KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2393 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi T.L.i ja K.L.i vastu 14 280,25 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 07.04.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.L.i apellatsioonkaebus Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad kirjalik menetlus Hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu, esindaja Ingrid Mägi Kostjad T.L. ja K.L. Resolutsioon
- Jätta Pärnu Maakohtu 07.04.2006 otsus muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
- T.L. ja K.L. mõisteti Pärnu Maakohtu 04.06.2004 otsusega süüdi S.J.i tapmises. Ohvriabi seaduse (OAS) § 9 lg 3 alusel on Pärnu Pensioniamet maksunud S.J.i ülalpeetavale J.J.ile hüvitist 6670,25 krooni ja kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse (KRHMS) § 8 alusel J.J.i esindajale M.M.ile ühekordset matusetoetust 7610 krooni. Eesti Vabariik palus OAS § 31 lg 1 ja KRHMS § 25 lg 1 alusel T.L.ilt ja K.L.ilt solidaarselt välja mõista 14 280, 25 krooni, kuna pärast hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kostjate vastuväited
- T.L. ja K.L. vaidlesid hagile vastu. Kostjatelt on 04.06.2004 kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega M.M.i kasuks välja mõistetud 23 175, mis hõlmas ka matusekulusid. Kõik nõuded kostjate vastu oleks tulnud esitada kriminaalmenetluse käigus. Puudub alus kostjatelt sama summa teistkordseks väljamõistmiseks. 2 Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
- Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas, et Pärnu Pensioniameti 27.12.2002 otsuse nr 5 alusel M.M.ile määratud S.J.i matusekulu hüvitis 7610 krooni ja 29.10.2004 otsuse nr 5/1 ning 31.05.2005 otsuse nr 5/2 S.J.i ülalpeetavale J.J.ile määratud igakuulised hüvitised on pensioniameti poolt hüvitise saajatele välja makstud. OAS § 31 lg 1 järgi on hüvitise saaja õigus nõuda hüvitist tsiviilhagiga rahuldatud summa ulatuses läinud hagejale üle osas, mille ulatuses on hüvitise saamiseks õigustatud isik oma hüvitise juba Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti poolt kätte saanud. Nimetatud sättest tuleneb ka hageja õigus nõuda kostjatelt hüvitist summas, mille ulatuses on hageja maksnud kostjate eest hüvitise saamiseks õigustatud isikule hüvitist, kuid mitte suurema summa ulatuses, kui on kostjatelt tsiviilhagiga välja mõistetud. Kuna hageja poolt kostjate eest hüvitise maksmine vägivallakuriteo ohvritele on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning jääb tsiviilhagiga välja mõistetud summa piiridesse, kuulub hagi rahuldamisele.
- Kostjate väide, nagu oleks hagi rahuldamise korral tegemist sama summa topelt maksmisega, ei ole õige. Hageja näol on sisuliselt tegemist garandiga, kes täidab kostjate eest hüvitise maksmise kohustuse ning omandab seetõttu hüvitatud summa ulatuses (kuid mitte suuremas kui tsiviilhagiga rahuldatud summas) vastava nõudeõiguse kostjate vastu. Kostjate tsiviilvastutuse piiriks jääb seega endiselt tsiviilhagiga rahuldatud summa, kuid osa sellest kuulub hüvitise saamiseks õigustatud isiku asemel maksmisele hagejale. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- K.L. palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsus on ülekohtune ja ebaõiglane. Pärnu Maakohus mõistis kriminaalasjas tehtud 04.06.2004 kohtuotsusega M.M.i kasuks välja 23 175 krooni, mis sisaldas ka matusekulusid 7610 krooni. Hagi suurus pandi selle otsusega paika. Seetõttu leiab apellant, et tema suhtes on käitutud ebaõiglaselt. Kohtul ei ole õigust muuta jõustunud kohtuotsust ja suurendada võlgnevust. Käesoleva hagi eesmärgiks oli suurendada hagisummat ja nõuda suuremat riigilõivu. Vastused apellatsioonkaebusele
- Eesti Vabariik vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et vaidlustatud kohtuotsus on põhjendatud, seaduslik ja ei kuulu tühistamisele.
- T.L. leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus on ebaõige ning tuleb tühistada. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
- Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Pärnu Pensioniamet on arvestanud ja maksnud S.J.i ülalpeetavale J.J.ile ja M.M.ile hüvitist kooskõlas OAS ning kuni 31.01.2004 kehtinud KRHMS sätestatuga. OAS § 31 lg 1 sätestab vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülapeetavatele makstud riiklike hüvitiste suhtes riigi regressiõiguse. Nimetatud sätte kohaselt läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena 3 makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Sama sätestas enne OAS jõustumist kehtinud KRHMS § 25 lg
- Maakohus juhindus otsuse tegemisel seadusest ja rahuldas riigi regressihagi põhjendatult.
- Apellant tõlgendab kohtuotsust ebaõigesti. Kohus ei muutnud kriminaalasjas tehtud kohtuotsust tsiviilhagi osas ega suurendanud kostjatelt väljamõistetud summasid. Hageja maksis vaidlusalused hüvitised J.J.ile ja M.M.ile seaduse alusel välja kostjate eest ning kostjad peavad need summad OAS § 31 lg 1 ja KRHMS § 25 lg 1 alusel hagejale tagasi maksma. Vaidlustatud kohtuotsuse alusel riigile tagasimakstava matusekulu hüvitise summa võrra maksavad kostjad M.M.ile 04.06.2004 kohtuotsusega väljamõistetud summast vähem, kuna viimane on selle raha juba kätte saanud, küll mitte kostjatelt, vaid nende asemel riigilt. Maakohus selgitas kohtuotsuses õigesti, et kostjate tsiviilvastutuse piiriks jääb endiselt kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega väljamõistetud tsiviilhagi summa.
- Kohtukulude (riigilõiv summas 1050) väljamõistmine kostjatelt riigituludesse on kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg-s 1 sätestatuga. Kohtuotsus ei ole ülekohtune ega ebaõiglane. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav