Obsah (5)

§ 26§ 7§ 9§ 92§ 93

3-05-768 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-768 (endine nr 3-1183/05) H

§ 26lg 1 p 6, § 92 lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates apellatsioonkaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse. I ASJAOLUD

1. OÜ-le X kuulub korteriomand Tallinnas Veerenni 29/1 (kinnistu number 181466). Samas Veerenni 29/1 asuvas hoones omab kolme korteriomandit AS Y (kinnistu numbrid 181465, 181461, 181456). Ühe AS-le Y kuuluva korteriomandi reaalosa koosseisus on hoone nr 1 esimesel korrusel asuv mitteeluruum (alajaam), üldpinnaga 63,8 m
3. jaanuaril 2005.a Tallinna Notar Ragne Tehveri tõestatud ning notari ametitoimingute registris numbri 348 all registreeritud lepingu ( tl 72-103) punkti 5.1.19 kohaselt kinnitab AS Y, et „tagab Tallinnas Veerenni 29, Veerenni 29/1 ja Veerenni 29/2 asuvate kinnistute ja korteriomandite omanikele ja valdajatele elektrienergia müügi Eesti Energia AS-i poolt väiketarbijale kehtestatud hinnaga ja tingimustega“. Sellele lepingule on alla kirjutanud ka OÜ X.
4. 20.07.2005.a pöördus OÜ X Energiaturu Inspektsiooni (ETI) poole avaldusega ( tl 14), milles palus kontrollida, kas AS Y tegevus OÜ-le X elektrienergia müümisel on õiguspärane. Avaldaja on märkinud, et tema arvates ei ole AS Y tegevus õiguspärane, seda avalduses siiski põhistamata ega oma seisukohti põhjalikult avamata. ETI vastas nimetatud avaldusele 19.08.2005.a kirjaga nr 3-13/267 ( tl 15). Vastuses märkis ETI, et tegi AS-le Y järelepärimise ning tuvastas, et AS Y müüb elektrienergiat Veerenni 29/1 korteriomanikele ning Veerenni 29 ehitise kui vallasasja omanikele. Ka leidis ETI, et Veerenni 29/2 kinnistule elektrienergia müüki ei toimu, kuna AS Y on nimetatud kinnistu suhtes liisinguvõtjaks ja tarbib seal elektrienergiat ise. Samas vastuses märkis ETI, et kuna lõpptarbijate - Veerenni 29/1 korteriomanike ning Veerenni 29 kaasomanike liitumispunktid paiknevad alajaamas, siis ei tegele AS Y võrguteenuse osutamisega. Lõpuks soovitas ETI OÜ X ja AS Y vahel elektrienergia hinna osas tekkinud erimeelsused lahendada kokkuleppel või pöörduda selleks Tallinna Linnakohtu poole. II KAEBUSE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5. OÜ X esitas 14.09.2005.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Energiaturu Inspektsiooni 19.08.2005 kirjas nr 3-13/267 sisalduvate järelduste õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja leiab, et AS Y on alates
6. jaanuarist 2005.a Veerenni 29, Veerenni 29/1 ning Veerenni 29/2 kinnistute korteriomanikke ja valdajaid võrguettevõtjana elektrienergiaga varustanud. Kaebaja leiab, et AS Y ei vasta elektrituruseaduses võrguettevõtjale kehtestatud nõuetele, kuna tal ei ole tegevusluba, tema aktsiakapital ei ole vähemalt 2 miljoni krooni suurune, ta tegutseb ka muudel tegevusaladel peale võrguteenuse osutamise ning ta ei müü OÜ-le X elektrienergiat Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinnaga, samuti ei ole müüdava elektrienergia hinna kehtestamise kriteeriumid läbipaistvad ja ei järgita tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebuse esitaja leiab samuti, et kuna Veerenni 29 asuva hoone omanik on AS Hansa Liising Eesti, siis ei ole õige, et AS Y ei osuta seal võrguteenust, samuti ei ole õige väide, et elektrienergia müüki ei toimu Veerenni 29/2 kinnistule, kuna ka selle kinnistu omanik on AS Hansa Liising Eesti ja nimetatud hoones paikneb äriregistri andmetel rida äriühinguid. Seetõttu pole õige, et AS Y tarbib seal elektrienergiat ise. Kaebuse käiguta jätmise määruse peale selgitas kaebuse esitaja, et OÜ X põhjendatud huvi tuvastuskaebuse esitamisel seisneb selles, et halduskohtu poolt Energiaturu Inspektsiooni järelduste õigusvastasuse tuvastamine aitab tal võita Tallinna Linnakohtu menetluses olevat tsiviilasja hagis AS Y ja AS Hansa Liising Eesti vastu. Samuti leiab kaebuse esitaja, et halduskohtule kaebuse esitamine annab talle võimaluse nõuda AS Y käest tagasi elektrienergia eest enammakstud raha. Kaebuse esitaja märgib veel, et tema sooviks on, et elektrienergiat müüks temale elektrituruseaduse nõuetele vastav äriühing. 2 III VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Energiaturu Inspektsioon peab kaebust põhjendamatuks. AS Y ja Eesti Energia AS vahel on sõlmitud 04.03.2005.a. võrgu- ja elektrileping nr 150048001/1, mille kohaselt tagab OÜ Jaotusvõrk, keda esindab Eesti Energia AS, elektrienergia edastamise AS-le Y kuni nendevahelise liitumispunktini alajaama trafokaablite võrgupoolsetel klemmidel nimipingel 6 KV võrguühenduse läbilaskevõimel 400 KW. Veerenni 29/1 kinnistul müüb AS Y elektrienergiat elektrituruseaduse (ETS) § 15 lg 6 p 1 kohaselt, see tähendab sama kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda kinnisasja kasutavad ning ETS § 22 lõikest 2 tulenevalt ei ole selleks vajalik tegevusluba. AS Y tegevus vastab ETS nõuetele. Vastustaja selgitab, et AS Y ei osuta võrguteenust, kuna alajaama tulevad kaablid ja arvesti on võrguettevõtja OÜ Jaotusvõrk omandis ning alajaamas asuvas kahes trafos transformeeritakse sissetulnud elektrienergia 6 KV pingelt 0,4 KV pingeks. AS Y omandis olevate trafode kaudu pinge muundamine ei ole elektrienergia edastamine võrgu kaudu ning trafod ei ole võrk. Kuna AS Y ei ole võrguettevõtja, ei laiene talle võrguettevõtjale esitatavad nõuded seoses tegevuspiirangute ja aktsiakapitali suurusega, samuti ei ole AS Y kohustatud müüdava elektrienergia hindu ETI-ga kooskõlastama, hinna osas tuleb pooltel saavutada kokkulepe ja vaidluse korral pöörduda tsiviilasju lahendava kohtu poole. Kuna kaebuse esitaja tarbib elektrienergiat Veerenni 29/1 kinnistul, siis ei ole ta õigustatud nõudma kohtult õiguslikku hinnangut AS Y tegevuse kohta Veerenni 29/2 kinnistul ja Veerenni 29 ehitises. Vastustaja märgib siiski, et liisinglepingust tulenevalt on Veerenni 29/2 tervikuna AS Y valduses ning elektrienergia müük on kooskõlast ETS § 15 lg 6 punktiga
8. Veerenni 29 müüb AS Y elektrienergiat, täitmaks lepingu p.5.1.9, samas ei ole ta võrgu omanik ega osuta võrguteenust, mistõttu talle ei laiene ETS § 64 lg 1 sätestatu. Veerenni 29 asuva ehitise varustamine elektrienergiaga on vastustaja meelest avalikes huvides kuni võrguettevõtjaga kokkuleppe saavutamiseni elektrienergia müümiseks, ent mingil juhul ei puuduta see kaebuse esitaja õigusi. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
9. Kolmas isik AS Y peab kaebust põhjendamatuks. Kolmas isik selgitab, et OÜ X ja AS Y on Veerenni 29/1 korteriomanikud ning sellest tulenevalt ka Veerenni 29/1 kinnistu kaasomanikud. Alajaam, millest AS Y OÜ-le X elektrienergiat müüb, asub samal kinnistul, mistõttu on tegemist elektrienergia müügiga sama kinnisasja piires ning tegevusluba selleks ei ole vaja. Aadressil Veerenni 29 asuvas ehitises kui vallasasjas ning Veerenni 29/2 kinnistul toimuv ei oma puutumust kaebuse esitaja õiguste ega huvidega. Kolmas isik selgitab siiski, et Veerenni 29/2 suhtes on ta liisinguvõtjaks ning tarbib seal elektrienergiat ise, sealhulgas varustades elektrienergiaga oma üürnikke. Kolmas isik rõhutab, et AS Y ei ole võrguettevõtja, kuna ta ei oma võrku. Kolmas isik on seisukohal, et OÜ-l X puudub põhjendatud huvi ETI toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebuses märgitud põhjendatud huvid on kohatud. V KOHTUISTUNG
10. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, vastustaja ning kolmas isik vaidlesid sellele vastu. Kuulanud ära vastustaja ja kolmanda isiku seisukoha, möönis kaebuse esitaja nende selgituste asjakohasust ning märkis, et kui sedavõrd põhjalikud selgitused oleksid antud ETI vastuses kaebuse esitaja avaldusele, oleks olnud ehk võimalik vältida kaebusega halduskohtu poole pöördumist. Samas ei soostunud kaebuse esitaja küll sisuliselt aktsepteeritavate selgituste valguses kaebusest loobuma, põhjendades seda kantud kohtukuludega. Kaebuse esitaja rõhutas, et õigusvastane on ETI toiming eelkõige seetõttu, et 3 avaldusele antud vastus on liialt lakooniline ning ei nähtu, et ETI oleks hinnanud AS Y tegevust kõigust õiguslikest aspektidest, nagu oli avalduses taotletud. VI KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Kohus leiab, et OÜ X kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
12. OÜ-l X puudub kaebeõigus vaidlustamaks ETI toiminguid seoses AS Y tegevuse hindamisega osas, mis puudutab Veerenni 29 asuva ehitise ning Veerenni 29/2 kinnistu elektrienergiaga varustamist. Kaebuse esitajale kuulub korteriomand Veerenni 29/1 kinnistul, kõrvaloleva kinnistu ning ehitise kui vallasasjaga puudub kaebuse esitajal side, samuti ei ole kaebuse esitaja näidanud, et Veerenni 29 ja Veerenni 29/2 toimuv tema õigusi või huve kuidagi puudutaks, mistõttu ei saa nendel objektidel tegutsevatele isikutele elektrienergia müümine kaebuse esitaja õigusi või huve kahjustada. OÜ X õigusi ega huve ei saa kahjustada seega ka ETI seisukohad seoses nendel objektidel toimuvaga. OÜ X ei ole ka isikuks, kellel on õigus pöörduda halduskohtu poole teiste isikute huvides lähtudes

§ 7lõikest 3.

1. Kohus märgib siiski, et ETI vastuses esitatud põhjendused Veerenni 29 ning Veerenni 29/2 osas on igati asjakohased. Kolmanda isiku seletuse kohaselt kasutab AS Y tervet Veerenni 29/2 asuvat kinnisasja kinnistu omaniku, AS-ga Hansa Liising Eesti sõlmitud liisingulepingu alusel. Sama nähtub ka toimikus olevast Z OÜ ning AS Hansa Liising Eesti vahel 30.05.2000.a sõlmitud liisingulepingust nr 005445L (tl. 110) ning AS Hansa Liising Eesti, AS Y ja Z OÜ vahel 04.08.2000.a sõlmitud võla ülekandmise lepingust (tl. 115), mille punkti 3.
2. järgi kohustus Z OÜ andma Veerenni 29/2 asuvad tööstushooned Y AS valdusesse ja kasutusse. Asjaolu, et Veerenni 29/2 kinnistut kasutavad üürilepingute alusel kolmandad isikud, ei tähenda, et kinnisasi ei oleks tervikuna AS Y valduses. AS-i Y tuleb väljaüüritud pindade osas vaadelda kaudse valdajana asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 lg 2 mõttes. Õige on seega vastustaja ning kolmanda isiku seisukoht, et Veerenni 29/2 kinnistul tegutseb Y AS kooskõlas ETS § 15 lõikega 6, müües elektrienergiat tervikuna tema valduses oleva kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda kinnisasja kasutavad. Väär on kaebuse esitaja seisukoht, et kõnealune liisinguleping peaks olema sõlmitud notariaalses vormis või et liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused peaksid kajastuma kinnistusraamatus. Kaebuse esitaja seisukoht, et kõik kinnisasja puudutavad tehingud, mis ei kajastu kinnistusraamatus on AÕS § 63 ja § 64 valguses tühised, ei põhine kehtival õigusel. Seadusest ei tulene, et kinnisasja kasutusleping peaks olema sõlmitud notariaalses vormis või et selle kohta peaks olema tehtud kanne kinnistusraamatusse. Mis puutub elektrienergia müümisse Veerenni 29 ehitises tegutsevatele isikutele, siis nõustub kohus vastustaja selgitusega, et kuna Y AS ei ole võrgu omanik, siis ei laiene talle ETS § 64, ent kuni Veerenni 29 ehitise elektrienergiaga varustamise ümberkorraldamiseni on selle objekti varustamine läbi AS Yle kuuluva alajaama mõistlik lahendus, kuna vastasel juhul ei oleks Veereni 29 asuvas ehitises võimalik elektrienergiat tarbida ning seega oleks ehitise sihipärane kasutamine ilmselgelt võimatu. Veelkord tuleb aga rõhutada, et elektrienergia müük ei Veerenni 29 ehitises ega Veerenni 29/2 kinnistul tegutsevatele isikutele ei mõjuta kuidagi kaebuse esitaja õigusi ega huve, mistõttu ei ole tal õigust nõuda sealse tegevuse üle teostatud järelevalve õiguspärasuse kohtulikku kontrolli.
3. Kohus leiab samuti, et OÜ-l X puudub põhjendatud huvi ETI toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks osas, mis puudutab AS Y tegevuse kontrollimist seoses elektrienergia müümisega Veerenni 29/1 kinnistul. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks saab isikul toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks olla põhjendatud 4 huvi juhul, kui isikul on selle toiminguga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab seda, et haldusaktil või toimingul peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel, sealhulgas näiteks mõne uue nõude (haldusorgani kohustamiseks, avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamiseks, vms) esitamisel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi toimingu õigusvastasuses veenduda.
4. Kohus leiab, et kaebuse esitaja põhjendatud huviks ETI toimingute vaidlustamisel ei saa olla soov eelise saamiseks tsiviilkohtumenetluses kaebuse esitaja ning AS Y ja AS Hansa Liising Eesti vahel toimuvas vaidluses. ETI toimingute õiguspärasus või õigusvastasus ei võimalda kaebuse esitajal tsiviilasjas oma õigusi paremini kaitsta. Tsiviilasja läbi vaatav kohus tuvastab asjaolud, hindab tõendeid ja kujundab seisukoha menetlusosaliste seisukohtade kohta iseseisvalt. Halduskohtu seisukoht järelevalvetoimingute õiguspärasuse üle ei ole tsiviilasja läbivaatavale kohtule siduv. Seega annaks käesolevas haldusasjas tehtav kohtulahend kaebuse esitajale küll teadmise ETI tegevuse õiguspärasuse või õigusvastasuse kohta, ent mingisugust õiguslikku kasu see temale ei annaks ning ETI tegevuse õigusvastasuse tuvastamine OÜ-d X tema õiguste kaitsel aidata ei saaks. Iseäranis ei saa kaebuse esitajal sellist põhjendatud huvi olla olukorras, kus kaebuse esitaja on ETI seisukohti kohtuistungil sisuliselt aktsepteerinud. Halduskohtu poolne seisukohavõtt küsimuses, kas ETI vastus OÜ X kaebusele oli piisavalt põhjalik või mitte, ei saa OÜ X eraõiguslikke suhteid ASga Y ja AS-ga Hansa Liising Eesti mingil moel mõjutada. Mis puutub kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud argumentatsiooni selle kohta, et alates 01.01.2006.a kehtivast tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) tulenevalt ei ole tuvastushagi (kaebuse) esitamiseks vajalik põhjendatud huvi, vaid piisab õiguslikust huvist, siis esiteks märgib kohus, et halduskohtumenetlust reguleerib jätkuvalt

, mille § 7 lg 1 nõuab just nimelt põhjendatud huvi olemasolu. Teiseks ei saa ka TsMS-ist lähtudes sisustada õigusliku huvi mõistet selliselt nagu seda teeb kaebuse esitaja – õiguslik huvi ei tähenda isiku huvi veenduda mingisuguse olukorra õiguslikus korrektsuses või ebakorrektsuses .Ka tuvastushagi esitamiseks on õiguslik huvi isikul, kellel tuvastus on vajalik tema õiguste teostamiseks või kaitseks.

1. Niisamuti ei tuleneks halduskohtu poolt ETI toimingute õigusvastasuse tuvastamisest iseenesest OÜ-le X õigust nõuda AS-i Y käest tagasi elektrienergia eest enammakstud raha. Kaebuse esitaja ja kolmanda isiku vaheline suhe, mis seisneb elektrienergiaga varustamises ja elektrienergia eest tasumises (tasumise kohustuses), on eraõiguslik ning sellest suhtest tulenevad vaidlused tuleb lahendada eraõigusliku vaidluse lahendamiseks ettenähtud viisidel, mitte aga riikliku järelevalve organi tegevuse vaidlustamise kaudu halduskohtus. Halduskohus ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas elektrienergia eest nõutav hind on õiglane või ülemäärane ning sellest tulenevalt ei saa käesolevas asjas tehtav otsus anda OÜ-le X mingisuguseid õigusi nõuete esitamiseks eraõiguslikes suhetes. Kui OÜ-l X on elektrienergia eest enammakstud summade tagastamise nõudeõigus, siis on see tal olemas vaatamata halduskohtu hinnangule ETI toimingute õiguspärasuse osas.
2. Põhjendatud huviks ei saa käesoleval juhul olla ka soov, et OÜ-le X müüks elektrienergiat ETS nõuetele vastav äriühing. Vastustaja tõi kohtuistungil õigesti välja, et kui kaebuse esitaja soovib elektrienergiat osta tegevusloaga ning ETS-is sätestatud kapitali- ja tegevuspiirangunõuetele vastavalt isikult, siis on tal võimalik liituda piirkonnas tegutseva võrguettevõtjaga, milleks on OÜ Jaotusvõrk. Teadaolevalt ei ole kaebuse esitaja vastavasisulist liitumissoovi avaldanud. Tõsiseltvõetav ei ole kaebuse esitaja poolt 5 kohtuistungil esitatud väide, et ta ei olnud teadlik võimalusest osta elektrienergiat OÜ Jaotusvõrk kaudu ja mitte AS Y käest ning et vastustaja esindaja sellesisuline selgitus kohtuistungil tuli kaebuse esitajale üllatusena.
3. Kuigi kohus on seisukohal, et OÜ-l X puudub põhjendatud huvi ETI toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, leiab kohus siiski, et ETI toimis OÜ X kaebusele vastates õiguspäraselt. Mis puudutab ETI vastuse lakoonilisust, siis leiab kohus, arvestades kaebuse esitaja äärmiselt lakoonilist ja üldsõnalist avaldust, oli ETI vastus piisavalt põhjalik. Sedavõrd üldsõnalise avalduse põhjal nagu esitas käsitletaval juhul ETI-le OÜ X oleks ebamõistlik eeldada haldusorganilt põhjalikumate ja täpsemate selgituste esitamist. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebuse esitaja väitel andis ta avalduse vastu võtnud isikule suuliselt täiendavaid selgitusi asjaolude ja oma eesmärkide kohta. ETI 19.08.2005.a kirjast nähtuvalt on ETI pöördunud AS Y poole ning andnud hinnangu elektrienergia müümisele Veerenni 29, 29/1 ja 29/2 objektidel. Vastuses on sõnaselgelt märgitud, et AS Y ei osuta võrguteenust ning et kõigi lõpptarbijate liitumispunktid paiknevad alajaamas. Oma 20.07.2005.a esitatud avalduses ei taotle OÜ X põhjalikke selgitusi elektrituruseaduse sätete kohta ning ETI-lt ei saanuks põhjalikumate selgituste andmist ka eeldada. Vastuse ebapiisavuse korral oleks kaebuse esitajal olnud võimalus pöörduda täiendavate selgituste saamiseks uuesti ETI poole, ent kaebuse esitaja seda ei teinud. Kaebuse esitaja väide, et täiendavalt ei pöördunud ta ETI poole seoses sellega, et seadus näeb halduskohtule kaebuse esitamiseks ette 30-päevase tähtaja, ei ole asjakohane ega tõsiseltvõetav. Kohus juhib siinkohal kaebuse esitaja tähelepanu

§ 9

lg 5, mille kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebuse esitaja on halduskohtusse pöördunud just toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega, sellise nõude esitamiseks ei ole seaduses sätestatud 30-päevast tähtaega. Seega ei olnud kaebuse esitajal mingisugust takistust täiendavalt ETI poole pöördumiseks ja lisaselgituste taotlemiseks. Eelneva taustal ei ole kohased kaebuse esitaja etteheited, nagu oleks ETI tema avaldusele vastamisel toiminud pahauskselt.

1. Vastustaja on õigesti asunud seisukohale, et AS Y näol ei ole tegemist võrguettevõtjaga ning ta ei osuta võrguteenust. ETS § 3 p 29 kohaselt on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Kuivõrd võrguettevõtjaks on ETS § 8 lg 1 kohaselt elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu, siis isikut, kes võrgu kaudu ETS § 65 lõikes 1 nimetatud teenuseid ei osuta, ei saa võrguettevõtjana vaadelda. ETS § 3 p 9 kohaselt on elektripaigaldis aga elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. See tähendab, et iga elektripaigaldis ei ole võrk. Haldusasja toimikus olevast võrguühenduse fikseerimise kokkuleppele lisatud piiritlusaktist nr 360 (tl 108) nähtub, et kuni liitumispunktini on elektripaigaldised võrguettevõtja OÜ Jaotusvõrk omandis. Kuna ETS § 3 p 29 kohaselt ei saa võrku moodustada liitumispunktist tarbija poole jäävad elektripaigaldised, siis järelikult ei saa AS Y omandis ega kasutuses Veerenni 29/1 objektil võrku olla. Õige on vastustaja seisukoht, et AS Y omandis olevate trafode kaudu pinge muundamine ei ole elektrienergia edastamine võrgu kaudu. Sellest tulenevalt ei saa rääkida ka võrguteenuse osutamisest ning AS-le Y ei laiene ETS-is võrguettevõtjale kehtestatud nõuded.
2. Üldreeglina on elektrienergia müük vastavalt ETS § 22 lg 1 punktile 7 tegevusluba nõudev tegevus. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt ei ole tegevusluba aga vajalik juhul, kui elektrienergiat müüakse ETS § 15 lõike 6 punkti 1 kohaselt, s.o. kui müüjaks on isik, kes väljaspool põhitegevust müüb elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses 6 oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad. Veerenni 29/1 kinnistu on jagatud korteriomanditeks, korteriomandiseaduse § 1 lõikest 2 tulenevalt on ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis, korteriomanike kaasomandis. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja piires ühe korteriomaniku ning seega korteriomanditeks jagatud ehitise ja maatüki mõttelise osa ühe kaasomaniku poolt teistele kaasomanikele elektrienergia müümine on kooskõlas ETS § 15 lg 6 punktiga
4. ETS § 16 lg 3 punktist 5 tulenevalt võib võrguettevõtja müüa elektrienergiat Energiaturu Inspektsiooni poolt kooskõlastatud hinnaga või hinnaga, millega müüakse elektrienergiat ETS §-s 76 ettenähtud müügikohustuse täitmiseks. Kuna nimetatud piirang puudutab võrguettevõtjat, siis ei laiene see AS-le Y, mis tähendab, et AS-l Y ei olnud kohustust Veerenni 29/1 müüdava elektrienergia hindu ETI-ga kooskõlastada. Müüdava elektrienergia hind tuleb AS Y ja OÜ X vahel kindlaks määrata poolte kokkuleppel ning ETI sellesse sekkuda ei saa. Seega on väär kaebuse esitaja seisukoht, et ETI oleks pidanud AS Y poolset müüdava elektrienergia hinnakujundust kontrollima. VII KOHTUKULUD 18.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Käesolevas asjas ei ole pool, kelle kasuks kohtuotsus tehakse, s.o. vastustaja Energiaturu Inspektsioon, kohtukulude väljamõistmist teiselt poolelt taotlenud ega kuludokumente esitanud. Seetõttu jäävad OÜ X kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse Kohtunik 7