) § 29 lg 1 ja lg 2 lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et nende perekondlikud suhted on faktiliselt lõppenud 2005.a juunis. Mõlemad pooled peavad perekondlike suhete taastamist võimatuks, kuna nad elavad juba pikemat aega lahus. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel on perekonna säilitamine ja abielu jätkumine muutunud võimatuks ning poolte abielu kuulub lahutamisele.
§-i 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.
Tähtsamaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel on lapse huvid (
58). Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et nende alaealine tütar J V jääb J V kasvatada. Seega jätab kohus poolte alaealise tütre hageja kasvatada. Kuigi kostja kirjalike vastuste /tl 18, 30/ ja hageja seletuste kohaselt on poolte vahel vaidlus lapsega suhtlemiskorra üle, ei ole kohtule TsMS § 363 sätestatud nõuetele vastavat avaldust esitatud. Vastavalt TsMS §-ile 439 kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 3 Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et lapsest lahus elaval vanemal (antud juhul isal) on õigus vabalt igal ajal lapsega suhelda ja teisel vanemal (antud juhul emal) ei ole õigust takistada last viimasest lahus elava vanemaga suhtlemast. Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. (
lg.4).
§-i 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt
lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele lapsele kulub 1875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Kuigi hageja on kohtule esitanud tõendid /tl 8,10, 35/, mille kohaselt poolte tütar viibis statsionaaris ravil alates 14.07.- 31.08.2005.a ning ta vajab korduvaid lastekirurgi kontrolle lähema kahe aasta jooksul, ei ole hageja kohtule tõendeid ega arvestusi, mis kinnitaksid lapsele seoses tema raviga ja erihooldusega tehtavaid kulutusi, esitanud. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et poolte lapse ülalpidamiskulud oleksid suuremad kui 1875 krooni. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonna tõendi /tl 9/ kohaselt on J Vle määratud peretoetus alates 01.07.2005.a summas 1200 krooni kuni 31.07.2007.a. Hageja ülalpidamisel on veel teinegi laps /tl 7/. Töölepingu nr 12-05 /tl 20- 21/ kohaselt töötas A V alates 01.09.2005.a AS-is Jumax ning tema põhipalk oli 2690 krooni. Kostja kohtuistungil antud seletuste kohaselt töötab käesoleval ajal AS-is UVZ AVR ning tema töötasu on kuus 7000 kuni - 8000 krooni. Seega on kostja materiaalne olukord parem kui hagejal. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Toimiku kirjalikest materjalidest /tl 49-51/ nähtub, et kostja on peale hagi kohtusse esitamist hagejale elatisena tasunud 1300 krooni. Hageja seletuste kohaselt tasus kostja jaanuaris elatisena 350 krooni ning maksis lapse tarveriiete eest 1600 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.aprillil 2004.a tsiviilasjas nr 3-2-51-04 tehtud otsuses väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et 4 vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist lapsele. Vastavalt
70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus, hinnanud poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise igakuise elatusrahana 1345 krooni alates 23.09.2005.a kuni 31.12.2005.a ja edasi kuni tütre J täisealisuseni s.o. xxx.a. igakuise elatusrahana 1700 krooni. Elatise otsuse täitmisel tuleb arvestada A V´i poolt J V´le elatisena makstud summat 3250 (1600 +350 + 1300) krooni.
Vastavalt
lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kooskõlas
lg 1 abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist, lg 2 kohaselt abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende ühisvara hulka kuuluvad mööblisein, videokaamera, kodukino ja teler Samsung. Poolte vahel vaidlust mööbliseina maksumuse 7000 krooni, videokaamera maksumuse 7000 krooni ning teleri Samsung maksumuse 5000 krooni üle ei ole. Kuna poolte vahel on vaidlus kodukino väärtuse osas, lähtub kohus poolte poolt vara maksumusena pakutud keskmisest väärtusest järgmiselt: 5000 + 4000 = 9000 /2 = 4500 krooni. Poolte vahel on vaidlus arvuti kuulumise üle ühisvara hulka. Kuna vaidlusalune arvuti on soetatud peale poolte abielu sõlmimist 2004.a /tl 5, 41,42/, samuti on mõlemad pooled osalenud arvuti eest tasumises /tl 36-39, 43-44, 53 – 64/, leiab kohus, et vaidlusalune arvuti kuulub ühisvara hulka. Poolte vahel vaidlust arvuti maksumuse 10 000 krooni üle ei ole. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ühisvarast jääb hagejale mööblisein maksumusega 7000 krooni ning kostjale teler Samsung maksumusega 5000 krooni. Ülejäänud vara jaotuse üle on poolte vahel vaidlus. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvesse võttes asjaolu, et hageja ei ole piisavalt põhistanud, miks arvuti peaks jääma tema omandisse, leiab kohus põhjendatud olevat lähtuvalt asjaolust, et arvuti ning kodukino on kostja valduses, jätta need asjad kostja omandisse. Videokaamera maksumusega 7000 krooni kuulub jätmisele hageja omandisse.
lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kuna jagatava ühisvara kogumaksumuseks on 33500 krooni , milles hageja jääva vara maksumus moodustab 14000 krooni ning kostjale jääva vara maksumus moodustab 19500 krooni, peab kostja hagejale ühitama enamsaadud vara maksumusena 2750 krooni (33500 : 2 = 16750 – 14000). Kostja vastuse /tl 30 / kohaselt on pehme mööbli komplekt tema lahusvara, kohtule tõendeid, et nimetatud vara näol oleks tegemist poolte ühisvaraga, esitatud ei ole. Seega puudub kohtul alus nimetatud vara ühisvarana jagada. Kuigi kostja on oma kirjalikus vastuses /tl 30/ viidanud asjaoludele, et hageja keeldub talle tagastamast tema isiklikke asju (pesumasin, külmik jms.) ning võttis talt ära auto Audi 80, ei ole kostja kohtule TsMS § 363 nõuetele vastavat vastuhagiavaldust esitatud. Kuna hagi esemeks 5 on ühisvara jagamine, puudub kohtul ilma muude lahendamiseks. nõuete olemasoluta alus nende Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.