← Eesti

3-06-122/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-122 Haldusasi OÜ * kaebus Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2005. a korralduse nr 882-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2006. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ * määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja OÜ * Vastustaja Tallinna Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2006. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2005. a korraldusega nr 882-k määrati ostueesõigusega erastamiseks * ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 1146 m2. 2. OÜ * ja * AS esitasid 20. juulil 2005 halduskohtusse kaebuse korralduse tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2006. a määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati haldusasja menetlus. Määruse põhjendused

  1. a)Postisaadetise väljastusteatise kohaselt sai OÜ * juhatuse liige T. G. Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2005. a korralduse nr 882-k kätte 18. mail 2005. Allkirjad kohtutoimikus olevatel dokumentidel ja väljastusteatel on sarnased. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on OÜ * registrijärgne aadress * ja ainuke juhatuse liige on T. G.. Seega lõppes 30-päevane kaebetähtaeg 17. juunil 2005 ja 20. juulil 2005 esitatud kaebusega rikuti tähtaega.
  2. b)Kohtule esitatud arstitõendist nähtuvalt oli juhatuse liikme jalg kipsis 22. märtsist kuni 26. aprillini 2005. Seega ei olnud jalg kipsis Tallinna Linnavalitsuse korralduse kätte saamise 3-05-967 ajal 18. mail 2005. 10. märtsi 2005. a arstitõendist nr 83 ja töövõimetuslehtede koopiatest nähtub, et T. G.le väljastati töövõimetusleht ambulatoorse režiimiga alates 22. märtsist kuni 25. aprillini 2005, alates 26. aprillist kuni 1. juunini 2005, alates 2. juunist kuni 10. juunini 2005 ja alates 13. juunist kuni 16. juulini 2005. Ambulatoorse ravi puhul ei viibi inimene haiglas, vaid käib arsti vastuvõtul vähemalt töövabastuse perioodi lõpul. Seega pidi juhatuse liige viibima arsti vastuvõtul vähemalt 2. juunil ja 10. juunil. OÜ * juhatuse liige tegeles osaühingu juhtimisega ka ajutise töövõimetuse ajal. Seega ei ole T. G. viibimine ambulatoorsel režiimil töövõimetuslehel selline objektiivne takistus, mis takistas kaebuse tähtaegset esitamist. Nii kaebuse esitamist kui õigusabi saamist on võimalik korraldada telefoni teel, elektrooniliselt ja muid sidevõimalusi kasutades.
  3. c)Kuna on tõendatud, et OÜ * sai vaidlustatud korralduse kätte 18. mail 2005, siis puudub vajadus kohtuistungi korraldamiseks ning tunnistaja V. T. ülekuulamiseks kaebuse esitamise tähtaja küsimuses. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ * määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja kaebetähtaeg ennistada järgmistel põhjustel:
  4. a)Enne tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise asjaolude analüüsimist tuleks kaaluda otstarbekohasuse printsiibi järgi, kas esitatud kaebus oleks kuulunud rahuldamisele või mitte. Selle põhjal tulnuks kujundada arvamus, kas tähtaja ennistamine protsessiökonoomika mõttes oleks olnud otstarbekohane.
  5. b)Kaebuse esitaja ei ole kindel, kes väljastusteatele allkirja andis. Samuti ei mäleta ta tähtkirja saamist 18. mail 2005. Põhjusel, et tunnistajat ei kuulatud üle, jäi asjaolude tegelikkusele vastavus kontrollimata. Kaaluda tuleb tegelikke kaebuse viivitusega üleandmise asjaolusid ja hinnata nende asjaolude alusel tähtaja möödalaskmise põhjusi. OÜ * on väike ettevõtja, kes peab toidukauplust, milles töötab paar inimest. Igapäevatööd korraldab juhatuse liikmena T. G., kes ainsana räägib mõnevõrra eesti keelt ja saab aru asjaajamisega seonduvast. On üldteada asjaolu, et kui luumurru korral võetakse kips ära, siis see ei tähenda, et luu on kokku kasvanud. Pärast kipsi eemaldamist sai kaebuse esitaja mõnevõrra liikuda vaid karkude abil, jalg valutas ja oli paistes. Isiku töövõimetust tõendavad arsti poolt väljastatud töövõimetuslehed (HKMS § 5, TsMS § 422 lg-d 1 ja 2). Tuginedes Riigikohtu 19. aprilli 2006. a määruse seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-26-06, on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võimalik.
  6. c)Kaebuse tähtaja ennistamine ei riku Tallinna linna õiguskindlusel rajanevat õigust ja huvi, kuivõrd vaidlustatud korraldus on õigusvastane. OÜ-l * on võimalus tühistamise ebaõnnestumisel jätkata kahju hüvitamise menetlust, mille tagajärjed on vastustajale suurema rahalise kahjusumma tõttu negatiivsemad kui korralduse tühistamisega kaasneda võivad tagajärjed. Samuti ei riku korralduse tühistamine ALG Liising AS õiguskindlusel rajanevat õigust ja huvi, sest aktsiaselts esitas samuti kaebuse vaidlustatud korralduse tühistamiseks. 5. Tallinna Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu määruse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebuse põhjendused ei anna selle rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Määruskaebus ei lükka ümber halduskohtu poolt tuvastatud asjaolu, et vaidlustatud korraldus anti kaebaja juhatuse liikmele üle 18. mail 2005. Kaebaja ei väida, et juhatuse liige ei ole sel 2

(3)3-05-967 kuupäeval väljastusteatele alla kirjutanud. Ainuüksi asjaolu, et juhatuse liige ei mäleta, kas ta sai saadetise sel päeval kätte, ei anna alust kahelda väljastusteatel oleva allkirja ehtsuses ega tekita vajadust kuulata täiendavalt üle tunnistajaid. 8. Alusetu on kaebaja seisukoht, nagu sõltuks kaebetähtaja ennistamine kohtu hinnangust kaebuse põhjendatusele. Tähtaeg kuulub ennistamisele vaid juhul, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel (HKMS § 12 lg 3). Kaebuse põhjendatus ega haldusakti õigusvastasus ei ole põhjused, mis õigustaks kaebetähtaega mööda laskma. Tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla ka õiguspärase ootuse puudumine vastustajal või kolmandatel isikutel. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et isik võib luumurru tagajärjel olla töövõimetu kauem kui aeg, mil vigastatud jäsemele on paigaldatud kips. Siiski ei tähenda kaebaja juhatuse liikme töövõimetus igal juhul, et kaebaja viivitus kaebuse esitamisel on kogu perioodi osas toimunud mõjuval põhjusel. Kuna on tõendatud, et juhatuse liige suutis töövõimetusperioodil ajada kaebaja asju, võttes vastu kaebajale tulnud posti, oleks juhatuse liikmel olnud võimalik pikka aega kestnud töövõimetuse ajal koostada elementaarsetele vorminõuetele vastav kaebus ja see postitada või korraldada kaebuse esitamine advokaadi või muu õigusabiteenuse osutaja poolt. Tegutsev äriühing peab ainsa juhatuse liikme pikemaajalise töövõimetuse korral olema võimeline ilma temata asjaajamist jätkama. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.