3-06-1829/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-1829 Haldusasi A.L.i kaebus Keila Linnavolikogu esimehe kohustamiseks lisama 15.09.2006.a. volikogu istungi päevakorda 29.08.2006.a. esitatud umbusaldusavalduse avaldamine. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid. Määruskaebus peab jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu. 13.09.2006.a. kohtule esitatud kaebuses taotleb A.L., et halduskohus kohustaks Keila Linnavolikogu esimeest lisama 15.09.2006.a. volikogu istungi päevakorda 29.08.2006.a. esitatud umbusaldusavalduse avaldamise. Kaebuse kohaselt toimus 29.08.2006.a. Keila Linnavolikogu istung. Enne päevakorra juurde asumist algatati umbusalduse avaldamine volikogu esimehele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse(KOKS) §-le 46 lg
2. Kaebaja esitas fraktsiooni nimel taotluse volikogu kokkukutsumiseks 7.09.2006.a. Vastavalt KOKS § 43 lg 2 on volikogu esimees kohustatud kutsuma volikogu kokku vastavalt volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuse(umbusalduse avaldamise) arutamiseks. Volikogu esimees seda ei teinud. Lähtudes KOKS §-st 43 lg 4 ja §-st 46 lg 2 oli Keila Linnavolikogu kohustatud lülitama umbusalduse avaldamise küsimuse 15.09.2006.a. istungi päevakorda. Volikogu esimees on rikkunud volikogu liikme põhiõigust(passiivset valmisõigust). Tegemist ei ole volikogu siseasjaga. Selle kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik - õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. Volikogu tegevusest on tekkinud haldusorgani sisene vaidlus – ühelt poolt volikogu liikme kui kollegiaalse organi ühe osa ning teiselt poolt volikogu esimehe kui kollegiaalse organi teise osa vahel. Selline vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus, vaid tuleb üldjuhul lahendada kohases haldusmenetluses. Avaliku võimu organi sisemist vaidlusküsimust on võimalik lahendada vallavolikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kui kaebaja leiab, et volikogu tegevus ei olnud kooskõlas seadusega, saab ta taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud otsuste uuesti läbivaatamist vastavalt Keila valla põhimääruses sätestatud korrale või pöörduda taotlusega maavanema poole, et viimane teostaks kohaliku omavalitsuse tegevuse üle järelevalvet seadusega sätestatud korras (KOKS § 66 lg l). HKMS § 7 lg l märgitud igaühe kaebeõigus on füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute õigus. Kaebuse saavad nimetatud sätte alusel esitada isikud, kellel on selleks põhjendatud huvi nende erahuvist lähtuvalt. A.L. kaebus kui kollegiaalse haldusorgani liikme poolt esitatud kaebus on esitatud lähtuvalt avalikust huvist, mistõttu kaebust ei ole võimalik menetleda HKMS § 7 lg l sätestatud alusel. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kohaliku omavalitsuse liikme huvide kaitsmiseks esitatud kaebuste lahendamine. Kaebuse esitaja ei ole HKMS § 7 lg 2 ja 3 nimetatud erisubjektiks ning ei teosta järelevalvet volikogu üle. Põhjendatud huviks HKMS § 7 lg l mõttes ei ole kaebuse esitamine avalikes huvides. Tulenevalt eeltoodust ei ole A.L.l HKMS §-s 7 sätestatud igaühe kaebeõigust. Kohtunik: D.Maastik