2-06-9568/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2006 a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-06-9568 Tsiviilasi X hagi Y vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja X , kostja Y , Menetlus kirjalik RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista Y elatusraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates x kuni kooli lõpetamiseni x X kasuks.
4. Kohtuotsus elatusraha väljamõistmise kohta kahe kuu eest, so kokku 3000 (kolme tuhande) krooni ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks.
5. Kõik Y menetluskulud ning riigituludesse sissenõutavad menetluskulud terves ulatuses jätta Y kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Hageja nõue ja põhjendused Hageja X on Y poeg. X õpib Tartu Kutsehariduskeskuses, planeeritult kuni x Hageja palub välja mõista kostjalt elatusraha 1500 krooni kuus. Hagejale teadaolevalt on kostja sissetulekuks invaliidsuspension ning töötasu. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Y on kohtu kordnikult isiklikult vastu võtnud hagimaterjalid 18.07.
6. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile kohtu poolt määratud tähtaja, so 20 päeva jooksul kirjalikult ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma täisealiseks saanud last, kui laps jätkuvalt õpib kutseõppeasutuses. Kostja on kantud isana xxx sünnitunnistusele. Tartu Kutsehariduskeskuse tõendi kohaselt alustas X õpinguid nimetatud õppeasutuses 01.09.2005 ja lõpetab õpingud planeeritult 30.06.
7. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus on seisukohal, et hageja nõue, mis on alammääras, tuleb rahuldada. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt välja elatusraha 1500 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtusse, so 19.04.2006 PkS § 70 lg 1 alusel. Pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatusraha suuruse muutmiseks hageja vajaduste või kostja varalise seisundi muutumisel. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha minimaalmääras on hagejale hädavajalik, mistõttu elatusraha kahe kuu eest alammäära ulatuses, so 3000 krooni ulatuses tuleb kohtuotsus tunnistada viivitamatult täidetavaks, ülejäänud ulatuses täidetakse kohtuotsus tagantjärele pärast otsuse jõustumist. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 2 Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. Samuti jäävad kostja kanda kõik riigituludesse nõutavad menetluskulud terves ulatuses. Kohtunik 3