Obsah (4)

§ 60§ 61§ 49§ 50

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-2396 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi N. L. hagi V. L.`i vastu väljam

) § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Vastavalt

§ 60

lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt, mis kehtib alates 14.05.2004.a., ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem 1345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja on abielus ja tema ülalpidamisel on alaealine laps A. L.sünd. .X.a. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kummalegi lapsele 1000 krooni kuus, kuna tema ülalpidamisel on veel teine alaeline laps, kes elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutavas määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks.

§ 61

lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla

§ 61

lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt

§ 49

on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 60

lg 1 selle alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (

§ 50

ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Seetõttu peaks lapsevanem tegema kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal, teenides nii vähemalt riiklikku miinimumpalka. Tulenevalt üldisest tõendamiskoormuse reeglist, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtte kohaselt peab elatiseasjas kostja, kel puudub stabiilne sissetulek, tõendama, et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal. Kostja on esitanud tööraamatu väljavõtte, mille kohaselt on ta töötanud kuni 19.05.

1. /tl.46/. 2006.a. augustis on ta töötuna arvele võetud ja temaga on koostatud individuaalne tööotsimiskava /tl.56-57/. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvesse võttes poolte varalist seisundit ja laste vajadusi, samuti seda, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ja kostja osalist hagi tunnistamist ( nõustumist maksta 1000 krooni kuus kummalegi lapsele) leiab, et on põhjendatud IdaViru Maakohtu 22.07.1994.a otsusega välja mõistetud elatise suuruse muutmine ja hagi osaline rahuldamine ja elatise väljamõistmine alla miinimumsumma. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 224, § 225, § 297, § 299, § 300, rahuldab kohus hagi osaliselt ning suurendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist ja mõistab kostjalt välja elatise igakuisete maksetena alaealiste laste ülalpidamiseks 2000 krooni kuus, s.o. 1000 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks alates 06.06.2005.a. kuni poja I.L. täisealisuseni , s.o. 20.09.2007 ja edasi 1000 krooni kuni tütre M. L. täisealisuseni, s.o. X . MENETLUSKULUD Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
2. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
3. detsembril
4. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne
5. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 6 maksete suurendamise hagis määratakse hagihind summaga, mille võrra maksete suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Käesoleva hagi puhul moodustab hagihind 10 200 krooni ( 1994.a. miinimumpalk 450 krooni ja 1/3 on 150 krooni. 2000-150= 1850 x 12= 22 200) Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt riigilõiv hagihinnalt 10 200 krooni on 1750 krooni. Kooskõlas TsMS §-iga 64 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 1750 krooni riigituludesse. Kohtunik :/ allkiri/ Ärakiri õige: