KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2005, Tallinn Haldusasja number 3-715/2004 Haldusasi OÜ X kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 26.augusti 2003 maksuotsuse nr 4.2-01.1/15314 ja Maksuameti 24.novembri 2003 vaideotsuse nr 530 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.märts 2005 Menetlusosalised OÜ X seaduslik esindaja Marko K. ja lepinguline esindaja Andres Simson, Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse esindajad Jane Soe ja Jaan Lindsaar RESOLUTSIOON Jätta OÜ X kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD TJIMA 26.08.2003 maksuotsusega nr 4.2-01.1/15314 kohustati kaebajat tasuma käibemaksu 1 192 225 krooni ja intresse 162 811 krooni ja tulumaksu 2 706 512 krooni ja intresse 665 802 krooni. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja ja OÜ Y, OÜ Z ja OÜ W vahel ei ole reaalselt arvetel näidatud tehinguid teostatud ning tegemist on üksnes arvete väljastamisega. Maksuameti 24.11.2003 vaideotsusega nr 530 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. 1 KAEBAJA SEISUKOHT Kaebaja leiab, et maksuotsus on ebaseaduslik ja põhjendamata. Kaebaja viidates ÄS §34 lg 2 leiab, et tal puudus alus kahelda äriregistri kannetes, mis puudutasid osaühinguid Y, Z ja W. Kaebaja ei ole kohustatud uurima, kas ja kes on nimetatud osaühingutes reaalsed majandustegevuse elluviijad. Kaebaja jaoks on oluline, et ostumüügitehingud õnnestuksid ja kaubad oleksid kätte saadud. Kõik kaubad/teenused, mis on ostetud nimetatud äriühingutelt, eksisteerivad reaalselt ning nende liikumine on dokumenteeritud. Kaebaja suhtes on kaupade võõrandamine aset leidnud, järelikult on käive toimunud ja järelikult oli kaebajal õigus tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata maksustamisperioodil teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks. Vastustaja väide, et Y, Z ja W ei ole esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu- ja käibedeklaratsioone, on kindlasti tõene, kuid kaebajal puudub ja puudus igasugune võimalus kontrollida sellist informatsiooni, kuna Maksu- ja Tolliamet ei väljasta kolmandatele iskutele infot. ARK andmetel on Yu kasutuses olnud metsaveopoolhaagis ja sadulveok. Kas ja kuidas neid masinaid kasutati, kaebaja ei saa ega oska öelda. Kindlasti ei saa aga maksuhaldur väita, et neid veokeid antud perioodil ei kasutatud. Samuti ei oma kaebaja mingit kohustust käia kontrollimas kas ja millisel aadressil äriühingud tegutsevad. Kaebajal ei olnud põhjust kahelda Yu poolt müüdud raieõiguses, kuna raielangi omaniku poolt esitati kaebajale notariaalselt kinnitatud volikiri, millega volitati kaebajat tegutsema H.P.i nimel. Sellest tulenevalt ei ole kohustust, et kaebaja oleks pidanud tehingu registreerima keskkonnateenistuses. Kauba liikumist tõendavad Stora Enso Mets AS lepingud ja nende poolt kauba vastuvõtmine. Oleks mõeldamatu, et Stora Enso Mets AS sõlmib lepingu ja maksab arved välja, ise kaupa saamata. Kaebaja on metsamaterjali omandanud Y`uga 07.06.2000 sõlmitud lepingu nr 6n alusel. Kaebaja leiab, et maksuhaldur oleks pidanud isiklikult üle kuulama Yu esindaja V.M., mitte tegema aga järeldusi kriminaalasja eeluurimise materjalide alusel. Maksuhaldur ei ole seletusi võtnud Stora Enso Metsa AS esindajatelt ega Mets&Puu AS esindajatelt, kes saaksid kaebaja materjali tarnimist tõendada. Maksuhaldur väidab, et Z juhatuse liikme A.S.`i sõnul kirjutas ta 1999.a. alla mingitele dokumentidele ning andis oma passi isikule, kelle nime ta ei tea. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistest ülekuulamisprotokollidest suutsid maksuhalduri töötajad välja lugeda informatsiooni, et A.S.`i värbasid M.K. ja M.L.. Maksuhaldur väidab, et Y arvetel ja metsamaterjalide üleandmis-vastuvõtmisaktidel olevad juhatuse liikme D.L. allkirjad ei sarnane visuaalsel vaatlusel KMA-le esitatud passiavaldusel oleva allkirjaga. Visuaalne võrdlus passi allkirjataotlusel ei anna alust allkirja ehtsuses kahtlemises.Y`iga teostatud tehinguid tõestavad metsamaterjali veoselehed, millest nähtub, et kauba on vastu võtnud Mets&Puu Pärnu töötajad A.V. ja V.O.. Metsamaterjali vedu on teostanud J.O. ja metsaveoauto omanik on E. S.. Maksu- ja Tolliamet ei ole neid isikuid üle kuulanud. Puuduvad igasugused tõendid, mille alusel saaks väita, et Yja kaebaja vahel toimunud tehingud oleksid fiktiivsed. Kaebaja palub kohut tühistada TJIMA 26.08.2003 maksuotsus nr 4.2-01.1/15214 ja Maksuameti 24.11.2003 vaideotsus nr
- VASTUSTAJA SEISUKOHT Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Revisjoni käigus jõudis TJIMA kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis ja nende vastastikuses seoses hinnates järeldusele, et tehinguid kaebaja ning OÜ Y, OÜ Z ja OÜ W vahel toimunud ei ole. 2 Maksuhaldurile esitatud arvete alusel on kaebaja 2000.a. soetanud kaupu ja teenuseid OÜ-lt Y kokku üle 7 miljoni krooni. Käibedeklaratsioone on nimetatud isik esitanud 1999.a. augustist kuni detsembrini ja 2000.a. jaanuari ja märtsi eest. Äriühingu arvelduskontolt ei nähtu arveldamist hankijatega, laekunud raha võeti välja sularahas. Yu esindaja V.M.`i väidete kohaselt on ta äriühingu juhatuse liikmeks vaid formaaselt. Ta on allkirjastatnud palju dokumente, mille sisu ta ei tea. Pangakaardi andis ta edasi talle tundmata isikule. Politseiameti poolt maksuhaldurile kahtlustatavana ülekuulamise protokollist selgub, et V.M.`i värbasid juhatuse liikmeks kaebaja juhatuse liikmed M.K. ja M.L. Y`u poolt väljastatud arvetel on osutatud teenustena/müüdud kaupadena metsamaterjalid, kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, transportteenused, teede ehitus, laoplatsi korrastamine jne. Metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmisaktidel puuduvad mõlema poole allkirjad. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise tõendamiseks esitas kaebaja lepingu nr 1, mille kohaselt müüs Y kaebajale 493 tm kasvavat metsa. Objektiks on märgitud kinnistud nr 10330 ja
- Y`u poolt on lepingule alla kirjutanud V.M., kelle allkiri ei sarnane visuaalsel vaatlusel nimetatud isiku poolt suuliste selgituste protokollile antud allkirjaga. Kaebaja esitas maksuhaldurile ka volikirjad, millega H.P. volitab kaebajat end esindama küsimustes, mis on seotud Murro kinnistul (registriosa nr 10330) ja Marjasaare kinnistul (registriosa nr 17074) Pärnumaal kasvava metsa raie teostamise ja kasvava metsa ostu-müügilepingute sõlmimisega. H.Printsi selgituste kohaselt ei mäleta ta, kes olid Y`u esindajateks. Kõik raiutud metsamaterjalid on läinud kaebaja omandisse. Kas kaebaja tegi raietööd ise, H.P. ei tea. 22.05.2000 sõlmitud lepingu nr 9 alusel müüs kaebaja Murro kinnistul kasvava metsa raieõiguse AS-le Stora Enso Mets, kes omakorda tellis kaebajalt raielankide ülestöötamise. Maksuhaldurile jäi arusaamatuks, millisel alusel võõrandas Y metsamaterjale, kasvava metsa raieõigust jt arvetel märgitud kaupu/teenuseid, kui tal puudus omandiõigus, samuti volitused. Pärnumaa Keskkonnateenistuse vastusest nähtub, et Y ei ole esitanud 2000.a. raieõiguse ja metsamaterjali müügi teatisi. OÜ Z on käibemaksukohustuslasena registreeritud alates 01.08.
- Käibedeklaratsioone on esitanud vaid perioodil 1999.a. augustist kuni detsembrini. Arvelduskontole laekunud raha on välja võetud sularahas. Äriõühingu juriidilisele aadressile saadetud haldusakt tagastati märkega „puudub asutus“ ning juhatuse liikme elukohta saadetud maksuhalduri haldusakt tagastati märkega „adressaat asub kinnipidamisasutuses“. Juhatuse liikme A.S. sõnul kirjutas ta 1999.a. alla mingitele dokumentidele ning andis oma passi isikule, kelle nime ta ei tea. Kord võttis ta äriühingu arvelt välja suure summa sularaha, mille andis edasi tuttavatele, kelle välimuse kirjeldus vastab M.K. ja M.L.`i välimusega. Z ei ole samuti esitanud raieõiguse ja metsamaterjali müügi teatisi kohalikule keskkonnateenistusele. Kaebaja juhatuse liikmed M.K. ja M.L. on maksumenetluses väitnud, et nad ei tea, kus nimetatud äriühing asub. Mõlemad juhatuse liikmed andsid vastuolulisi selgitusi väites, et tehinguid OÜ-ga Z tegi teine juhatuse liige. Maksuhalduril puuduvad peale arvete igasugused dokumendid, mis kinnitaksid tehingute toimumist kaebaja ja Z vahel. OÜ W oli registreeritud käibemaksukohustuslasena perioodil 01.03.2000 kuni 30.06.
- Käibedeklaratsioone on esitatud vaid perioodil 2000.a. märtsist kuni juunini. Äriühingu juriidilisele aadressile saadetud maksuhalduri haldusakt tagastati märkega „ei asu antud aadressil“. Arvetel ja metsamaterjalide üleandmis-vastuvõtmisaktidel olevad juhatuse liikme D.L. allkirjad ei sarnane visuaalsel vaatlusel KMA-le esitatud passiavaldusel oleva allkirjaga. D.L. poolt maksuhaldurile antud selgitustest nähtub, et ta ei mäleta kedagi OÜ X töötajatest, nimed M.K. ja M.L. ei ole talle tuttavad. Z ei ole esitanud 2000.a. raieõiguse ja metsamaterjali müügi teatisi Pärnumaa Keskkonnateenistusele. Kaebaja juhatuse liikmed M.K. ja M.L. on maksuhaldurile väitnud, et midagi täpsemat nad tehingute kohta öelda ei saa. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud kolme ülalnimetatud äriühingu arved ei vasta KMS §18 lg 1 p 1 ja lg 6 ning §24 lg 1 sätestatud kriteeriumidele põhjusel, et reaalseid tehinguid 3 nimetatud osaühingute ja kaebaja vahel ei ole aset leidnud, vaid tegemist on nimetatud äriühingute nimel arvete väljastamisega. Kaebajal ei olnud peale arvete esitada maksuhaldurile muid dokumente, millised kajastaksid objektiivselt väidetavalt toimunud tehinguid ja mis võimaldaksid tuvastada kaupu reaalselt müünud isikud ja nende andmed. KMS §24 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele vastavad arved on küll esimeseks nõutavaks tingimuseks, mis annavad õiguse käibemaksu mahaarvamiseks KMS §18 lg 1 p 1 alusel, kuid samas ei oma nimetatud arved sellist ühest tõenduslikku jõudu juhul, kui muid tehinguid tõendavaid dokumente ei ole maksukohustuslasel maksuhaldurile võimalik esitada ning kõik muud asjas kogutud tõendid ei kinnita samuti väidetavate tehingute reaalset toimumist arvetel näidatud isikutega. Kuivõrd käesolevas maksuasjas ei ole olnud võimalik kogutud tõendite alusel tuvastada asjaolu, kas, millal ja kellega kaebaja oma väidetavad tehingud sooritas ning mille eest toimus tasumine, on maksuhalduri poolt määratud ka täiendavaks tasumiseks tulumaksu sellistelt väljamaksetelt, mille seotus ettevõtlusega ei ole tuvastatud. Maksumaksjal on lubatud maksuvabalt maha arvata tema ettevõtluse kulud juhul, kui kulude seotus ettevõtlusega on selge. Mahaarvamine ei ole lubatud, kui maksumaksja ei ole säilitanud dokumenti kulu kohta või raamtupidamisarvestuses puudub sellekohane arvestus. Kaebaja ei ole oma raamatupidamisarvestust pidanud selliselt, et oleks võimalik dokumentaaselt tõendada oma kulutusi ning seotust ettevõtlusega. Kontrollimise käigus on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja poolt esitatud raamatupidamise algdokumentidel kajastatu ei ole kooskõlas tegeliku olukorraga ning nimetatust tulenevalt ei ole võimalik esitatud dokumente arvestada ettevõtlusega seotud kuludokumentidena, mis tõendaksid väljamakse tegemise eesmärki. Sellisel juhul ei kuulu kuludokument raamatupidamisseaduses sätestatud algdokumendi nõuetele ja nimetatud dokumendi alusel teostatud väljamaksed kuuluvad maksustamisele vastavalt TMS §51 lg 2 p
- KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja tunnistaja ütluse ning uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja ei ole täitnud metsamaterjaliga toimunud tehingute puhul Metsaseaduse ja Metsaeeskirja sätetest tulenevat hoolsuskohustust. Metsaseaduse §33 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali üleandja tõendama vastuvõtjale kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali seaduslikkust ja vastuvõtja selles veenduma, kui kasvava metsa raieõigus ja metsamaterjal võõrandatakse või metsamaterjal antakse üle töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks. Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid on loetletud osundatud paragrahvi kolmandas lõikes. Muuhulgas on sellisteks dokumentideks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt ja kinnistu asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuse lubava märkega metsateatis. Keskkonnaministri 17.03.1999 määrusega nr 30 on kehtestatud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti vorm, mille kohaselt peavad alates 2000.a. kajastuma nimetatud aktis järgmised andmed: võõrandaja ja omandaja kohta, viide, et metsamaterjali üleandja tõendab, et metsamaterjal kuulub temale omandiõiguse alusel ja metsamaterjali vastuvõtja veendub selles, metsamaterjali valdamise alus (metsamaterjal on pärit üleandja enda kinnistult või metsamaterjal on saadud metsamaterjali võõrandamise lepingu või üleandmise-vastuvõtmise akti alusel). Kaebaja esitas maksuhaldurile tema ja W OÜ vahel 08.09.2000 koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 10Z, milles puuduvad andmed metsamaterjali päritolu kohta. 4 Aktile ei ole märgitud veoki registreerimisnumbrit, veokijuhi nime ja metsamaterjali veoks kasutatud veoselehe numbrit (kt I, lk 114). Sellise metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti puhul poleks kaebajal olnud võimalik veenduda metsamaterjali valduse seaduslikkuses. Kaebaja esitas maksuhaldurile 28.01.2000 koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1N. Metsamaterjali üleandjaks on aktile märgitud OÜ Y esindaja V. M. (kt II, lk 55). Ka selles aktis puuduvad andmed metsamaterjali päritolu kohta, aktile ei ole märgitud metsamaterjali kohaleveoks kasutatud veoki numbrit ja veokijuhi nime, veoselehe numbrit, puudub metsamaterjali üleandja allkiri jne. Sellise akti puhul poleks kaebajal olnud võimalik veenduda metsamaterjali valduse seaduslikkuses. 20.03.2000 on kaebaja ja OÜ Y vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 1 (kt I, lk 151). Esitatud leping ei vasta ülalnimetatud määruse p 7 alap 4, mille kohaselt peab lepingus sisalduma kasvava metsa raieõiguse võõrandaja kinnitus kasvava metsa raieõiguse valdamise seaduslikkuse kohta ühes valdamise aluse äranäitamisega ja omandaja kinnitus valdamise seaduslikkuses veendumise kohta. Lepingus sellekohase nõude täitmata jätmisel poleks kaebajal samuti olnud võimalik veenduda metsamaterjali valduse seaduslikkuses. Pärnumaa Keskkonnateenistuse 03.03.2003 kirjast nähtub, et W, Y ja Z ei ole keskkonnateenistusele esitanud 2000.a. raieõiguse ja metsamaterjali müügi teatisi ( kt I, lk 118). Ka kaebaja ei ole Pärnumaa keskkonnateenistuse andmetel sellekohaseid teatisi 2000.a. keskkonnateenistusele esitanud (kt I, lk 183).Seega ei esitanud kaebaja maksuhaldurile ühtki sellist dokumenti, millega oleks tõendatud ülalnimetatud osaühingute õigused kasvava metsa või metsamaterjali üleandmiseks kaebajale. Sellekohaseid dokumente ei esitanud kaebaja ka kohtule. Metsamaterjali ostmisel hoolsuskohustuse järgimata jätmine viitab sellele, et kaebaja ei tegutsenud käibes heausklikult ning annab muude tõendite hindamisel võimaluse lugeda tehingud arvetel näidatud isikutega mittetoimunuks. 2.Selles haldusasjas tuleb kohaldada kuni 01.01.2002 kehtinud KMS §18 lg 1 p 1, mis sätestas: „
(1)Registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks on käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil: 1)teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisel kuuluv käibemaks.“ Sellest sättest tuleb järeldada, et ostja peab kontrollima, kas arvel märgitud müüja on käibemaksukohustuslane, st kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana või teenuse osutajana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja või teenuse osutaja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Kaebaja väidetel on tema suhtes ülalnimetatud äriühingute poolt kaupade võõrandamine ja teenuste osutamine aset leidnud ja käive tegelikult toimunud. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid näitavad veenvalt, et nimetatud kolme äriühingu puhul on tegemist nn riiulifirmadega, kellel puudub reaalne majandustegevus. 5 OÜ Y esitas käibedeklaratsioone augustist 1999 kuni detsembrini ja 2000 jaanuari ja märtsi eest. Käibemaksu kaebajaga väidetavalt toimunud tehingutelt tasunud ei ole. Firma kontaktaadressile saadetud dokumendid tagastati maksuhaldurile märkega „adressaat ei asu sellel aadressil“. Kaebaja juhatuse liikmed ei tea samuti Yu kontori asukohta ega pole seal käinud, samuti ei mäleta nad kedagi Yu töötajatest. Kaebaja väidetel toimus ost-müük renditavatel laoplatsidel ja hankijad otsisid ise kontakti kaebajaga. Yu arvelduskontolt ei nähtu arveldamist hankijatega, laekunud raha on välja võetud sularahas. Yu esindusõigusega isik V.M. on Politseiametis kahtlustatavana 27.02.2002 selgitanud, et ta on äriühingu juhatuse liikmeks vaid formaalselt. Majandustehinguid ta teinud ei ole, küll on aga allkirjastanud palju dokumente, mille sisu ta ei tea. Pangakaardi andis ta edasi talle tundmatule isikule. Kui oli vajadus, siis talle helistati Tallinnast ja öeldi, et on vaja sõita Tallinnasse. Tallinnas käies võttis ta pangast pangakaardiga sularaha, mille andis edasi firma väidetavale raamatupidajale. Talle maksti sularaha 600 krooni ja viidi tagasi bussijaama. Millega firma tegeles, V.M. ei tea, kuid kui oli vaja, siis tal paluti alla kirjutada valgetele lehtedele (ükskord kirjutas ta alla umbes 250 valgele lehele) (kt I, lk 124-126). Kaebaja väidetel näitavad äriühingu majandustegevust asjaolud, et äriühing omas metsaveokit ja sadulveokit. Kohus märgib siinkohal, et Yu valduses ei saanud kaebajaga väidetavalt teostatud tehingute ajal enam olla kumbagi ülalnimetatud sõidukit, kuna nende omandiõigus oli ARK andmetel 27.01.2000 üle läinud OÜ-le Artiston (kt I, lk 108,109). OÜ Z esitas käibedeklaratsioone 1999.a. augustist kuni detsembrini. Firma kontaktaadressile saadetud dokumendid tagastati maksuhaldurile märkega „puudub asutus“. Z väidetav esindaja A. S. asub kinnipidamisasutuses. A.S`i poolt Politseiameti uurijale 31.05.2002 antud seletusest nähtub, et 1999.a. pöördus tema poole M.M., kes tegi talle ettepaneku kirjutada alla dokumentidele, mille eest ta sai 500 krooni. Ühel päeval 1999.a. suvel andis ta oma passi Tallinnas noormeestele, kelle nimesid ta ei tea. Kuna pass oli katki, siis lubasid noormehed passi katkise kaane korda teha. Väidetavalt olid nad M.M. tuttavad. Augustis 1999 avas ta koos M.M. ja tema Tallinna tuttavatega arvelduskonto Hansapangas. Hiljem võttis ta koos samade Tallinna noormeestega pangast välja 986 000 krooni, andis raha kohe noormeeste kätte ja sai selle eest 500 krooni. Ta ei oska öelda midagi Z majandustegevuse kohta, OÜ X on talle tundmatu firma (kt I, lk 175-178). Kaebaja juhatuse liikmed M.K. ja M.L. on maksuhaldurile seletanud, et nad ei tea kedagi OÜ-st Z. M.L. on väitnud, et tema ei ole äriühinguga tehinguid teinud. M.K. on samas seletanud, et hankijatega tegelesid M.L. või E.K. E.K. kohtus antud ütluste kohaselt tema üldjuhul metsamaterjali ostmisega ei tegelenud ja et sellega tegeles M.L.. Vaidlustatud maksuotsusest nähtub, et hankijatele tasumist Z arvelduskontolt ei ole toimunud ja arvelduskontole laekunud raha võeti välja sularahas. OÜ W esitas käibedeklaratsioone alates 2000.a. märtsikuust kuni juunikuuni. Äriühingu arvelduskontolt hankijatele tasumist ei ole toimunud ja arvelduskontole laekunud raha võeti välja sularahas. Äriühingu väidetav esindaja D. L. on Eestist lahkunud ja D.L. kriminaalhooldajaks määratud M. P.ilt sai maksuhaldur D.L. elektronposti aadressi. D.L. 06.12.2002 vastusest maksuameti 05.12.2002 kirjale nähtub, et nimetatud äriühing tegeles ümarpuidu vahendusega puidu kokkuostjate ja eksportööride vahel. Kontakti leidmine ostjatega toimus läbi OÜ Mets&Puu. D.L. ei mäleta mitte kedagi OÜ X töötajatest ja nimed M.K. ja M.L. ei ole talle tuttavad. W lepingulisi töötajaid D.L. ei mäletanud, töötasu ei saanud. Firma raamatupidamisarvestust pidas väidetavalt palgatud raamatupidaja, Tallinnas elav N.O., kes aga kadus koos rahadega teadmata kuhu. Kaebaja väidetel tõendavad tema tehinguid Z kohtule esitatud metsamaterjali veoselehed (kt I, lk 206-219). Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Veoselehtedele on märgitud metsamaterjali võõrandajaks W, kuid samas puuduvad veoselehtedel andmed selle kohta, millisel õiguslikul alusel on W saanud metsamaterjali omanikuks. Veoselehtedel viidatakse küll mingile 6 11.08.2000 dokumendile nr 72 ja 13.07.2000 dokumendile nr 40, kuid mis dokumentidega on tegemist, on kohtul teadmata. Seega ei tõenda kohtule esitatud veoselehed kaebaja ja W vahelist tehingute toimumist. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole ülalnimetatud osaühingute poolt metsamaterjali omandamine tõendatud. Kui on tõendatud, et nimetatud äriühingud ei saanud arvetel kajastatud metsa raieõigust ja metsamaterjali omandada, ei saanud nad seda ka edasi müüa. Viidatud osaühingutele pole raielubasid väljastatud, samuti pole nad esitanud metsateatisi, seega pidid nad raieõiguse või metsamaterjali omandama metsa omanikelt. Osaühingute poolt raieõiguse või metsamaterjali omandamine pole aga asja materjalidega tõendatud. Maksuhaldurile esitatud dokumentide hulgas on volikirjad, millega Pärnu maakonnas asuva Murro ja Marjasaare kinnistute omanik H.P. volitab 17.05.2000 ja 20.10.2000 OÜ-t X esindama end küsimustes, mis on seotud Murro ja Marjasaare kinnistul kasvava metsa raie teostamise ja kasvava metsa ostu-müügi lepingute sõlmimisega vastavalt metsateatistele nr 86, 10.maist 2000 ja nr 128, 13.septembrist 2000 (kt I, lk 141,147). Maksuotsusest nähtub, et Pärnumaa keskkonnateenistus teatas maksuhaldurile, et neile esitatud teatiste alusel kavandab omanik seal teha raie- ja metsauuendustöid, ent teatistelt ei nähtu võõrandamist OÜ-le Y ega kaebajale. H.P. 28.02.2003 maksuhaldurile antud selgitustes on H.P. väitnud, et ta müüs metsa Yule ja et ostja nime sai ta kohalikust ajalehest. Nixoni esindaja nime ta ei tea, oli noor mees, umbes 30 aastat vana, tumeda peaga. Nimi „Muruõis“ ei ütle talle midagi. Tasumine toimus kohe, so 15.03.2000 sularahas 100 000 krooni. Alates 2001.a. on ta müünud metsa kaebajale. Volikirjas nimetatud teenuste eest on ta tasunud kaebajale metsamaterjalidega, st kõik raiutud metsamaterjal kuulus kaebajale. Kaebaja müüs metsa Stora Enso Metsale. Ta ei mäletanud, kas ta palkas 2000.a. töötajaid metsa raiumiseks või ostis raieteenuseid teistelt äriühingutelt. Ta ei tea, kas kaebaja on tema nimel sõlminud raie teostamiseks lepinguid või kasvava metsa ostu-müügi lepinguid. Y ei ole talle andnud allakirjutamiseks kassa väljamineku ordereid (kt I, lk 134-136). H.P. selgitused ei tõenda väidetavaid kaebaja ja Yu vahelisi tehinguid. Nagu juba kohus eelpool märkis lasus kaebajal tulenevalt ülalnimetatud õigusaktidest kohustus veenduda Yu poolt väidetavalt müüdud raieõiguse valduse seaduslikkuses. Kaebaja jättis sellekohase hoolsuskohustuse täitmata. 3.Maksuotsusest ja kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on teinud suurtes summades sularaha väljamakseid OÜ-le Y ja OÜ-le Z. Nii näiteks on 01.09.2000 väljastatud väidetavalt V.M.`ile sularahas 657 828,75 krooni ja 29.12.2000 588 560,50 krooni (kt II, lk 7-16, 34-45). 30.10.2000 on väidetavalt OÜ-le Z väljastatud sularahas 572 579,30 krooni (kt II, lk17-26), 02.mail 2000 54 394,90 krooni ja 08.mail 2000 348 570,30 krooni (kt II, lk 2733). Rahapesu tõkestamise seaduse §5 lg 1 p 2 ja §7 lg 3 kohaselt on ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta tehingu sooritamisel maksab sularaha välja kokku üle 100 000 krooni. Sama seaduse §9 lg 1 alusel tuleb isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendist teha säilitamiseks koopia. Kui tasutakse suures summas sularahas ja ei tuvastata raha saanud isikut, kusjuures väidetav müüja eitab oma osalemist tehingus, siis on tegemist ostja sellise hoolsusnõude rikkumisega, mis võib kaasa tuua käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamise. Käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada, kes oli see isik, kes OÜ Z nimel võttis vastu suures summas sularaha. Sellekohastel kaebaja kassa väljamineku orderitel puuduvad igasugused andmed sularaha vastuvõtja kohta. OÜ Y esindaja V.M. on eitanud oma osalemist kaebaja poolt nimetatud tehingutes, samuti on kaebaja esindajad M.K. ja M.L. kinnitanud maksuhaldurile, et nad ei ole oma kontoris Yu esindajat näinud, M.L. ei ole mäletanud ei V.M.i perekonnanime ega täpset eesnime. Kuna kaebaja pole järginud ülalnimetatud seaduse sätteid, siis tuleb tegelikuks müüjaks, kellele kaebaja väidetavalt andis üle suure summa sularaha, pidada tundmatut kolmandat isikut. Ei saa aga eeldada, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. 7 4.Kaebaja väidetel tõendavad kauba liikumist AS Stora Enso Mets lepingud ja nende poolt kauba vastuvõtmine. Kaebaja väidetel oleks mõeldamatu, et Stora Enso Mets sõlmib lepingu ja maksab arved, ise saamata kaupa. Samuti oleks mõeldamatu, et Mets&Puu oleks vastuvõtnud materjali ilma, et ei oleks veendunud selle ausas päritolus. Kaebaja väidetel pidi ta ju kuskilt kauba saama. Kohus märgib siinkohal, et vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kõiki kaebaja poolt 2000.a. metsamaterjaliga teostatud tehinguid, vaid ainult eelpoolnimetatud kolme osaühinguga väidetavalt teostatud tehingud. Seetõttu on asjakohatud kaebaja viited tema ja AS Stora Enso Mets ja Mets&Puu vahelistele tehingutele. 5.Kuna kaebaja pole üles näidanud nõutavat hoolsust, siis pidi ta esitama täiendavalt tõendeid vaidlusaluste tehingute teise poole kindlakstegemiseks. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid vaidlusaluste tehingute teise poole kindlakstegemiseks, mis annaksid alust kahtluseks, et maksuhaldur ei ole tõendeid hinnanud kogumis ja objektiivselt. Väljamakseid, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav kuludokument, ei ole alust pidada ettevõtlusega seotud kulutusteks. Käesoleval juhul on maksuhaldur tuvastanud, et arve-saatelehtedel näidatud tehinguid ei ole toimunud ja sularaha pole välja makstud arvetel näidatud isikutele. Kuivõrd pole tõendatud metsamaterjali soetamine ja teenuste osutamine viidatud kolmelt osaühingult, ei saanud kaebaja nende poolt esitatud arvetel toodud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt maha arvata. Kaebaja on maksuhaldurile ette heitnud vähest aktiivsust kõnealuste osaühingute otsimisel ja kaebajale meelepäraste tunnistajate ülekuulamisel. Samas pole kaebaja ise astunud samme, et väidetavatelt äripartneritelt saada kinnitusi tehingute toimumise kohta ehk kaebaja ei ole täitnud MKS §22 lg 4 sätestatud tõendamiskoormist. Antud juhul ei ole kaebaja tõendanud, et maksuhaldur on maksu valesti määranud. Marion Vakker Kohtunik 8