Pooled soovivad jagada abielu ajal soetatud ühisvara, milleks on korteriomand asukohaga Tallinnas. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on ühisvaraga ning selle jagamise viisi üle. Vaidlus on poolte vahel korteriomandi väärtuse üle ja selle üle, kas tuleks kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Korteriomandi väärtuse kindlakstegemiseks määras kohus ekspertiisi ning OÜ Kinnisvara hindaja Ü.T koostatud ekspertiisiakti järgi on korteriomandi turuväärtus 850 000 krooni. Kohus asub seisukohale, et kostja esindaja väited selle kohta, et vara väärtuse hindamisel kasutatud metoodika on puudulik, on paljasõnalised. Asja väärtuseks saab TsÜS § 65 järgi lugeda asja kohalikku keskmist müügihinda e turuhinda. Turuhinna kujunemisel on määrava tähtsusega reaalselt turul tehtud tehingud. Ekspert on turuhinna määramisel võrrelnud hinnatava varaga samas piirkonnas asuvate, sama suuruse ja heakorrastatuse tasemega korteriomandite müügihindu ning selle alusel jõudnud järeldusele korteriomandi väärtuses. Kohus asub seisukohale, et korteriomandi väärtuseks tuleb lugeda 850 000 krooni.
lg 2 järgi määratakse ühisvara jagamisel vara koosseis kindlaks abielu suhete lõppemise ajaga. Ühisvara väärtust tuleb arvestada ühisvara jagamise aja seisuga. Poolte võrdsuse põhimõttest saab kõrvale kalduda
Asjakohatud on kostja esindaja väited selle kohta, et õigusteoorias ja kohtupraktikas on kinnistunud arusaam, et pelgalt selle tõttu, et üks abikaasadest tarbib väidetavalt liigselt alkoholi, tuleb kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest.
lg 2 sätestab ammendavalt poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumise võimalused.
lg 2 p 1 järgi võib kohus kalduda poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale lapse või abikaasa tähelepanuvääriva huvi tõttu. Kostja on tähelepanu vääriva huvina välja toonus asjaolu, et kostja aj poolte lapsed elavad vaidlusaluses korteris. Kohus leiab, et korteris elamise fakt ei ole poole või lapse tähelepanu vääriv huvi. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud muid asjaolusid, mida saaks käsitleda tähelepanu vääriva huvina.
lg 2 p 2 ja 3 järgi võib kohus kalduda poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale vaid siis, kui abikaasa ei ole ühisvara omandamisest mõjuva põhjuseta osa võtnud või ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Korteriomand on poolte poolt erastatud ja kohtule esitatud rahvakapitaliobligatsioonide väljavõttest nähtub, et mõlemal poolele oli arvestatud rahvakapitaliobligatsiooni osakuid, järelikult võtsid pooled osa ühisvara omandamisest. Omanikul on kohustus hoida oma vara korras. Pooled on korteriomandi ühisomanikud, seega on neil ka võrdsed õigused ja kohustused ühisvara haldamisel tekkivate kulude kandmisel ja korteriomandi korrashoiukulude kandmisel. Kui üks ühisomanikest neid kulutusi kandnud ei ole, siis on teisel ühisomanikul võimalus esitada teise omaniku vastu rahalisi 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.