← Eesti

2-05-24671/2

2-05-24671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-24671 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. juuni 2006.a kell 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Kohtla-Järve linna hagi J. S.´i vastu vanema õiguse äravõtmise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja J. K. (isikukood X). Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Võtta ära J. S.`ilt (isikukood X, registreeritud elukoht X, viimane teadaolev elukoht X) vanema õigused lapse V. S.´i (isikukood X) suhtes.
  5. Saata kohtuotsus teadmiseks Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  6. mail 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostjal on alaealine laps V. S.. Laps on sündinud vallaslapsena. Kostja on seitse korda karistatud KarS § 218 lg 1 järgi. Kostja lapse kasvatamisega ei tegele, jätab oma alaealise lapse järelvalveta. Kostja tihti tarvitab alkohoolseid 1

(4)2-05-24671 jooke, millega avaldab pojale negatiivset mõju. Lastekaitseinspektorite kutsele kostja ei reageerinud. Hageja ei oma informatsiooni kostja viibimise kohta.
  1. Vadim Soonvald juba kaua aega elab oma vanavanemate juures. Lapse tervis vajab pidevat meditsiinilist järelvalvet. Vanavanemad täidavad lapse vanema kohustusi: hoolitsevad lapse eest, muretsevad lapse tervise eest, käivad lapsega Tartus arstide vastuvõtul.
  2. Hageja palus vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 54 p 1, p 4 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 8 p 4, § 24 lg 1 p 4 võtta ära kostjalt vanema õigused alaealise lapse V. S.´i suhtes. KOSTJA VASTUS HAGILE
  3. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte antud, kuid kirjalikku vastust hagile kostja esitanud ei ole. KOHTUISTUNG
  4. Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Seoses kostja kohtuistungile ilmumata jäämisega palus hageja tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendada ja hagi rahuldada. Hageja esindaja seletuste kohaselt kui laps elas kostja juures, kostja tihti jättis lapse üksi, korteris olid aknad avatud. Kostja riietas last halvasti, mille tõttu laps haigestus astmasse. Juba poolteist aastat laps elab oma vanaema juures. Vanaema tegeleb lapse kasvatamisega. Viimati külastas kostja last 2006.a aprillis. Kostja tahtlikult loobub lapse kasvatamisest Vanema õiguste äravõtmine on vajalik ka selleks, et lapsel oleks seaduslik esindaja..
  5. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis kostjale kätte antud 20.04.2006.a politsei kaudu (t.lk. 39, 40). Kohtuistungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest kostja ei teatanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  7. TsMS § 414 lg1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja on esitanud taotluse tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendamiseks. Kostja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Istungilt puudumise tagajärjed on kostjale selgitatud. Istungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest kostja ei teatanud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ja lahendab tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
  8. Sünnitunnistuse järgi V. S.’i emaks on kostja. Kannet lapse isa kohta sünnitunnistuses pole, laps on sündinud vallaslapsena (t.lk. 7). Hagiavalduse ja hageja esindaja seletuste järgi kostja tihti tarvitab alkohoolseid jooke. Üle 1.5a kostja ei tegele lapse kasvatamise ja ülalpidamisega. 2
(4)2-05-24671 Ida Politseiprefektuuri 18.03.2005.a tõendi kohaselt kostja eluviisi kontrollimisel selgus, et kostja kuritarvitab alkohoolseid jooke (t.lk. 6). Karistuse õiendi kohaselt pärast lapse sünnitamist määrati kostjale karistusena rahatrahvi KarS §218 lg1 varavastase süütegude eest neljal korral, Kars §262 sätestatud avaliku korra rikkumise eest ühel korral ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §151 alusel narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ühel korral (t.lk. 46).
  1. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  2. PkS §50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda Eeltooduga tuvastas kohus, et alkoholsete jookide kuritarvitamise ja narkootiliste ainete tarvitamise tõttu ei kostja ei hoolitsenud enda lapse eest, ei loonud lapse kasvatamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi ega täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Sellepärast oli sotsiaalhoolkandeasutus sunnitud leidma otsima lapsele hooldaja. Perekonnas hooldamise lepingute kohaselt alates 22.04.2005.a kostja lapse hooldamise, kasvatamise ja ülalpidamisega tegeleb T. S. (t.lk. 48-51). Kostjat ei mõjutanud tema vastu esitatud hagiavaldus. Pärast hagiavalduse kättesaamist on läinud üle aasta, kuid kostja ei muutnud oma eluviisi ega lapsesse suhtumist.
  3. Vastavalt PkS §54 lg1 p1 ja p4 ühe vanema eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.
  4. TsMS §230 lg1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Sellest tulenevalt vanema õiguste äravõtmiseks esitatud hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama, et ta on hoolitsenud lapse eest, tegelenud lapse kasvatamise ja ülalpidamisega või, et tal olid mõjuvad põhjused lapse eest mittehoolitsemiseks. Et kostjal olid mõjuvad põhjused lapse kasvatamises mitteosalemiseks ja lapse eest mittehoolitsemiseks, kohus ei tuvastanud. Kuivõrd kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile, olles kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, ei ilmunud kohtuistungile, siis asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ja tal ei ole vaidlust hagi üle.
  5. Kohus nõustub hageja esindaja seletustega, et kostja laps on jäänud ilma seadusliku esindajata, kuna kostja ei täida esindaja kohustusi ja lapsele määratud hooldajal ei ole võimalik teha toiminguid lapse seadusliku esindajana. Kohus hinnanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis rahuldab hagi. Antud juhul hagi rahuldamine on lapse huvides. Sellega tagatakse lapse huvide tõhus kaitsmine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kaudu. Vanema õiguste äravõtmisega kaotab kostja lapse suhtes kõik õigused. Pärast oma eluviisi parandamist ja reaalselt lapse eest hoolitsema asumist, on kostjal õigus pöörduda sotsiaalhoolekandeasutuse ja kohtu poole vanema õiguste taastamiseks.
  6. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. 3
(4)2-05-24671 Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.