lg 2 kohaldamata jätmist, põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist nimetatud sätte vastuolu tõttu PS §-dega 3, 11, 12 ja 15, halduskohtu 14.07.2006 määruse tühistamist ja L. S.u kaebuse menetlusse võtmiseks kohustamist. Määruskaebuses leitakse, et halduskohus rikkus oluliselt protsessiõigusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigusnorme. Apelleeritud määruses puudub põhjendus selle kohta, miks kohus leidis, et L. S.u kaebust ei saa menetleda ning miks ei kuulu kohaldamisele konventsiooni art 5 p 5. Eeskostja E. K. ei nõustunud kaebuse menetlemisega isiklikel motiividel, mitte L. S.u huvidest lähtuvalt. PS § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. PS § 15 sätestab, et igaühel on oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse. Kohus rikkus kaebaja põhiseadusest tulenevaid isikuõigusi. Asjaolu näol, et L. S. ei saa oma rikutud õiguste kaitseks esitada iseseisvalt kaebust kohtule, on tegemist tema diskrimineerimisega tervisliku seisundi tõttu. Kuna
lg 2 takistab piiratud teovõimega isikul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole, on säte põhiseadusevastane ja ei kuulu PS § 152 alusel käesoleva asja lahendamisel kohaldamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Halduskohus ei ole kaebuse menetluskõlbulikkuse üle otsustamisel protsessiõigusnorme rikkunud ega materiaalõigust vääralt tõlgendanud ja kohaldanud. HKMS § 5 kohaselt tuleb selle seadustikuga reguleerimata küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Kaebuse käiguta jätmise määruses on halduskohus põhjendatult osundanud TsÜS § 8 lõikele 3, mis sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Asja materjalide juures on Tartu Maakohtu 23.09.2005 otsus (jõustus 24.10.2005) tsiviilasjas nr 2-2016/04, millega määrati L. S.u eestkostjaks E. K., kellele anti kõik seadusliku esindaja (eestkostja) volitused L. S.u suhtes. Seega ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja L. S. on piiratud teovõimega isik.
lg-s 4 nimetatud menetlustega, vaid kaebuse esemeks on kahju hüvitamise nõue riigi vastu. Vastavalt
lõikele 3 tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Halduskohtumenetluses puudub erisus, mis võimaldaks halduskohtumenetlusteovõimet käsitada tsiviilkohtumenetlusteovõimest teisiti. Seega ei saa L. S. ilma seadusliku esindaja nõusolekuta käesolevat kaebust esitada ega kedagi teist isikut selleks volitada.
lg 2 ei ole vastuolus rahvusvahelise õigusega ega põhiseadusega ja kuulub kohaldamisele käesoleva vaidluse lahendamisel. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väide, et kaebajat on diskrimineeritud tema tervisliku olukorra tõttu. Perekonnaseaduse § 92 lg-st 4 ja § 98 lg-st 1 ning TsÜS §-dest 10 ja 11 tuleneb, et eestkostjal on seadusest tulenev õigus korraldada eestkostetava elu ja otsustada esindatava eest esindatava õiguste ja kohustuste omandamise ja teostamise üle. Seadusest tulenevalt määratakse eestkoste isikule, kes psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkoste määramine toimub kohtulikus korras eestkosteasutuse ettepanekul, eestkoste seadmise menetluses on isikul enda õigusi võimalik kaitsta isiklikult või esindaja kaudu ning kohtul on võimalik eeskoste määramise aluseks olevaid asjaolusid kontrollida. Perekonnaseaduse § 98 lg 2 paneb eestkostjale kohustuse hoolitseda eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuda oma tegevuses eestkostetava huvidest. Põhjendatud on seadusandja lähtumine eeldusest, et kuni eestkostja volitusi pole seaduslikus korras lõpetatud, hindab eestkostja eestkostetavast paremini seda, kas hagi või kaebuse kohtusse esitamine on eestkostetava huvidega kooskõlas või mitte. Piiratud teovõimega isikult ei ole kohtusse pöördumise õigust ära võetud, vaid on seatud sellele tingimused ja tal on võimalik PS § 15 lg-s 1 sätestatud õigust teostada seadusliku esindaja kaudu. Seatud tingimused on kooskõlas PS §-ga 11, kuna ei moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust ja on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud.
S.u kohtusse pöördumise õiguse isikliku teostamise võimalust laiemas ulatuses, kui on sätestatud
lõikes 4.
lg 2 kohaldamata jätmine ei võta piiratud teovõimega isiku seaduslikult esindajalt ära tema seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi isiku esindamisel ning esindajal säiliks õigus kaebuse läbivaatamise korral esindatava nimel protsessitoiminguid teha, sealhulgas kaebusest loobuda, kui ta peab piiratud teovõimega isiku kohtusse pöördumist põhjendamatuks. Kui aktsepteerida piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja seaduslikke volitusi, oleks tema esindatavale kohtusse pöördumise võimaldamine sõltumata seadusliku esindaja nõusolekust ka esindatava huvide kaitse aspektist mõttetu ja ebaefektiivne. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.