2-04-1300/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1300 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav Tsiviilasi E.E AS-i hagi P.Ne vastu 4743, 60 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.05.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.Ne apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2006 otsus ning saata asi samasse kohtusse uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse nõue ja asjaolud ning menetluse käik
3. E. E AS esitas 06.10.2004 hagi P. Ne vastu, paludes kostjalt välja mõista võlgnevus 4743, 60 krooni. Hagi kohaselt varustas hageja kostjat elektrienergiaga aadressil x kostjaga sõlmitud suulise elektrienergia ostu-müügilepingu alusel. Kostja kohustuseks oli tasuda tarbitud elektrienergia eest. Kostja jättis tarbitud elektrienergia eest 4742, 60 krooni tasumata ega reageerinud hageja meeldetuletustele. Kostja varustamine elektriga lõpetati 2004.a kevadel. Elektriarvesti demonteeriti 08.03.
4. Enne lepingu lõpetamist oli vajalik tuvastada arvesti lõppnäit, mille fikseerimine viibis, sest korterisse ei pääsetud sisse.
5. Hageja taotlusel asendati 05.04.2005 kohtumäärusega kostja P. N kostja A. T. 06.04.2006 kohtumäärusega kaasati P. N menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel. 27.04.2006 istungil asendas kohus hageja taotlusel kostja A. T uuesti kostja P. N-ega. Vastuväited hagile
6. P. N vaidles hagile vastu (11.11.2004 kirjalik vastus - tl 20-21). P. N kui üürnik kasutas vaidlusalust eluruumi üürilepingu alusel alates 20.02.1991 kuni 27.05.
7. Väljakolimisel 27.05.2003 lõpetas ta elamu omanikega üürisuhte ja andis võtmed üle. E. Ele esitas ta avalduse elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu lõpetamiseks 28.05.
8. Elektriarvesti näit oli lepingu lõpetamisel 62609, P. N tasus hageja esitatud lõpparve 120, 40 krooni.
9. A .T vaidles hagile samuti vastu (09.05.2005 kirjalik vastus - tl 40-41). Hageja oleks pidanud võrguteenuse lõpetamisel tõkestama elektrienergia edasise tarbimise ja sõlmima sama objekti osas uue lepingu. Hageja ja A . T vahel ei ole kunagi sõlmitud näidatud aadressil elektrienergia varustamise lepingut ega ole ta elektrit ka tarbinud. A. T oli küll vaidlusalusel perioodil eluruumi kaasomanik, kuid korter ei olnud tema valduses. P. N ei andnud omanikule üle korteri valdust. Kui A. Tl õnnestus saada korteri võti kolmandalt isikult, taotles ta kohe elektrivarustuse lõpetamist, sest elamiskõlbmatus majas olevad eluruumid kuulusid peale vabanemist kasutusest kõrvaldamisele. Ka ei ole nimetatud korteri osas hageja teda teavitanud, et on lepingu juba 28.05.2003 lõpetanud. Maakohtu otsus
10. Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis P. Nelt välja võla 4743, 60 krooni. Kostja kasutas Tallinnas x asuvat korterit üürilepingu alusel. Asjas on tuvastatud, et nimetatud korteris kasutati elektrienergiat kuni 08.03.
11. Kohus asus seisukohale, et kostja ei andnud pärast elektrienergia müügi lepingu lõpetamise kohta hagejale avalduse esitamist korteri valdust omanikele, s.h A. Tle, üle. Kohus leidis, et kostja vastutab VÕS § 288 lg 5 kohaselt ka pärast tema korterist lahkumist tarbitud elektri eest tasumisel. Kohus pidas tõendatuks, et vaidlusaluses korteris tarbiti perioodil 04.06.2003-08.03.2004 hageja poolt müüdavat elektrienergiat hagis näidatud mahus. Kohus tugines otsuse tegemisel nii tunnistaja M. L ütlustele kui eelnevalt menetluses kostjana osalenud A. T seletusele. Kostja ei andnud omanikule üle korteri võtmeid ja käis korteris ka pärast sealt ära kolimist. Asjaolu, et kostja kolis elama uude kohta ja sõlmis seal uue üürilepingu, ei tõenda, et eelmine üürileping oleks lõppenud. Kostja selgitas, et kuna ta ise enam korterit ei kasutanud, andis ta selle kasutamise õiguse üle tuttavale. Kostjal puudus korteri allkasutusse andmiseks omaniku luba (VÕS § 288 lg 1). VÕS § 334 lg 1 kohaselt tuleb üüritud asi pärast lepingu lõppemist üürileandjale tagastada. Tulenevalt VÕS § 288 lg-s 5 sätestatust ei olnud kostjal õigust teha hagejale avaldust lepingu lõpetamiseks (tl 23), kuna ta oli teadlik, et allkasutaja jätkab korteris elektrienergia tarbimist. Hageja kinnitas, et avaldus kostja poolt küll tehti, kuid lepingut selle alusel ei lõpetatud, kuna elektrienergia tarbimine tarbimiskohas jätkus ja uut lepingut keegi nimetatud tarbimiskohale ei sõlminud. Seega vastutab kostja elektri eest, mida tarbis tema poolt korterit kasutama volitatud isik. Pooltevaheline lepinguline suhe ei olnud lõppenud.
12. Tulenevalt VÕS 76 lg 1 tuleb kohustised täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei tasunud 12.03.2004 esitatud arvet (tl 7). Kuna kostja on nimetatud kohustust rikkunud, on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kostja vastuväited, mille kohaselt pidas ta lepingut lõppenuks, kuna talle esitati lõpparve, ei oma asjas määravat tähtsust. Kostjale esitati arve 28.05.2003 seisuga (tl 22), mille ta tasus. Arvelt ei nähtu, et tegemist oli lõpparvega. 12.03.2004 arve saadeti kostja elukohta Tallinnas y, kuid kostja seda ei tasunud ega pöördunud pretensioonidega hageja poole. Kostja, andes korteri valduse üle kolmandale isikule ja teades, et korteris jätkub elektrienergia tarbimine, ei saanud eeldada lepingulise suhte lõppemist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13. P. N palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt tegi kohus otsuse isiku suhtes, keda kutsuti kohtusse kolmanda isikuna (07.04.2006 kohtukutse). Apellant sai alles kohtuotsusest 2 teada, et tema on kostja. Kohtutoimikus ei ole määrust, millega kolmas isik oleks menetlusest kõrvaldatud. Kohus rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet ega kohelnud pooli võrdselt. Hageja ei esitanud kohtule asendatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirju koos lisadega. Asja läbivaatamist ei ole alustatud algusest peale. Kohus ei võimaldanud asendatud kostjal tutvuda toimiku materjaliga ja omada asjas esindajat või nõustajat. Seetõttu puudus kostjal võimalus esitada täiendavaid tõendeid elektritarbimise lepingu lõpetamise osas ning taotleda tunnistajate kohtusse kutsumist, tõendamaks omaniku A. T nõusolekut korteri võtmete üleandmiseks kolmandale isikule. Kuna A. T kõrvaldati protsessist (tl 92), siis on tunnistajana üle kuulatud isik, kelle kohtusse kutsumist ei olnud pooled taotlenud. Kohtuistungi protokollis on jäetud märkimata kostja selgitus, et tunnistaja annab valeütlusi. Kohus ei saatnud tutvumiseks kohtuistungi protokolli. Ka jättis kohus tähelepanuta osa esitatud tõendeid. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb protsessinormi rikkumise tõttu tühistada ning asi saata kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Vastavalt TsMS § 646 lahendab ringkonnakohus asja üksnes kaebuse põhjal, kuna esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1).
15. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väidetega selle kohta, et maakohus rikkus kostja asendamisel ja kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguse norme. Asja materjalist nähtuvalt esitas hageja oma nõude esmalt P. Ne kui korteri üürniku vastu, kuid soovis seejärel kostja asendada elamu kaasomaniku A. Tga, suunates oma nõude nimetatud isiku vastu. Kohus on hageja vastava taotluse rahuldanud. Ühtlasi rahuldas kohus A. T taotluse ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna P. Ne. Eelistungi jätkuna peetud kohtuistungil 27.04.2006 asendas kohus kostja A. T (eemaldades ta menetlusest) P. Nega ning lahendas hagi viimase suhtes. Kohus ei arvestanud TsMS § 208 lg-st 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt alustatakse pärast kostja asendamist asja läbivaatamist algusest peale. Asjaolu, et algselt oli hagi suunatud P. Ne vastu, kes hiljem osales menetluses kolmanda isikuna, ei andnud kohtule õigust kalduda eelnimetatud nõudest kõrvale. Seetõttu on õige ka kaebuses sisalduv viide kostja õiguste rikkumisele. Kohus ei taganud menetlusosalisele TsMS §-des 199 ja 206 sätestatud menetlusõigusi. Ka on kohus tuginenud otsuse põhjendamisel isiku seletusele, kes ei olnud asjas menetlusosaline (ega olnud teda ka tunnistajana üle kuulatud). Kuna TsMS § 208 lg 1 kohaselt loetakse kostja asendamisel hagi esialgse kostja vastu tagasivõetuks, ei olnud kohtul võimalik tugineda A .T seletusele. Kuna eeltoodud rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb tsiviilasi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. R.Allikvere Ü.Jänes A.Tänav 3