lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et abielu tuleb lahutada, hagi elatisraha nõudes on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et hageja seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Abielu jätkamise võimalikkuse kohta ei ole kostja seisukohta saatnud ja see tuleb lahutada. Kohtumenetluses on hagi alates 25.01.2006, kostja on kirjaliku vastuse nõude saanud kätte juba 11.03.2006.a. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Hageja on avaldanud soovi jätta endale abiellumisel võetud perekonnanimi Niinemets. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal sündinud tütar C, kes poolte kokkuleppel jääb ema elukohta. Hagiavalduse kohaselt elab alaealine laps koos emaga tema elukohas Võidu 35. Ühisvara jagamise nõuet esitatud ei ole.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse ( PerekS) § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 2000 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma laste arendamiseks lisakulutusi teha. Kostja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi, mida tuleks arvestada elatise suuruse määratlemisel, kostja on töövõimeeas. Kohus leiab, et arvestades sellises eas lapse ülalpidamisvajadusi tuleb elatise suuruseks määrata 2000 krooni. PerekS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hagetav summa on 3500 krooni, hinnates hageja poolte esile toodud kuluarvestust, ei loe kohus tõendatuks kulutusi 7000 krooni ulatuses igakuiselt. PerekS § 70 lg 1 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus elatise välja mõista nõude esitamisest alates, hagi on esitatud 25.01.2006.a. PerekS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetaud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et elatishagi tuleb rahuldada alates hagi esitamisest.
lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse,
Hageja ei ole taotlenud menetluskulude jaotuse kindlaks määramist.
lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis, menetluskulu elatisraha nõudes tuleb jätta täielikult kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.