← Eesti

3-06-1599/2

KOHTUMÄÄRUS kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. septembril 2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-1599 Haldusasi L.K. riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON
  2. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. 2.Määrata L.K.le riigi õigusabi halduskohtule kae-buse koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
  3. Määrus saata täitmiseks Eesti Advokatuurile.
  4. Määruse ärakiri saata teadmiseks Rahandusministeeriu mile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. Määruskaebus peab jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu. 10.08.2006.a. kohtule esitatud kaebuses märkis L. K., et Lasnamäe Linnaosavalitsus ei ole võimaldanud tal EVP-de eest korterit erastada, mille tõttu ei ole ta saanud oma korterit teise korteri vastu vahetada. 17.08.2006.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis L.K.le puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 31.08.2006.a. L.K.l tuli kaebuses märkida selgelt väljendatud taotlus, asutuse või ametniku nimi, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse, kaevatava haldusakti või toimingu sisu, põhjused, miks kaebaja leidis, et kaevatav haldusakt või toiming on õigusvastane, milliseid kaebaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub ning millal sai kaebaja sellest haldusaktist või toimingust teada. Kaebus esitati ühes eksemplaris ning tasumata oli riigilõiv. 29.08.2006.a. esitas L.K. kaebuse kahes eksemplaris ja tasus 10 kr riigilõivu, kuid teisi puuduseid ei kõrvaldanud. HKMS § 11 lg 3 järgi tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja pole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kaebuse tagastamine ei võta L.K.lt õigust pöörduda samas asjas uuesti halduskohtusse kaebusega, mis on koostatud temale määratud riigi õigusabi osutaja poolt. 14.09.2006.a. esitas L.K. riigi õigusabi saamise taotluse. Riigi õigusabi seaduse(RÕS) § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotlusest nähtuvalt soovib L.K. riigi õigusabi selleks, et esitada halduskohtule kaebus seoses haldusaktide ja/või toimingutega, mis puudutavad korteri erastamise toimingu läbiviimist. Erastamistoimingut puudutavad vaidlused on loomult keerulised ning ei saa eeldada, et õigusteadmisteta isik suudaks oma õigusi ilma professionaalse õigusabita kaitsta. Samuti ei anna taotlus alust eeldada, et kaebuse esitajal ilmselgelt ei saa olla sellist õigust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. Ka muid RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit, hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. L. K. poolt esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt moodustub tema igakuine netosissetulek pensionist 2020 kr. Taotleja pangaarvetel on kokku umbes 2550 kr. Taotlejal on EVP-sid 21.a. eest. Taotluse esitaja igakuiste vältimatute püsikulutuste suuruseks on märgitud umbes 1500 kr, üürivõlg on 65 000 kr, kinnisvara puudub. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku olukorda, samuti väidetava probleemi olemust, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasuja riigi õigusabi kulud. Kuna L.K.l ei ole taotluse kohaselt ühegi advokaadi nõusolekut temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta, määrab kohus õigusabi osutajaks advokaadi, kelle nimetab advokatuur. Advokatuur nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi viivitamata pärast kohtult taotluse saamist. Kohtunik D.Maastik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.