Obsah (6)

§ 1§ 2§ 23§ 28§ 31§ 32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud R. Allikvere, G. Kivinurm, M. Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 18.september 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-20512 Tsiviilasi M.K.kaebus Har

) § 35 sätestab täitemenetluse lõpetamise alused ning nende hulgas puudub säte, mis võimaldaks täitmenetluse lugeda lõppenuks raha ära kandmisega võlgniku arveldusarvelt. Kaebaja poolt sooritatud ülekannet ekslikule pangakontole ei saa lugeda nõude rahuldamiseks, kuna sissenõudja ei ole reaalselt raha saanud. Vastavalt VÕS § 91 lg. 3 loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava summa ulatuses. Seega ei olnud kohustus täidetud. Samuti oleks kaebajal olnud võimalus raha deponeerida või anda see üle sularahas. Asjast huvitatud isik sissenõudja I.K. ei nõustu avaldaja M.K. väitega, et avaldaja on oma kohustuse täitnud, kuivõrd sissenõudja ei ole raha saanud. I.K. on omapoolsed kohustused täitnud (on korteri vabastanud). Oma ema pangakonto numbri esitas I.K. kohtule ekslikult. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused 3 Maakohus leidis, et tuleb rahuldada M.K.kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur K. V. 02.11.2005.a. otsuse peale täiteasjas nr. 031/2005/854 ja tühistada Harju tööpiirkonna kohtutäitur K. V. 02.11.2005.a. otsus täiteasjas nr. 031/2005/854 ning lõpetada M.K.suhtes algatatud täitemenetlus. 15.09.2005.a esitas sissenõudja I.K. kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks täitedokumendi, Harju Maakohtu 21.04.2005.a kohtumäärusest nr. 2/1-629/05 tuleneva summa 95 000 krooni sissenõudmiseks M. K. kuna raha tasumise tähtaeg oli saabunud 01.09.2005.a. ning kohustus oli täitmata. Kohtumäärus oli jõustunud 03.05.2005.a. Seega olid täitemenetluse algatamise tingimused täidetud ning kohtutäituril oli kohustus täitemenetlus algatada ja sissenõudja nõue rahuldada. 15.09.2005.a. algatas kohtutäitur sissenõudja I.K. avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr. 031/2005/

1. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei nõustu avaldaja (täitemenetluses võlgnik) M.K. täitemenetluse algatamisega, kuna täitedokument ei ole täidetav. M.K.asus täitma Harju Maakohtu tsiviilasja nr. 2/1-629/04/05, 21.04.2005.a. kohtumääruse punkti 3, kandes 25.08.2005.a. maksekorraldusega määruse punktis 3 näidatud nimele I.K. ja arveldusarve number 1102447997, selgitusega: korteri osamaks, summa 95 000 krooni, mille pank 26.08.2005.a. tagastas M. K. kuna saaja nimi on väär. Seega tal ei olnud võimalik täita TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) §-de 182 ja 217 kohaselt kinnitatud M.K.ja I.K. vahelise kohtuliku kokkuleppe punkti 3 nagu see oli poolte poolt kokku lepitud. Peale seda selgus, et kokkuleppes märgitud arveldusarve ei olegi I.K. arveldusarve, (vaid tema ema arve number) mistõttu pank tagastaski makse 95 000 krooni M. K. Avaldaja on täitedokumendiks olevat kohtumäärusega kinnitatud poolte kokkulepet täitnud selliselt, nagu see oli kohtulikult kokku lepitud, kuid mis temas mitte olenevatel põhjustel ei osutunud võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja seisukohal, et täitemenetluse algatamine on ebaseaduslik ja kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse lõpetama. TsMS (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon)§ 217 p. 5 kohaselt saab kokkulepet sõlmida ja kohus seda kinnitada ainult kohtumenetluse poolte vahel. Teistele isikutele võib kohtumenetlusest tuleneda õigusi ja kohustusi ainult siis, kui nad on kaasatud menetlusse kas kostjana või kolmanda isikuna. Harju Maakohtu 21.04.2005.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2/1-629/04/05 kinnitatud poolte kohtuliku kokkuleppe resolutsiooni punktis 3 (kolm) märgitud arve omanik ei ole I.K., vaid isik, kes ei olnud kaasatud kohtumenetlusse. Maakohtule ei ole veenev sissenõudja I.K. (41.a.) väide, et ta ekslikult (kui käis autost arve numbrit toomas) esitas kohtule kohtuliku kokkuleppe sõlmimisel enda arveldusarve asemel oma ema arveldusarve numbri. I.K. keeldus oma tegelikku arveldusarvet andmast M. K. ka peale 26.08.2005.a., kui oli selgunud, et pank takistas 95 000 krooni üleandmist väärale isikule, vaid esitas hoopis 15.09.2005.a. avalduse kohtutäiturile, lootes kohtutäituri kaudu sundida M. K. maksma kohtulikus kokkuleppes kokkulepitud 95 000 krooni tema ema (kes ei olnud kohtuliku kokkuleppe sõlmimisel menetlusosaline) arvele. Maakohus ei nõustunud kohtutäituriga, et võlgnikul oli kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ka muid võimalusi (raha deponeerimine, raha üleandmine sularahas). Neid võimalusi ei olnud kohtulikus kokkuleppes poolte vahel kokku lepitud . Seega ei saa ka kohtutäitur nõuda muid võimalusi, kui pooled kokku leppisid. Samuti ei nõustu kohus kohtutäituriga, et kaebaja/ M.K.ei saa sissenõudjat/ I.K.t kohustada talle esitama sellist kontonumbrit, mis on võlgnikule meelepärane. Avaldaja M.K.ei soovinudki temale meelepärast kontonumbrit, vaid ainult sissenõudja /I.K. enda konto numbrit, et täita omapoolselt kohtuliku kokkuleppe punkti
2. Samuti ei lepitud kokku ka mingis muus täitmise viisis. 4 Kohus küll nõustub kohtutäituriga selles, et kohustus tasuda sissenõudjale 95 000 krooni ei ole ekslikule kontole raha tasumisega lõppenud ja see kohustus on tähtajaks tasumata, kuid seda ei ole mingilgi määral põhjustanud M. K. vaid see on tingitud sissenõudja I.K. enda pahatahtlikkusest alates juba kohtuliku kokkuleppe sõlmimisest, esitades sihilikult temale täidetava rahalise nõude 95 000 krooni saamise kohaks - arveldusarveks kolmanda isiku arve enda arve asemel. Õige arveldusarve varjamise põhjuseks oli ilmselt antud menetluse kõrvalpõikena selgunud sissenõudja I.K. elatusrahade võlg ca 20 000 krooni laste ülalpidamiseks. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja I.K. leiab, et kohtu järeldused ei ole õiged ega kajasta tegelikku olukorda. Vaatamata I.K. poolt ekslikult kohtule nimetatud arveldusarve numbrile, milline kuulus tema emale, pole võlgnik M.K.täitnud tähtaegselt kohtumäärusega temale pandud kohustust tasuda I.K.le 95 000 krooni. Selleks oli ka teisi võimalusi, nt tasuda sularahas sissenõudjale või deponeerida nimetatud summa kohtutäituri juures. Vastus määruskaebusele Võlgnik M.K.palub jätta I.K. määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 29.05.2006 määrus tuleb tühistada ja teha asjas uus määrus. Jätta M.K.kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur K.V. 02.11.2005 otsuse peale rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 1

p 1 alusel on Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas 2/1-629/04/05 21.04.2005 tehtud kohtumäärus täitedokument. Samuti käesoleva ajal kehtiva

§ 2

lg 1 p 1 mõttes on jõustunud kohtumäärus täitedokumendiks.

§ 23

lg 1 kohaselt algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Kuivõrd nimetatud nõuded olid täidetud sissenõudja I.K. poolt, siis oli kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse.

§ 28

² lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Kohtutäitur leidis 02.11.2005 otsuse õigesti, et kohtutäituril puudusid igasugused seadusest tulenevad alused, mis võimaldanuks keelduda täitemenetluse algatamisest. Maakohus on ebaõigesti mõistnud täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-3-03 rõhutanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (

§ 23lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid.

Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Määruses märgitud täitmise viis ( rahasumma kandmine sissenõudja pangaarvele) ei ole materiaalõiguslikuks asjaoluks, vaid on käsitletav täitmise viisina, mis tuleneb menetlusõigusest.

§-st 28 tulenevad kohtutäituri õigused täitmisviisi valimiseks.

§ 31

kohaselt on kohtutäitur täitmisele kuuluva täitedokumendi ebaselguse korral kohustatud selgituste saamiseks pöörduma täitedokumendi teinud organi poole, seega antud asjas vajadusel Harju Maakohtu poole. Ja

§ 32

kohaselt, asjaolude korral, mis teevad täitmise raskeks või võimatuks, oli kohtutäituril õigus tõstatada täitedokumendi teinud organi ees küsimus otsuse täitmise viisi ja korra muutmise kohta. Ükski kaebuses esitatud väide ei välista kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamist. Seega kohtutäitur K. V. 02.11.2005 otsus, millega jäeti rahuldamata võlgniku M.K.kaebus, on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. 5 Ülaltoodu alusel kuulub sissenõudja I.K. määruskaebus rahuldamisele. R. Allikvere G. Kivinurm M. Klaar