3-04-209/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 24.mail

1. a. Tallinnas Haldusasja number 3-1951/2004 Haldusasi N.B. kaebused Loksa Linnavalitsuse korralduste 20.05.2004.a. nr 120, 21.06.2004.a. nr 153, 31.11.2004.a. nr 280 ja 23.12.2004.a. nr 289 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.05.2005.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja N.B., tema esindaja Anatoli Pahmurko, Loksa Linnavalitsuse esindaja Airi Öösalu RESOLUTSIOON Jätta kaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 20.05.2004.a. Loksa Linnavalitsuse korraldusega nr 120 ei määratud taotlejale N.B.le mais 2004.a. toimetulekutoetust, kuna isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. Korralduse kohaselt ostis N.B. Loksa Linnavalitsuse poolt korraldatud eluruumide enampakkumisel 18.03.2004.a. xxxxxx korteri(tegelikult nr 2 korteri), mis on vormistatud notariaalselt 20.
2. 2004.a. Sama põhjendusega jättis linnavalitsus 21.06.2004.a. korraldusega nr 153 rahuldamata N.B. taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2004.a. juunis. Lisaks märkis linnavalitsus, et taotleja ei ole xxxxxxx ega oma varasemat eluruumi yyyyyyy võõrandanud. 30.11.2004.a. korraldusega nr 280 ei määranud linnavalitsus N.B.le toimetulekutoetust novembris 2004 ja 23.12.2004.a. korraldusega nr 289 detsembris 2004.a. - põhjendusega, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kohtule esitatud kaebustes palub kaebaja vaidlustatud korraldused tühistada. Kaebaja osales küll xxxxxxx korteri enampakkumisel, kuid tegi seda oma tütre A. B. volituse alusel. Enampakkumist korraldanud komisjon vormistas enampakkumise tulemused kaebaja nimele, kuigi kaebaja esitas volituse tütre nimel esinemiseks. Linnavalitsus on ekslikult asunud seisukohale, et kaebaja omandas korteri oma rahalistest vahenditest, korteri ostuhinna tasus tütar. Kaebaja ülalpidamisel on kaks alaealist last ning toimetulekutoetuse mittesaamine on olulisel määral tekitanud talle toimetulekuraskusi. Korraldused nr 280 ja 289 on motiveerimata, nendest ei nähtu, millest on vastustaja lähtunud kaebaja regulaarse sissetuleku arvestamisel. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse(SS) §-le 22 lg 3 maksab ja määrab toimetulekutoetust linnavalitsus, mis võib jätta toetuse määramata, kui linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid(SS § 223 lg 3 p 3). Kaebajale ei määratud toimetulekutoetust põhjusel, et ta ostis endale enampakkumiselt xxxxxx eluruumi, omades samal ajal ka erastatud korterit yyyyy. Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine. Üldiseks toimetulekuraskuseks ei saa kuidagi pidada olukorda, kus sotsiaaltoetust taotlev isik ostab endale teise eluruumi enampakkumiselt. Toimetulekupiiri kehtestamisel on riik lähtunud ikka minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietele, jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Ka elamispinda tuleb lugeda esmavajaduseks, kuid ainult siis, kui see isikul ja tema perekonnal puudub. Kaebaja ei esitanud xxxxxx eluruumi avalikul enampakkumisel ühtegi dokumenti selle kohta, et esineb volitatud isikuna. Samuti tasus ta ise enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha. Volituse kohta puudub märge ka kaebaja poolt esitatud enampakkumisel osalemise sooviavaldusel ning enampakkumise protokollil. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus nõustub vastustajaga, et üldiseks toimetulekuraskuseks ei saa pidada olukorda, kus sotsiaaltoetust taotlev isik ostab endale teise eluruumi enampakkumiselt. Seejuures ei oma tähtsust, et korteri ostmiseks 31 153 kr 75 s kandis enda arvelt Loksa linnavalitsuse arvele kaebaja tütar A. B.. Kaebaja küll väitis kohtule esitatud kaebustes, et esitas enampakkumist läbiviivale komisjonile tütre volituse ning teatas, et tahab osta korterit tütrele, kuid kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A.P. seda ei kinnitanud, vaid selgitas, et kaebaja esines oksjonil oma nimel. Alles peale seda, kui oksjon oli lõppenud ja enampakkumise protokoll alla kirjutatud, tuli kaebaja tunnistaja kabinetti ning ütles, et esindas tegelikult oma tütart ja tahab vormistada korteri ostu tütre nimele. Tütre volitust kaebaja tunnistajale kabinetis ei esitanud. Tunnistaja ülekuulamise järel möönis kaebaja, et ta tõesti ei esitanud volitust enampakkumisel ega ka hiljem tunnistajale, kuigi see oli tal olemas. Kõnealust volitust ei ole kaebaja esitanud ka kohtule. Samuti nähtub 18.03.2004.a. koostatud enampakkumisest osavõtu avaldusest, enampakkumisest osavõtjate registreerimislehest ja enampakkumise protokollist, et kaebaja soovis osaleda ja osales enampakkumisel enda nimel. Kaebaja maksis ise ka 100 kr osavõtutasu ja 500 kr tagatisraha. 10.09.2004.a. müüs kaebaja 32 000 kr eest ostetud xxxxxxx korteri võõrale inimesele 50 000 kr eest, saades sellelt tehingult 18 000 kr tulu. Eeltoodut arvestades on linnavalitsus põhjendatult jätnud kaebajale toimetulekutoetuse 2004.a. mais-juunis ja novembris-detsembris määramata. Korraldustes nr 280 ja 289 pole linnavalitsus küll põhjendanud, miks ta leiab, et kaebajal on toimetulekuks piisavalt vahendeid, kuid arvestades seda, et korraldustes nr 120 ja 153 oli toimetulekutoetuse määramata jätmist põhjendatud teise korteri ostmisega, pidi kaebajale olema arusaadav, et samal põhjusel jäeti ta ka novembris-detsembris toimetulekutoetuseta. Kohus peab ka vajalikuks märkida, et vaatamata väidetavatele toimetulekuraskustele maksis kaebaja 19.06.2004.a. teda kohtumenetluses esindavale A.Pahmurkole 3000 kr ja 4.04.2005.a. 2000 kr juriidiliste teenuste osutamise eest. Kohtunik: D.Maastik