), kui see seadus ei näe ette teisiti.
lg 2 näeb ette, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole Haapsalu pensionikomisjon jätnud A.R. taotlust rahuldamata põhjusel, et tema töötamine tervistkahjustaval tööl ei ole nõutaval määral ja viisil dokumentaalselt tõendatud. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt ka mingite täiendavate dokumentide esitamist.
lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus jagab kaebuse esitaja seisukohta, et Haapsalu pensionikomisjon ei ole teostanud talle antud kaalutlusõigust seaduspäraselt. Komisjon ei ole kaalunud kõiki asjaolusid, kasutanud võimalust nõuda avaldajalt täiendavaid dokumente (vt ka
selgitamiskohustus) ja saada asjaomastelt organitelt selgitusi Loetelu nr 2 rakendamise kohta ega järginud seega uurimispõhimõtet (
). Tõepoolest, eelviidatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korrast nähtub, et pensionikomisjon saab vajaliku staaži teha kindlaks üksnes esitatud dokumentide alusel. Korra § 28 järgi, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. See, et kaebajal ei ole tegelikult rohkem kirjalikke tõendeid soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, selgus aga alles kohtus. Kohus möönab, et isegi kui see asjaolu oleks selgunud juba eelnevas haldusmenetluses, ei oleks Haapsalu pensionikomisjon saanud ise hakata tunnistajaid üle kuulama ja vajalikke asjaolusid tuvastama. Samas, kui vastustaja oleks nõudnud täiendavaid dokumente ja talle oleks saanud teatavaks nende esitamise võimatus, siis tulnuks tal täita oma selgitamiskohustust ja näidata A.R.le, kuidas viimane saaks oma pensioniõigusliku staaži muul viisil tõendada. Õigeaegne selgitus ja oma otsuse nõuetekohane motiveerimine oleks teinud otsuse resolutsiooni kaebajale mõistetavaks ja oleks võinud jätta ära kaebajapoolse vaidemenetluse ning kaebaja oleks aega raiskamata saanud pöörduda kohtusse. Teisalt, õigeaegse selgituse küsimise korral Loetelus nr 2 nimetatud „puittoodete viimistleja“ ja „tisleri“ omavahelisest suhtest võinuks hoopis ära langeda vajadus kohtusse pöördumise järele, kui selgitus oleks vastanud käesolevas otsuses kohtu esitatud tõlgendusele.
lg 3 nõuab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Sealjuures on oluline ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-02). Kohus juba eelnevalt osundas, et Haapsalu pensionikomisjoni otsuse motivatsioon on ebapiisav ja arusaamatu, kuna puudub just faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine (vt tervistkahjustava töö nentimine).
kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et antud juhul on vastustajapoolsed menetlusnõuete rikkumised ja puudused haldusaktis võinud mõjutada asja 5 otsustamist. HKMS § 26 lg 1 p 1 kohaselt on halduskohtul asja sisulisel lahendamisel õigus tühistada õigusvastane haldusakt ja teha haldusorganile ettekirjutus haldusakti tagasitäitmiseks, st ka asja uueks läbivaatamiseks, lähtudes kohtuotsuses tuvastatust. 5. Tulenevalt kaebaja taotlusest, tema poolt kaebuse esitamiselt riigilõivu 10.- kr tasumist tõendavast dokumendist /tl 20/ ning HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 sätetest tuleb vastustajalt A.R. kasuks välja mõista 10.- krooni. Hurma Kiviloo kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.