tulenevalt Deklareerimise nõuete § 4 lg-st 4 deklaratsioonis esitatud andmete alusel PM-s koostatud haldusakti ärakiri ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise kohta esitatakse MTA-le maksuteate väljastamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks hiljemalt 2004. aasta 31. oktoobriks. Põhimõtteliselt sama nõuab ka
lg 4.
lg 1 kohaselt laovaru tasu suuruse iga käitleja kohta arvutab MTA selle seaduse § 10 lg-s 3 nimetatud haldusakti või järelevalve käigus tuvastatud andmete alusel, korrutades põllumajandustoote üleliigse laovaru suuruse selle põllumajandustoote laovaru tasu määraga. Vastavalt
lg-le 1 MTA teeb maksmisele kuuluva laovaru tasu käitlejale teatavaks maksuteatega. Maksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuteate kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksuteadet ei pea allkirjastama. Kuna MTA 26.11.2004 maksuteade nr 11 on antud põllumajandusministri õiguspärases haldusaktis toodud andmete alusel, selles on õiguspäraselt näidatud ära üleliigse laovaru tasu maksmise kord ja tähtaeg (
lg-d 3 ja 4), samuti asjakohased selgitused ning kaebaja ei ole väitnud, et tasu arvestamisel oleks eksitud, siis puudub igasugune alus ka kaevatud maksuteate tühistamiseks. AS X, käesoleval ajal AS Y, kaebus on tervikuna põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt jäävad kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.