2-05-3418/13

Ärakiri 2-05-3418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Haapsalus Tsiviilasja number 2-05-3418 Tsiviilasi Heinar Hurt hagi Tiia Treimann vastu elatise võlgnevuse suuruse kindlaksmääramise nõudes 31.12.2004.a seisuga summas 10 680 krooni 65 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Heinar Hurt, isikukood *, elukoht *, hageja esindaja Owe Ladva, Advokaadibüroo Uno Feldschmidt, asukoht Gonsiori 21 Tallinn 10147 Kostja Tiia Treimann, isikukood *, elukoht *, kostja esindaja Peep Rajavere, Andres Rüütli Advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu 90503 Kohtuistungi toimumise aeg 28.august.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Tunnistada Heinar Hurt võlgnevuseks Tiia Treimann ees maksmata elatisena 20.12.1993 Lääne Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-312/93 täitmiseks seisuga 31.12.2004 9854 (üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend neli) krooni 30 senti. Kohtukulude jaotus 1.Välja mõista Tiia Treimann`ilt Heinar Hurt kasuks kohtukulu 1500 (üks tuhat viiskümmend) krooni.
4. Riigi õigusabi tasuna Tiia Treimann esindajale advokaat P.Rajavere`le välja makstud õigusabi tasu 4389 (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) krooni 60 senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ärakiri 2-05-3418 Asjaolud 20.12.1993.a Lääne Maakohtu otsusega nr 2-312/93 määrati poolte ühise lapse Rauno Hurt (sünd. *) elukoht kostja kui lapse ema juurde. Samuti mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis poja ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 09.10.
5. 25.02.2004.a Lääne Maakohtu määrusega nr 2-404/03 määrati poolte ühise lapse elukoht hageja kui lapse isa juurde. Samuti lõpetati hagejalt kostja kasuks elatise maksmine alates 16.12.
6. Pärast hagejalt kostja kasuks elatise maksmise kohtumäärusega lõpetamist asus kostja esitama kohtutäitur Urmas Tärno kaudu hagejale nõudmisi väidetava elatise võlgnevuse osas. Hageja nõue ja põhjendused Hageja väitel esitas kostja 20.04.2004.a kohtutäiturile U. Tärno avalduse, et hageja võlgnevus kostjale maksmata elatise osas on 17 989 krooni. Nimetatud summa luges kohtutäitur oma otsusega hageja võlgnevuseks kostja ees. 16.07.2004.a vastuses Lääne Maakohtule tsiviilasjas nr 2-136/04 leidis kostja, et hageja võlgnevus maksmata elatise osas on 29 580 krooni ning esitas 18.07.2006 samasisulise avalduse ka kohtutäiturile. Arvestades eeltoodut hageja leiab, et kostjal puudub kindel seisukoht hageja poolt maksmata elatise võlgnevuse suuruse kohta ning võlgnevuse suurus tuleb kindlaks määrata kohtu poolt. Hageja on seisukohal, et tema võlg kostja ees oli 25.05.1994 seisuga 550 krooni ja alates 01.06.1994 kuni 15.12.2003 oli hageja kohustatud maksma elatist 300 krooni kuus. Lähtuvalt eeltoodust oli hageja kostjale kohustatud maksma elatist eelnimetatud ajavahemikul 34 900 krooni, millest 24 219 krooni 35 sendi maksmist saab hageja tõendada kirjalike tõenditega. Seega on hageja väitel tema tegelik võlgnevus kostja ees on 10 680 krooni 65 senti (34 900 – 24 219,35). Hageja märgib, et kostja esitas 18.07.2004 avalduses kohtutäiturile ka viivise nõude maksmata elatise osas, kuna TMS § 30 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10% viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. Kokkuleppe täitemenetluses saavad sõlmida võlgnik ja sissenõudja ehk käesoleval juhul hageja ja kostja. Hageja ei nõustu viiviste nõudega, kuna ei ole kostjaga mingit kokkulepet sõlminud ja ei ole ka kohtutäiturid varasematelt nõuetelt viivist arvestanud. Lähtudes eeltoodust palub hageja tunnistada tema võlgnevuseks kostja ees maksmata elatise osas 31.12.2004.a seisuga 10 680 krooni 65 senti. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda Kostja kirjalikud vastuväited Kostja ei tunnista esitatud hagi kuna selles asjas on juba jõustunud kohtuotsus – tsiviilasi nr 2312/93 Lääne Maakohus 20.12.
7. Probleemiks on kostja sõnul see, et tal puudub teave hageja tegeliku sissetuleku kohta, mille järgi oleks võimalik välja arvestada elatise tegelik summa. Kostja nõustub, et hageja poolt võlguolev summa vajab täpsustamist ja taotleb hageja palgatõendite väljanõudmist kohtu poolt. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse käik Kohus edastas hagejale kostja vastuse ja palus hagejal esitada kostja poolt taotletud tõendid. 07.09.2005 esitas hageja kohtule Maksu- ja Tolliameti tõendi, milles on välja toodud Heinar Hurt’ile Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel tehtud väljamaksed
8. aastast kuni
9. aastani, kuna 1994-1997.a tulude kohta Põhja maksu- ja tollikeskusel andmed puuduvad. Kohus edastas hageja poolt kohtule esitatud tõendid kostjale ja palus esitada kohtule kirjalik vastus esitatud hagi osas. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja jääb seisukohale, et otsus tuleks langetada olemasoleva kohtuotsuse alusel (2-312/93), millega hageja võttis endale kohustuse tasuda elatist ¼ sissetuleku ulatuses, kuid mitte vähem kui Ärakiri 2-05-3418 1/6 miinimumpalgast s.o antud ajahetke seisuga 300 krooni kuus. Hageja esitatud Maksu- ja tolliameti tõendi kohaselt on hageja sissetulekud olnud enamus ajast väga kesised ja kostjal on alust arvata, et hageja ei ole soovinud oma sissetulekuid kajastada vastavalt tegelikkusele. Hageja ei ole ka oma sissetulekute suurenemise ajal maksnud elatist vastavalt kohtu poolt mõistetule. Kostja toob oma vastuses välja hageja poolt maksmata elatise võlgnevuse arvestuse, mille kohaselt oli hageja kohustatud elatist maksma 01.06.1994.a - 01.04.2004.a seisuga 35 950 krooni, millest on hageja poolt tasutud 14 872 krooni 85 senti. Seega on kostja arvestanud hageja võlaks 01.04.2004 seisuga 21 077 krooni 15 senti ja viivise võlg 213 570 krooni 54 senti (10% iga tasumata kuu eest). Kostja tunnistab, et on eelnevalt eksinud summade mittelaekumiste osas. Hageja kirjalikud vastuväited Pooled on ühisel seisukohal selles osas, et hageja võlg kostja ees 30.05.1994 seisuga oli 550 krooni ja et hageja poolt kostjale alates 01.06.1994 kuni 15.12.2003 maksmisele kuulunud elatise suuruseks oli 300 krooni kuus. Hageja jääb kostjast erinevale seisukohale elatise maksmise lõpptähtaja osas. Hageja on seisukohal, et vastavalt 25.02.2004.a Lääne Maakohtu määrusest tulenevalt on selleks tähtajaks üheselt määratud 15.12.2003.a. Seega on ebaõige kostja võlgnevuse arvestus, et elatis 300 krooni kuus kuulus maksmisele kuni 31.03.
10. Selliselt suurendab kostja ebaõigesti maksmisele kuulunud elatise summat 1 050 krooni võrra. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et hageja poolt kostjale kuni 15.12.2003.a maksmisele kuulunud elatise summa on 34 900 krooni s.o 1050 krooni võrra väiksem summa kui kostja poolt võlgnevuse arvestuses näidatud on. Viimatinimetatud summa 34 900 krooni märkis hageja varasemalt ka hagiavalduses. Kostja on ekslikult võlgnevuse arvestuses märkinud, et 16.10.2000 maksti talle elatist 200 krooni, kui tegelikult maksti 300 krooni, mis on tõendatud hagiavalduse lisaga
11. Selliselt suurendab kostja elatise võlgnevust ebaõigesti 100 krooni võrra. Kostja on õigesti võlgnevuse arvestuses osundanud, et lisaks hagis esitatule on veel kahel korral makstud elatist kogusummas 925 krooni, mida hageja oma avalduses oli märkimata jätnud. Kokku maksti kostjale elatist seega 925 krooni enam kui hagiavalduses märgitud. Kostja on jätnud võlgnevuse arvestuses näitama kohtutäitur Urmas Tärno ametialase arve kaudu makstud viis elatise makset kogusummas 10 171 krooni 50 senti. Nimetatud maksed on hagiavalduses esitatud ja ka tõendatud. Seega on hageja kostjale maksnud elatist 31.12.2004.a seisuga mitte 14 872 krooni 85 senti, nagu kostja võlgnevuse arvestus ekslikult näitab, vaid 25 144 krooni 35 senti (14 872,85 +100+10 171,50=25 144,35). Hageja ei nõustu eeltoodust tulenevalt kostja poolt võlgnevuse arvestuses näidatud summaga 21 077 krooni 15 senti. Elatise võlgnevuse summaks kostjale 31.12.2004.a seisuga palub hageja tunnistada 9755 krooni 65 senti (34 900-25 144,35=9 755,65). Kostja vastus 29.05.2006 esitas kostja täiendava vastuse hagile elatise kindlaksmääramiseks, milles kostja kinnitab, et pooled on jõudnud konsensusele asjaoludes, et H.Hurt oli kohustatud ajavahemikul 01.06.1994-15.12.2003 ehk 9 a 6 ½ kuu jooksul tasuma oma alaealise lapse R. Hurt ülalpidamiseks elatist 300 krooni kuus + võlg varasema perioodi eest 500 krooni. Kokku pidi hageja kostjale tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 34 900 krooni. Vastavalt kohtutäitur U. Tärno poolt kostjale esitatud teatisele on kostjale välja makstud hagejalt kinni peetud elatist 24 999 krooni 10 senti. Seega on hageja poolt täitmata elatis 9 909 krooni 90 senti. Nõutava viivise summa jätab kostja vastuses lahtiseks, kuna see sõltub eelkõige sellest, kas hageja on nõus selles summas kokku leppima ja seda vabatahtlikult tasuma või peab intresside saamiseks kohut käima. Ärakiri 2-05-3418 29.05.2006 toimunud eelistungil jääb hageja oma seisukoha juurde, et 31.12.2004 seisuga on elatise võlasumma 9 755 krooni 65 senti, kuid on nõus kostjaga kokkuleppe saavutamiseks nõustuma kostja täiendavas vastuses esitatud seisukohaga, s.o et hageja võlg kostja ees on 9 909 krooni 90 senti. Küll aga ei nõustu hageja kostja poolt esitatud viiviste nõudega. Eelistungil jääb kostja seisukohale, mille esitas oma täiendavas vastuses 29.05.2006 s.o elatise nõue hageja vastu 9 909 krooni 90 senti ning viivised. Kostja soovib esitada täiturile täiendava arupärimise, kui palju on täituritasu maha arvestatud hageja poolt täiturile tasutud 5 elatise makselt kogusummas 10 171 krooni 50 senti ja kui palju kostja sellest tegelikult kätte on saanud. Lisaks soovib kostja vastust intresside sissenõudmise osas – kas TSM § 30 alusel saab intresse arvestada või mitte, kuna täitur ei ole senini asunud intresse sisse nõudma. 13.08.2006 saabus kostjalt täiendav vastus elatise võlgnevuse kindlaksmääramises seoses kohtutäituri poolt tõendis esitatud andmetega. Kostja nõustub, et vastavalt kohtutäitur U. Tärno 28.06.2006.a tõendile on kostjale üle kantud 10 172 krooni 85 senti hagejalt kinni peetud 11 433 kroonist 35 sendist. Ülejäänud summa on kantud täituri tasu ja muu täitemenetluse kulu katteks. Vastavalt kostja esialgsele arvestusele on kostja tasunud täitemenetluse väliselt elatist summas 14 872 krooni 85 senti. Kokku oli 30.12.2004.a seisuga tasutud elatis summas 25 045 krooni 70 senti. Seega võtab kostja peale täiturilt täiendavate andmete saamist seisukoha, et elatise võlg hageja poolt moodustas 30.12.2004.a seisuga 9 854 krooni 30 senti. Viivise nõudes jääb kostja eelmenetluses võetud seisukoha juurde ja nõuab TMS § 30 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) alusel võlgnikult täitemenetluses lahendi täitmisega viivitamise eest intressi. Kohtuistungil hageja nõustus kostja seisukohaga, et seisuga 31.12.2004 oli hageja elatise võlg kostjale 9854 krooni 30 senti. Hageja jäi viiviste nõude juurde. Kostja kinnitas kohtuistungil, et põhivõla osas vaidlust ei ole. Kostja leidis, et viiviste nõue ei ole arutuse esemeks, kuna kohtutäitur ei ole asunud neid sisse nõudma, kohtutäitur ei ole kuidagi 2004.a esitatud intressinõudele reageerinud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 20.12.1993 Lääne Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-312/93 /tl 6/ mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis Rauno Hurt ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja taotles kohtule esitatud hagiavalduses elatise võlgnevuse suuruse kindlaksmääramist seisuga 31.12.2004, kuna sissenõudja ehk kostja on täiturile esitanud erinevaid sissenõudmisele kuuluvaid summasid. Hageja taotles kohtult esialgses hagiavalduses elatise võlgnevuse suuruse kindlaksmääramist seisuga 31.12.2004 summas 10 680 krooni 65 senti. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde, et elatise võlgnevus oli seisuga 31.12.2004 9854 krooni 30 senti. Hageja nõustus kostja seisukohaga. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostja võttis hageja nõude õigeks, põhivõla üle sisulist vaidlust ei ole ja hagi põhivõla osas tuleb rahuldada ja määrata, et hagejalt kostja kasuks Lääne Maakohtu 20.12.1993 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-312/93 välja mõistetud elatise võlgnevus seisuga 31.12.2004 oli 9854 krooni 30 senti.
12. juunil esitas kohtutäitur U. Tärno vastuse dokumendi nõudele /tl 138-142/, mille kohaselt on H. Hurt’i kontolt ja töötasust kinni peetud 06.05.2003.a - 19.04.2006.a 39 734 krooni 35 senti, millest kostjale on kantud 24 990 krooni 10 senti, täituri tasuna kinni peetud 2 244 krooni 25 senti ja 12 500 krooni on deponeeritud täituri kontol. Lisaks märgib kohtutäitur, et ei ole asunud viivist sisse Ärakiri 2-05-3418 nõudma, kuna siiani on maksmata põhivõlgnevus. Kohtutäitur nõuab sisse põhivõlgnevuse ja alles peale seda viivised. Täitemenetluse seadustiku (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsiooni) § 30 lg 1 kehtestas, et kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10 protsenti viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. Seega kohustas seadus viivist arvestama just kohtutäiturit. Kohtutäituri kiri on tõendiks selles osas, et kohtutäitur ei ole H.Hurt poolt T.Treimann`ile maksmata elatise osas viiviseid arvestanud. Nii 01.jaanuarini 2006 kehtinud kui alates 01.jaanuarist 2006 kehtima hakanud Täitemenetluse seadustik kehtestavad korra, kuidas isik saab täitemenetluses oma õigusi kaitsta. Täituri tegevuse peale tuleb kõigepealt kaebus esitada täiturile (TMS § 217 lg 1). TMS § 218 lg 1 annab võimaluse esitada kohtule kaebus kohtutäituri poolt esitatud kaebuse kohta tehtud otsusele. Samas sätestab seadus selgesõnaliselt, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega leiab kohus, et käesolevas menetluses ei ole võimalik lahendada elatise võlgnevuse pealt arvestamisele kuuluva viivise suurust, kuna kohtule on esitatud tõend, et kohtutäitur, kelle kohustuseks see vastavalt seadusele oli, viiviseid arvestanud ei ole ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale oleks kaebust esitatud. Kohtukulud Hageja taotles kohtult kostjalt T.Treimann`ilt välja mõista tema poolt kantud kohtukulud: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1050 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist (s.t. enne 01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilmenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb käesoleval juhul kohtukuludele kohaldada enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse sätteid. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv /tõend tl 29/ 1050 krooni on käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud kulu ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. /allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige