← Eesti

3-05-588/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Lauri Madise ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-588 Haldusasi * AS kaebus Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2005. a korralduse nr 882-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2006. a määrus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja menetluse lõpetamise kohta Menetluse alus ringkonnakohtus * AS määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja * AS Vastustaja Tallinna Linnavalitsus RESOLUTSIOON 1. Jätta * AS taotlus määruskaebuste liitmiseks haldusasjades 3-05-588 ja 3-06-122 ühte menetlusse rahuldamata. 2. Jätta * AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2006. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2005. a korraldusega nr 882-k „* ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ määrati ostueesõigusega erastamiseks * ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 1146 m2. 2. * AS esitas 20. juulil 2005 kaebuse halduskohtusse Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2005. a korralduse nr 882-k tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2006. a määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati haldusasja menetlus.

  1. a)Postisaadetise väljastusteatise kohaselt sai kaebuse esitaja Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2005. a korralduse nr 882-k kätte 18. mail 2005. Samal kuupäeval sai vaidlustatud korralduse kätte ka kaebuse esitaja lepinguline esindaja T. G., kellele väljastati korraldus aadressil *. Allkirjad kohtutoimikus olevatel dokumentidel ja väljastusteatel on sarnased. Seega 3-05-588 lõppes 30-päevane kaebetähtaeg 17. juunil 2005 ja 20. juulil 2005 esitatud kaebusega rikuti tähtaega.
  2. b)Asjaolu, et kaebuse esitaja pidi olema teadlik vaidlustatud korraldusest varem kui 28.06.2005, tõendab ka see, et kaebuse esitaja volitatud töötaja allkirjastas 24. mail 2005 * katastriüksuse moodustamise kohta koostatud piiriprotokolli, mis koostatakse pärast ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist.
  3. b)Kohtule esitatud arstitõendist nähtuvalt oli T. G. jalg kipsis 22. märtsist kuni 26. aprillini 2005. Seega ei olnud jalg kipsis Tallinna Linnavalitsuse korralduse kätte saamise ajal 18. mail 2005. 10. märtsi 2005. a arstitõendist nr 83 ja töövõimetuslehtede koopiatest nähtub, et T. G. väljastati töövõimetusleht ambulatoorse režiimiga alates 22. märtsist kuni 25. aprillini 2005, alates 26. aprillist kuni 1. juunini 2005, alates 2. juunist kuni 10. juunini 2005 ja alates 13. juunist kuni 16. juulini 2005. Ambulatoorse ravi puhul ei viibi inimene haiglas vaid käib arsti vastuvõtul vähemalt töövabastuse perioodi lõpul. Seega pidi lepinguline esindaja viibima arsti vastuvõtul vähemalt 2. juunil ja 10. juunil. T. G. viibimine ambulatoorsel režiimil töövõimetuslehel ei ole selline objektiivne takistus, mis takistas kaebuse tähtaegset esitamist. Nii kaebuse esitamist kui õigusabi saamist on võimalik korraldada telefoni teel, elektrooniliselt ja muid sidevõimalusi kasutades.
  4. c)Kuna on tõendatud, et kaebuse esitaja sai vaidlustatud korralduse kätte 18. mail 2005, siis puudub vajadus kohtuistungi korraldamiseks ning tunnistaja V. T. ülekuulamiseks kaebuse esitamise tähtaja küsimuses. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. * AS määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebetähtaeg järgmistel põhjustel:
  5. a)Enne tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise asjaolude analüüsimist tuleks kaaluda otstarbekohasuse printsiibi järgi, kas esitatud kaebus oleks kuulunud rahuldamisele või mitte. Selle põhjal tulnuks kujundada arvamus, kas tähtaja ennistamine protsessiökonoomika mõttes oleks olnud otstarbekohane.
  6. b)Kaebuse esitaja ei tea, kes väljastusteatele allkirja andis 18. mail 2005. Kohus on allkirja ehtsuse kontrollimisel teinud otsustuse, mida saab teha vaid ekspert. Kohtu seisukoht, et 18.05.2005 väljastusteatel on T. G. allkiri, on vastuolus T. G. ütlustega ega põhine tõenditel.
  7. c)Ebaõige on kohtu järeldus, et korraldusest teadasaamise ajaks saaks lugeda ka 24.05.2005, kui kaebuse esitaja töötaja viseeris piiriprotokolli. Piiriprotokoll ei sisalda viidet vaidlustatud korraldusele ning allkirja andnud töötaja ei olnud teadlik vaidlusaluse maaga seotud asjaoludest.
  8. d)Põhjusel, et tunnistajat ei kuulatud üle, jäi asjaolude tegelikkusele vastavus kontrollimata. Kaebuse esitaja ei olnud mais 2006 esindaja haigusest teadlik ning juhul, kui tõepoolest haldusakt kaebuse esitaja aadressile toimetati, siis edastas kaebuse esitaja kirja esindajale * aadressil. Esindaja sai korralduse * aadressil alles 28.06.2005. Kaaluda tuleb tegelikke kaebuse viivitamisega üleandmise asjaolusid ja hinnata nende asjaolude alusel tähtaja möödalaskmise põhjusi. On üldteada asjaolu, et kui luumurru korral võetakse kips ära, siis see ei tähenda, et isik on tervenenud. Pärast kipsi eemaldamist sai kaebuse esitaja esindaja liikuda vaid siis, kui teda transporditi. Isiku töövõimetust tõendavad arsti poolt väljastatud töövõimetuslehed.
  9. e)Tuginedes Riigikohtu 19. aprilli 2006. a määruse haldusasjas nr 3-3-1-26-06 seisukohtadele, on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võimalik. Kaebuse tähtaja ennistamine ei riku Tallinna linna õiguskindlusel rajanevat õigust ja huvi, kuivõrd vaidlustatud korraldus on õigusvastane. Kaebuse esitajal on võimalus tühistamise ebaõnnestumisel jätkata kahju hüvitamise menetlust, mille tagajärjed on vastustajale suurema rahalise kahjusumma tõttu negatiivsemad kui korralduse tühistamisega kaasneda võivad tagajärjed. Samuti ei riku korralduse tühistamine OÜ * õiguskindlusel rajanevat õigust ja huvi, sest see äriühing esitas samuti kaebuse vaidlustatud korralduse tühistamiseks. 2

(3)3-05-588
  1. Tallinna Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu määruse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus vaatab HKMS § 38 lg 3 alusel määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses, sõltumata määruskaebuse esitaja taotlusest määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil. Samuti jätab kohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse liita määruskaebuste läbivaatamine käesolevas haldusasjas ja asjas nr 3-06-122 ühte menetlusse.
  3. Määruskaebuse põhjendused ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata.
  4. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et korraldus anti kaebuse esitaja registrijärgsel aadressil väljastusteatega üle
  5. mail
  6. Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitaja ei tea, kes väljastusteatele alla kirjutas, samuti asjaolu, et T. G. ei mäleta, kas ta sai saadetise
  7. mail 2005 kätte, ei anna alust kahelda väljastusteadetel olevate allkirjade ehtsuses ega tekita vajadust kuulata täiendavalt üle tunnistajaid.
  8. Alusetu on kaebuse esitaja seisukoht, nagu sõltuks kaebetähtaja ennistamine kohtu hinnangust kaebuse põhjendatusele. Tähtaeg kuulub ennistamisele vaid juhul, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel (HKMS § 12 lg 3). Kaebuse põhjendatus ega haldusakti õigusvastasus ei ole põhjused, mis õigustaks kaebetähtaega mööda laskma. Tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla ka õiguspärase ootuse puudumine vastustajal või kolmandatel isikutel.
  9. Kaebuse esitaja leiab õigesti, et esindaja võis olla luumurru tõttu töövõimetu kauem kui aeg, mil tema jäsemele oli paigaldatud kips. Siiski ei tähenda kaebuse esitaja lepingulise esindaja töövõimetus, et kaebuse esitaja viivitus kaebuse esitamisel on toimunud mõjuval põhjusel. Kaebuse esitaja oleks saanud leida esindaja töövõimetuse ajal teise esindaja kaebuse esitamiseks. Ka sama esindaja suutis töövõimetusperioodil ajada kaebuse esitaja asju, võttes vastu posti. Seetõttu oleks ka kaebuse koostamine ja selle postitamine kaebetähtaja jooksul olnud tema poolt võimalik. Lauri Madise Ivo Pilving Oliver Kask 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.