KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2006, Tallinn Haidusasja num

§ 223lg 3 p 3 kohaselt valla- või linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse 2

§ 22

lg 2 kohaselt toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek. Paragrahvi 221 lg 3 kohaselt lisatakse toimetulekutoetuse saamise avaldusele dokumendid: 1) mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel, 2) üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga, 3) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud ulatuse ja struktuuriga.

§ 222

lg 1 kohaselt toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Paragrahvi 222 lg 3 kohaselt igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek.

1. Eelnevast nähtub, et toimetulekutoetuse maksmisel ei võeta arvesse isiku rahalisi kohustusi (võlga) ega tavapärasest suuremaid väljaminekuid. Vaidlust ei ole käesolevas asjas selle üle, et enampakkumisel ostetud vara kuulus notariaalselt sõlmitud lepingu kohaselt apellandile endale, mitte tema tütrele. Enampakkumisel osalemisel volikirja õigeaegselt esitamata jätmine tõi kaasa asjaõiguslepingu sõlmimise apellandi ja Loksa linna vahel. Asjaolu, et korteri soetamiseks saadud raha maksis apellandile tema tütar ning korteri müügist saadud tulu tasus apellant samuti oma tütrele, osundab, et apellandi ja tema tütre vahel oli võlaõiguslik tehing, millest tulenevalt tulu saamise ä j rel korteri ostmiseks tekkis apellandil ka samas väärtuses võlg oma tütre ees ning korteri müügist saadud tulu võis sellise võlasuhte korral kuluda võla tasumiseks. Kuid sellise võla tekkimine ja tavapärase toimetulekupiiriga võrreldes suuremad väljaminekud ei ole asjaolu, mida sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt saab võtta arvesse toimetulekutoetuse maksmise avalduse läbivaatamisel.
2. Apellandi väide, et juulis ja augustis apellandile sotsiaaltoetust maksti, ei too kaasa nõuet, et talle ka hilisematel kuudel toetust makstakse. Halduskohtu istungil kinnitas apellant ise, et ta müüs korteri septembris 2004 hinnaga 50 000 krooni. Ka see osundab ebaregulaarse sissetuleku olemasolule, mida arvestatakse kuue kuu jooksul sissetuleku saamisest. Toimetulekutoetuse maksmisest ühel kuul ei saanud apellandil tekkida õiguspärast ootust, et talle makstakse toetust ka järgnevatel kuudel. Halduse ebaõige praktika muutmine õiguspäraseks on lubatav ning vastupidiseks isikul usaldust tekkida ei saa.
3. Õige on apellandi väide, et 31.11.2004 ja 23.12.2004 korraldused on nii õiguslikult kui faktiliselt ebapiisavalt motiveeritud. Korraldustest ei nähtu, milliseid sissetulekuid vastustaja on arvestanud ning miks leitakse, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. Selliste põhjenduste mittemärkimine korralduses on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga
4. Nimetatud õigusvastasus ei ole aga aluseks korralduste tühistamisele, kuna vastustaja on esitanud nõutavad põhjendused kohtumenetluse käigus. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 3