KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lilianne Aasma, liikmed Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-280 Haldusasi Kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingu - MJ Tallinnas * asuvast eluruumist väljaregistreerimise õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14.09.2005 otsus nr 3-2213/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus MJ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2006 Menetlusosalised Kaebaja MJ, esindaja Artur Politanov Vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsus, esindaja Tõnu Kõrda RESOLUTSIOON Jätta MJ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- septembri 2005 otsus haldusasjas nr 3-2213/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 21.09.1993 koostatud vara üleandmise akti nr 23 alusel anti * asuv hoone üle omandireformi õigustatud subjektide LR ja ES volitatud esindaja RR. 15.02.1995 registreeriti MJ välja Tallinnas * asuvast eluruumist. 3-04-280 27.02.1995 esitas M avalduse enda sisseregistreerimiseks Tallinnas *. Tallinna Linnakohtu 06.08.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/30-5060/01 jäeti rahuldamata M. J (ning I J ja A R) hagi RR vastu M. J ja RR vahel 14.02.1995 sõlmitud lepingu tühiseks tunnistamise nõudes, kuna hagi esitati vale kostja vastu. Kohus leidis, et RR ei ole hoone omanik, ta tegutses lepingu sõlmimisel LR ja ES esindajana volikirja alusel, millest oli teadlik ka hageja M J
- 24.09.2004 esitatud kaebuses palus MJ tunnistada õigusvastasuseks Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingu, mis seisnes tema väljaregistreerimises * asuvast eluruumist. Kaebuse kohaselt tegutses omandireformi õigustatud subjekt pahauskselt omakasu eesmärgil, lõi kaebaja perele võimatud elutingimused ja sundis välja kolima teise vähem heakorrastatud eluruumi. Vastustaja registreeris kaebaja eluruumist välja võltsitud dokumendi (15.02.1995 avaldus) alusel, tekitades sellega kaebajale nii materiaalset kui moraalset kahju. 18.10.2004 avalduses märkis kaebaja, et väljakirjutamise õigusvastaseks tunnistamine aitab teha kindlaks ebaseadusliku korterist väljatõstmise fakti ja süüdlase ning kompenseerida õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju edaspidi esitatavas hagis. 15.11.2004 avalduses märkis kaebaja, et omandireformi subjekti poolt vastustaja abil õigusvastaste ja kõlblusetute meetodite kasutamine alandab ja solvab kaebaja au, väärikust ja head nime. Kaebaja ei ole saanud omandireformi subjektilt mingit kompensatsiooni.
- Tallinna Kesklinna Valitsus e kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Vastustajal ei olnud 15.02.1995 alust arvata ega kahtlustada, et avaldus võib olla võltsing. Avalduse koos teatega esitas elanike registri osakonnale AS * esindaja, kes oli hoone * haldaja. Teates sisalduvaid andmeid kontrollis ja väljakirjutise vormistas ametnik, kes lahkus töölt 2000.a. Kaebaja väljakirjutamine toimus kooskõlas kehtinud õigus- normidega. Vastustaja ei ole dokumenti võltsinud. 27.02.1995 esitas kaebaja avalduse, paludes ennast sisse kirjutada perekonna juurde aadressil Endla 6-8 ja märkides, et saabub aadressilt *, mis tähendab, et ta on sealt ennast välja kirjutanud.
- Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 1) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja tõi põhjendatud huvina välja, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine võimaldab taotleda 14.02.1995 sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu tühistust; tõendada alaealise tütre väljakirjutamise ebaseaduslikkust; vaidlustada tema ebaseaduslikku väljatõstmist ning esitada varalise ja moraalse kahju hüvitamise nõude. Kohus leidis, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaevatava toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei ole vajalik tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tunnistamiseks, kuna lepingu väidetav tühisus ei saa tuleneda toimingu õigusvastasusest. Kaebaja eksib, leides, et vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks tuleks teostada käekirja ekspertiis ja koguda halduskohtumenetluse kaudu tõendeid tsiviilasjas. Kaebaja huviks halduskohtusse pöördumisel on soov saada tõend esitamiseks üldkohtusse hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kaebaja võib tellida ekspertiisi omal kulul, kui ta leiab, et sellel võiks olla mingi tähtsust hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. 2) Kaebaja ei saa oma nimel pöörduda kohtusse käesoleval ajal täisealise tütre huvide kaitseks. Enda väidetava väljatõstmise (korterist *) vaidlustamiseks oleks kaebajal tulnud pöörduda üldkohtusse. Vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine halduskohtus ei ole sellise hagi esitamise eelduseks. 3) Kuna kaebaja soovib esitada kahjunõude omandireformi õigustatud subjektide vastu, puudub toimingu õigusvastasuse tuvastamisel seos nende isikute vastu kahjunõude esitamisega. 2
(5)3-04-280 Vastustajalt vaidlustatud toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue on aegunud tulenevalt riigivastutuse seaduse § 31 lg-st 2, mille kohaselt enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul sama seaduse jõustumisest arvates. Riigivastustuse seadus jõustus 01.01.2002, seega võis esitada kahjunõude kuni 01.01.
- 4) Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et ei ole kahjunõuet esitanud. Kaebaja esitas 27.02.1995 avalduse enda sisseregistreerimiseks Tallinnas * ja avaldusest nähtub, et isik saabub aadressilt *. Arvestades eeltoodut ja seda, et sisseregistreerimise eelduseks oli isiku väljeregistreerimine eelmisest elukohast, pidi kaebaja olema väljaregistreerimisest teadlik juba 1995 veebruaris. Kohus ei pidanud usaldusväärseks kaebaja väidet, et ta sai enda välja- kirjutamisest teada alles
- aasta kevadel linnakohtus. 5) Veel leidis kohus, et vastustaja toiming kaebaja väljaregistreerimisel eluruumist asukohaga * oli kooskõlas tol ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 10.03.1994 määruse „Eluruumide andmise eeskirjad ning eluruumide andmise ja vahetamise registreerimise kord“ nr 4 lisa 2 „Eluruumide andmise ja vahetamise registreerimise kord“ p-ga 1.3, mille kohaselt isiku elama asumise õigusliku aluse tõestamiseks esitab eluruumi omanik või tiitlipärane valdaja koos ühtse registreerimisteatega kohaliku omavalitsuse elanike registri teenistusele iga elama asuva isiku kohta (korraga elama asuva perekonna puhul tervikuna perekonna kohta) vastava tõendi. Viidatud sättes toodud toiming ei ole selline, mille peaks teostama kohustatud isik (omanik) isiklikult. Vastustaja väitel ja nähtuvalt elanike registri registreerimiskaardist esitas avalduse ja registreerimisteate kaebaja väljaregistreerimiseks eluruumist * maja haldaja AS*. Tunnistaja PT ütluste kohaselt kontrolliti registreerimistoimingute teostamisel, kas majaomaniku esindajal on kehtiv notariaalne volikiri. Eelviidatud korrast ega Vabariigi Valitsuse 26.09.1995 määrusest nr 319 „Rahvastiku arvestuse andmebaasi pidamise põhimääruse kinnitamine“ ei tulenenud kohustust teostada ekspertiis esitatud ava ldustel olevate allkirjade ehtsuse kontrollimiseks. Allkiri 15.02.1995 avaldusel ei erine kaebaja allkirjast määral, et võinuks mõistlikus ametnikus tekitada kahtlusi võltsituses isegi siis, kui ametnikul olnuks allkirja võrdlemiseks alusmaterjal. ASJAOS ALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- M. J apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 1) Kaebajal on põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Ta soovib selle alusel nõuda omandireformi subjektilt korteri * üürilepingu taastamist. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine halduskohtus võib olla sellise hagi esitamise eelduseks TsMS § 94 lg 3 (tõendamisest vabastamise alused) alusel. 2) Vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on vajalik teostada käekirja ekspertiis, kaebajal pole võimalik tellida ekspertiisi enda kulul. 3) Kuna kaebaja pole jurist, siis ta ei teadnud, et sisseregistreerimise eelduseks oli isiku väljaregistreerimine eelmisest elukohast. 4) Toiming ei ole tehtud kooskõlas sel ajal kehtinud õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse elanike registri teenistus oleks pidanud kontrollima, kas kaebaja väljaregistreerimise avaldus, mille esitas elamu omanik, on tegelikult kaebaja esitatud. Nimetatud teenistus vastutab elanike väljaregistreerimise eest võltsitud avalduse alusel sõltumata sellest, kas avalduse esitanud juriidilisel isikul oli korteriomaniku volikiri või mitte. 5) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 4 järgi ei või kedagi pidada sunduses. Omandireformi subjekt sundis kaebajat lahkuma perega korterist *, luues võimatud 3
(5)3-04-280 elamistingimused (talveperioodil soojuse, elektri, gaasi, vee välja lülitamise teel), ja kolima teise elamiseks mittekõlbuliku (kapitaalremonti vajavasse) eluruumi. Vastustaja abistas omandireformi subjektil seda teha – registreeris kaebaja ebaseaduslikult korterist välja. Konventsiooni art 13 järgi on igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. 6) Kohus on asja läbi vaadates rikkunud põhiseaduse § 12, § 14; TsÜS § 25; TsMS § 227; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §
- Tallinna Kesklinna Valitsus e kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja leiti, et kohus tuvastas õigesti kaebajal põhjendatud huvi puudumise vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna vastustaja ei rikkunud toimingu teostamisel selle tegemist reguleerivaid erinorme, siis ei ole rikutud ka üldnorme. Seetõttu on põhjendamatud kaebaja väited, et vastustaja on rikkunud põhiseaduse § 12 ja § 14, TsÜS § 25, KOKS § 3 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 4 sätteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- HKMS § 7 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega on kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Halduskohus peab alati kontrollima kaebeõiguse olemasolu.
- Halduskohus tuvastas õigesti kaebuse esitajal kaebeõiguse eelduseks oleva põhjendatud huvi puudumise tema Tallinnas * asuvast eluruumist väljaregistreerimise õigus- vastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega kaebuse esitajal kaebeõiguse eelduseks oleva põhjendatud huvi puudumise kohta ega pea HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata
- Ringkonnakohus leiab, et kaebuse esitaja poolt apellatsioonkaebuses väljendatud soov vabaneda väljaregistreerimise toimingu õigusvastasuse tuvastamisega üürilepingu lõppemise (lõpetamise) õigusvastasuse tõendamiskohustusest omandireformi õigustatud subjektidelt * asuva korteri üürilepingu taastamise nõude esitamisel, ei ole käsitatav põhjendatud huvina vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Elukoha registreerimine kajastas vaidlustatud toimingu tegemise ajal 15.02.1995 ja kajastab ka käesoleval ajal riigi rahvastiku kohta peetavas registris isiku ühest elukohast teise lahkumisega seotud elukoha aadressi muutumist. Üürileping kajastab aga võlaõiguslikke suhteid isikute vahel. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
- Kaebuse esitaja elas omandireformi õigustatud subjektidele tagastatud majas. Vaidlustatud toimingu tegemise ajal reguleeris üürilepingu kehtivust tagastatud elamus omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 12 lg 4 teine lause, mis nägi ette, et elamu tagastamisel kehtiv üürileping loetakse kehtivaks kolmeks aastaks, alates elamu omandiõiguse üleminekust õigustatud subjektile, kui üürnik ja omanik elamu tagastamisel ei lepi kokku teisiti. Seega sai vaidlustatud toimingu tegemise ajal kaebuse esitaja ja omandireformi õigustatud subjektide vahelise 4
(5)3-04-280 üürilepingu kehtivus tuleneda ORAS § 12 lg-st 4 ja olla kehtiv kolm aastat elamu tagastamisest (alates 21.09.1993 kuni 21.09.1996) või sõltuda kaebuse esitaja ja omandireformi õigustatud subjektide vahelisest kokkuleppest elamu tagastamisel. Ühestki vaidlustatud toimingu tegemise ajal kehtinud õigusaktist ei tulenenud, et tagastatud elamu omaniku ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingu kehtivus sõltuks üürniku eluruumist väljaregistreerimisest. Vaidlustatud toiming ei mõjutanud ega saanudki mõjutada kaebuse esitaja ja omandireformi õigustatud subjektide vahelise üürilepingu kehtivust. Seetõttu puudub kaebuse esitajal ka apellatsioonkaebuses toodud põhj ustel tema * asuvast eluruumist 15.02.1995 väljaregistreerimise toimingu vaidlustamiseks põhjendatud huvi.
- Seisukohale, et halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi, on Riigikohtu halduskolleegium asunud 29.01.2001 määruses nr 3-3-1-64-00, 29.01.2001 määruses nr 3-3-1-64-00, 25.05.1999 määruses nr 3-3-1-25-99 ja 18.06.2003 määruses nr 3-3-1-53-
- Kuna halduskohus jõudis järeldusele, et kaebuse esitajal puudub toimingu vaidlustamiseks põhjendatud huvi, ei pidanud halduskohus kontrollima toimingu seaduslikkust.
- Kaebuse esitajal toimingu vaidlustamiseks põhjendatud huvi puudumise tõttu ei kontrolli ringkonnakohus apellatsioonikaebuse toimingu õiguspärasust puudutavaid väiteid ja jätab need tähelepanuta.
- Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebus tuleb jätta HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 5
(5)