KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-15533 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2006, Tallinn Tsiviilasi V.T.i ja M.G.i hagi OÜ S.R. vastu au teotamise lõpetamiseks ja au teotavate andmete ümberlükkamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- märtsi
- a otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik V.T.i ja M.G.i apellatsioonkaebus Menetusosalised ja nende Hagejad V.T. ja M.G. ning kostja OÜ S.R., lepinguline esindaja U.L. esindajad Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Pärnu Maakohtu 09.03.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Apellantide kohtukulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
- 10.05.2005 avaldati ajalahes Hiiu Leht, mille väljaandjaks on OÜ S.R., rubriigis „Kirjakastist“ I.S. artikkel „Üksikisiku võim üldsuse üle“. Artiklis on järgmine lõik: „Vabaduse tänava ääres on hooned ehitatud otse elektri- ja sidekaablite peale ning tee maa-alasse. Teda ei huvita, kas seal normaalselt liigelda saab ja kas tehnovõrgud ka
- kuskile mahuvad. Lipumastis lehvib meid pool sajandit anastanud riigi lipp. Aga paljud meist maksavad selle vabatahtlikult oma rahaga kinni.“ Peale artikli avaldamist pöördus M.G. I.S. poole ja palus, et viimane vabandaks V.T.i ees ja kostja peatoimetaja poole sooviga, et Hiiu Leht avaldaks artikli, millega tunnistab, et artikkel ei vasta reaalsusele. 22.07.2005 avaldati Hiiu Lehes artikkel rubriigis „Kild kirjakastis“ ilma M.G.i nõusolekuta ning sellise pealkirjaga annab Hiiu Leht mõista nagu M.G. teeks nalja, kui soovitab ajalehel V.T.i ees vabandada ja valeandmed ümber lükata, mis jätab M.G.ist mitteusaldusväärse mulje. V.T. leiab samuti, et avaldatud artiklis esitatud väited on valed, mis kahjustavad tema kui OÜ Õlletare omaniku au ning rikuvad tema nime ja väärikust. Kostja hagi ei tunnista, kuna I.S. ei ole avaldanud V.T.i kohta valeandmeid. Ta kirjutas üldsõnaliselt Vabaduse tänava äärsest majast. Samuti ei ole Hiiu Leht M.G.i au ja väärikust teotanud. M.G.i kiri oli saadetud Hiiu Lehe üldisele postiaadressile ning selliseid tekste käsitleb toimetus avalikena. Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Seega puudub Hiiu Lehel põhjus vabandamiseks hagejate ees. Esimese astme kohtu otsus
- Kohus tunnistas 10.05.2005 avaldatud I.S.i artiklis „Üksikisiku võim üldsuse üle“ avaldatud faktiväite selles, et lipumastis lehvib meid pool sajandit anastanud riigi lipp, tegelikkusele mittevastavaks ja kohustas kostjat avaldama avaldaja kulul ajalehes Hiiu Leht paranduse, märkides, et lipumastis lehvib Venemaa lipuvärvidega viir. Kohus jättis rahuldamata V.T.i hagi OÜ S.R. vastu 10.05.2005 avaldatud I.S.i artiklis „Üksikisiku võim üldsuse üle“ V. Timofejevit puudutavad väited tema au ja väärikust teotavaks tunnistamise, kostjat Hiiu Lehes V.T.i ees vabandamise kohustamise ja samuti au teotamise lõpetamise nõudes. Samuti jättis kohus rahuldamata M.G.i hagi OÜ S.R. vastu 22.07.2005 Hiiu Lehes avaldatud artikkel Kild kirjakastis M.G.i au ja väärikust teotavaks tunnistamise, kostjat Hiiu Lehes M.G.i ees vabandamise kohustamise ja au teotamise lõpetamise nõudes.
- Isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega. 10.05.2005 väljaandes Hiiu Leht avaldatud I.S.i artikli „Üksikisiku võim üldsuse üle“, mis on avaldatud rubriigis „Kirjakastist“, näol on tegemist lugeja kirjaga. Artikli autor on Kärdla linna volikogu liige, kes töötab Eesti Energia AS Kärdla sektori juhatajana, kelle pädevuses artiklis kajastatu osas ei ole alust kahelda. Artiklis on kirjutatud Kärdla linna ettevõtjate tegemistest, mis riivavad linnaelanike huve. Artiklis ei ole märgitud hageja V. Timofejevi nime ega temale kuuluvate hoonete asukohta Vabaduse tänaval, artiklis avaldatud andmed ei ole suunatud hageja vastu personaalselt, vaid Kärdla linnas tegutsevate ettevõtjate vastu, kes üldsuse huve ei arvesta.
- Antud artiklis ei ole esitatud olulisi väiteid, mida toimetusel tulnuks kontrollida. Kuivõrd ajalehe toimetusel puudus kohustus kontrollida artiklis esitatud väidete õigsust, siis avaldaja ei teadnud ega pidanudki teadma artikli avaldamisel selles toodud faktiväidete tegelikkusele mittevastavust. Seega ei tegutsenud kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lõikest 1 tulenevalt õigusvastaselt.
- Asja arutamisel on fotodega tõendatud, et hageja lipumastis lehvib Venemaa lipuvärvides viir, mitte Venemaa riigilipp. VÕS § 1047 lõikest 4 tulenevalt tuleb kohustada kostjat avaldama Hiiu Lehes selle faktiväite parandus. Hageja V. Timofejevi nõue artiklis „Üksikisiku võim üldsuse üle“ tema kohta käivate teiste faktiväidete ümberlükkamise nõue on üldsõnaline ja ebaselge, hageja ei ole märkinud, milles seisneb artiklis toodud 2
(4)teiste faktiväidete mittevastavus tegelikkusele. Kohtule esitatud faktiväidete ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne. Neil asjaoludel tuleb V. Timofejevi hagi kostja vastu selles osas jätta rahuldamata.
- I. Silla artiklist ei ilmne, et sellega soovitakse tahtlikult hagejat laimata ja solvata. Au teotamiseks peavad avaldatud väited ka objektiivselt teotama, tühised riived pole au teotamisena käsitletavad. Antud probleemi kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks tulnuks hagejal esitada artiklile vastulause või pöörduda pressinõukogu poole. Artikli avaldamisest on möödunud 10 kuud ja probleem on selle aja jooksul aktuaalsuse kaotanud.
- M.G. pidi arvestama sellega, et kiri avaldatakse. Väljaandes Hiiu Leht avaldatud hageja ekiri ei riku Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktis 4 sätestatud avaldamisreegleid. Rubriigi peakiri „Kild kirjakastis“ ei ole hagejat naeruvääristav ega halvustav. Rubriigi peakiri tuleneb kahest asjaolust: 1) tegemist on lugeja kirjaga, mis kuuluks avaldamisele rubriigis „Kirjakastist“, 2) tegemist on lühikese artikliga, s.o killuga. Seega Hiiu Leht, avaldades hageja e-kirja rubriigis „Kild kirjakastis“ muutumatul kujul, ei rikkunud hageja õigusi ega teotanud tema au, mistõttu M.G.i hagi OÜ S.R. vastu au teotamise lõpetamiseks ja au teotavate andmete ümberlükkamiseks tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja M.G.i nõue tunnistada, et kostja poolt avaldatud artikkel „Kild kirjakastis“ teotab hageja au ja väärikust, on VÕS § 1047 lõike 2 järgi aluseta, siis puudub kohtul vajadus hinnata asjas teisi tõendeid, sealhulgas hageja poolt kohtule tõendina 08.12.2005 esitatud väljaandes Hiiu Leht avaldatud teisi artikleid.
- Kuna kohus ei ole tuvastanud hageja au ja väärikuse teotamist kostja poolt, puudub kohtul alus kohustada kostjat lõpetama hageja au teotamine ajalehes Hiiu Leht ja kohustada kostjat vabandama hageja ees väljaandes Hiiu Leht. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- V.T. ja M.G. esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
- Kohus on otsuse tegemisel rikkunud protsessinorme ja ebaõigesti hinnanud tõendeid ning teinud ebaõige otsuse, jättes tuvastamata hagejate au teotamise. Kohus ei ole arvestanud kostja ütlustega, mille kohaselt saatis M.G. e-maili Hiiu Lehe üldaadressil, ilma klauslita. Kostja ei ole enda ütluste kohaselt ühtegi enda põhimõtet muutnud, see on aastaid sama olnud. Kui tegemist on inimesega, kes kaitseb paljude kodanike huve ning kes kirjutab naljaka kirja, siis on kostjal õigus seda klassifitseerida naljana, killuna.
- Kostja on väitnud, et nad on ka enne pealkirja „Kild kirjakastis“ kasutanud, kuid tegemist on paljasõnalise väitega, kuna toimikus pole ühtegi sellekohast kirjalikku tõendit. M.G. pole eelnevalt sellist peakirja ajalehes märganud ning ta ei oodanud ja ei pidanudki ootama, et kostja avaldab tema poolt saadetud e-maili. Hageja soovis seda, et kostja lükkaks ümber artiklis „Üksikisiku võim üldsuse üle“ sisalduvad valeandmed ja vabandaks V.T.i ees.
- Kohtu andmed, mille kohaselt Hiiu Lehe peatoimetaja saatis
- juulil M.G.ile e-kirja, milles tegi M.G.ile ettepaneku esitada vastulause, on valed. Vastulausete esitamist tuleb võimaldada koheselt ja andmete õigsust tuleb enne avaldamist kontrollida.
- V.T. leiab, et igasugune valeandmete esitamine ajakirjanduses on inimese au ja väärikuse teotamine, mille eest tuleb vabandada. Kohus on otsuses tuvastanud viirgu puudutava probleemi, aga ei ole välja selgitanud, mida keegi vabatahtlikult V.T.ile kinni maksab ning on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja kirjutab artiklis „Üksikisiku võim üldsuse üle“, et V.T. on justkui ehitanud otse elektri- ja sidekaablite peale ning tee maa-alasse. 3
(4)Kohus on kohustanud Hiiu Lehte valeandmeid osaliselt muutma, aga vabandamise nõuet ei ole rahuldanud. Vastustaja seisukoht
- OÜ S.R. ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kolleegium nõustub otsuses toodud põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõikest 6 korrata.
- Maakohus on asja lahendamisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega ole rikkunud menetlusõiguse norme nagu kaebuses väidetakse. Kaebuses leitakse põhiliselt, et kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis ei ole aga õige. Kohus on arvestanud asjas poolte poolt esitatud tõendeid, neid analüüsinud ja kogumis hinnanud. Samuti on kohus põhjendanud, miks hageja poolt 08.12.2005 tõendina esitatud väljaandes Hiiu Leht avaldatud teiste artiklite hindamiseks puudub vajadus.
- Hagejad on vaidlustanud selle, et kohus pole arvestanud kostja esindaja poolt 21.02.2006 toimunud istungil antud ütlustega (t.l. 72). Tulenevalt TsMS § 229 lõikest 2 võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Seega ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tõendiks lepingulise esindaja ütlused ja järelikult ei saanud kohus seda ka kui tõendit hinnata. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti järeldanud, et rubriigi pealkiri „Kild kirjakastis“ pole hagejat M.G.it naeruvääristav ega halvustav ning põhjendanud, millistest asjaoludest see pealkiri tuleneb.
- Ka ükski ülejäänud kaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks ja seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jätta apellantide kohtukulud nende endi kanda. G. Kivinurm M. Seppik U. Loonurm 4
(4)