← Eesti

2-06-8505/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. septembril 2006 Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-8505 Tsiviilasi M.Jhagi K.Jvastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – M.J hageja esindaja advokaat T.P Kostja – K.J esindaja advokaat M.G Kohtuistungi toimumise aeg 17.
  3. a RESOLUTSIOON
  4. Hagi rahuldada.
  5. Välja mõista K.Jelatusraha M.Jülalpidamiseks järgmiselt: alates
  6. aprillist 2005.a., s.o. 1 (üks) aasta enne hagi esitamist, kuni
  7. augustini 2005.a. igakuise summana 1500.- krooni kuus, sealt edasi 2005.a. septembri kuu eest 1300.- krooni, 2005.a. novembrikuu eest 2500.- krooni, 2005.a. detsembrikuu eest 1000.- krooni, 2006.a. jaanuari, veebruari ja märtsikuu eest 1100.- krooni kuus, 2006.a. aprillikuu eest 1000.- krooni, 2006.a. mai ja juunikuu eest 1200.- krooni kuus, 2006.a. juulikuu eest 1100.- krooni, 2006.a. augustikuu eest 1000.- krooni ning alates
  8. septembrist 2006.a. kuni
  9. veebruarini 2007.a. iga kuu eest 2500.- krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludeks olev riigilõiv, mille tasumisest M.Joli vabastatud, asja läbivaatamise kulu – postikulu ja M.J riigi kulul osutatud õigusabikulu täies ulatuses K.J kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
  10. M.Jsündis I.K (endise perekonnanimega J) ja K.Jabielust.a.
  11. M.Jõpib Koolivälisel ajal elab hageja oma ema I.K ja võõrasisa T.K perekonnas.
  12. I.Kja T.K sündis.a. tütar T-G.K ja.a. poeg R.K. Alates.a. on väiksema lapsega lapsehoolduspuhkusel T.K.
  13. K.Jja A-M.J abielust sündis.a. poeg I.J.
  14. Kuni oktoobrini 2005.a. kandis kostja hageja arvelduskontole üle igakuiselt 1000.- krooni elatist, alates detsembrist 2005 kuni märtsini 2006.a. andis kostja hagejale elatusraha 1400.krooni kuus, edasi andis kostja hagejale elatusraha järgmiselt : aprillis 1500.- krooni, mais 1300.- krooni, juunis 1300.- krooni, juulis 1400.- krooni ja augustis 1500.- krooni.
  15. J.K 4 kuu keskmiseks netopalga suuruseks AS-s oli 7275,75 krooni.
  16. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus kuni 28.02.2007.a., s.o. hageja õpingute eeldusliku lõppemiseni kutseõppeasutuses. Hageja nõue ja põhjendused.
  17. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja oma ema ja võõrasisa T.Külalpidamisel, kelle abielust on sündinud 2 last. Kostja poolt hagejale igakuiselt antud elatis ei ole hageja arvates piisav, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse igakuise elatusraha väljamõistmiseks kostjalt.
  18. Hageja väidetel kulub tal igakuiselt äraelamiseks 4350.- krooni ning nimetatu koosneb järgmistest kuluartiklitest: toit – 2000.- krooni, sõidupiletid koolist koju + ühistransport Tallinnas 400.- krooni, eluasemekulu -1000.- krooni, mobiiltelefoni kõnetasud – 250.krooni, hügieenitarbed 300.- krooni, riided 100.- krooni, kulutused kultuurile ja spordile 100.krooni, kulutused meelelahutustele 100.- krooni ning ettenägematud kulutused 100.- krooni. Nimetatutele lisanduvad veel aastas tehtavad kulutused meditsiiniteenusele summas 500.krooni, erialasele kirjandusele summas 400.- krooni, kulutused erialastest üritustest osavõtuks summas 600.- krooni, kulutused täiendavate koolitarvete ostmiseks 300.- krooni, erialaste töövahendite ostmiseks 500.- krooni, riiete ja jalanõude ostmiseks summas 3000.- krooni ning kulutused kooli lõpetamisele 3000.- krooni, s.o. kokku 8300.- krooni. Seega kõik kulutused kokku arvestatuna kulub hagejal kuus äraelamiseks 5041.- krooni.
  19. Arvestades kostja poolt makstud elatusraha ning seda, et novembris 2005.a. kostja hagejale elatist ei andud, palub hageja välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt alates 2005.a. märtsikuust kuude lõikes järgmiselt : tagasiulatuvalt alates märtsist 2005.a. – augustini 2005.a. 1500.- krooni kuus, septembri 2005.a. eest 1300.- krooni, novembri 2005.a. eest 2500.- krooni, Lk

(6)2 detsembri 2005.a. eest 1000.- krooni, jaanuari 2006.a. ja veebruari 2006.a. eest 1100.- krooni kuus ning alates märtsist 2006.a. kuni veebruarini 2007.a. 2500.- krooni kuus.
  1. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: oma sünnitunnistuse, K.Jja I.J abielulahutuse tunnistuse, tõendi enda õppimise kohta kutseõppeasutuses, poolõe ja poolvenna sünnitunnistused, tõendi emale makstavate peretoetuste kohta, T.Kpalgatõendi, kviitungid toidu ostmise kohta kauplustest ja kooli sööklast ning ravimite kohta apteegist, koopiad bussi ja rongi piletitest sõiduks kodust kooli ja vastupidi, teatri ja kontserdipiletid ning toidumessi külastamise pääsme ja oma konto väljavõtte ajavahemikul 01.03.2005.a.- 19.03-2006.a. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  2. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus, et temalt mõistetakse välja elatis hageja kasuks summas 1500.- krooni kuus, kuid mitte tagasiulatuvalt, vaid alates elatise hagi esitamisest, sest enne hagi esitamist on kostja oma kohustused hageja ees väidetavalt täitnud ja hageja ei ole põhistanud miks ta tagasiulatuvalt elatist nõuab. Kostja on seisukohal, et 3000.- krooni kuus on hageja jaoks piisav raha, et ära elada.
  3. Kostja peab hageja poolt nõutavat elatusraha põhjendamatult suureks ning leiab, et seda tõendab juba asjaolu, et hageja ei ole esitanud hagi oma ema vastu. Kostja leiab, et hageja ema on samamoodi kohustatud hagejale ülalpidamist andma ning seda samadel alustel nagu kostjagi. Hageja ei ole tõendanud, et ema talle võrdselt kostjaga elatist annab. Arvestades sellega, et hageja ülalpidamiskulud on suuremad kui Ivi Kruusalu kahel väiksemal lapsel, peab viimane materiaalselt toetama eelkõige hagejat. Hageja poolt hagi mitteesitamine ema vastu ei saa kostja arvates suurendada tema kohustust hagejat ülal pidada. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud hageja pangakonto väljavõte kinnitab, et T.Kon kandnud hageja ülalpidamiseks tema arveldusarvele vaid 820.- krooni kuus, mis on 1,7 korda väiksem kostja poolt vabatahtlikult kantud elatise suurusest.
  4. Kostja on seisukohal, et elatise suurus lapsele peab vastama lapse vajadustele ja kummagi vanema võimalustele, mitte aga lapse poolt soovitud elatustasemele ja erisoovidele nagu hageja hagiavalduses märkinud on. Kostja arvates, et isiku vajaduste rahuldamiseks vajalike summade üle lahkarvamuste ärahoidmiseks on seaduses sätestatud igakuise elatusraha alammäär (PkS § 61 lg 4) ja toimetulekupiir (SHS § 22 lg 1 ja lg 1.1) Otsuse tegemisel elatise suuruse vaidluses tuleks kohtul juhinduda ka Tartu Ülikooli uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”, mis on objektiivne ja teadulikult metodoloogial põhinev eriteadmistega isikute seisukoht ülalpeetavate vajaduste kohta. Kostja arvates on hageja elamine üürikorteris, mille eest kommunaalteenuste maksmiseks kulub 1000.- krooni, ja mobiiltelefoni kasutamine summas 250.- krooni täielikult põhjendamatud kulutused, sest hageja võiks elada ühiselamus, kus toa üür oleks 230.- krooni, ning kodustega suhelda arvutis Skype vahendusel, mis oleks talle täielikult tasuta. Kostja leiab ka, et hageja võiks koolivälisel ajal töötada nagu teeb kostja teisest abielust sündinud poeg.
  5. Lisaks kõigele eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja viited tema majanduslikule olukorrale ei puutu käesolevasse vaidlusesse, sest elatise suuruse kindlaksmääramisel on elatise suuruse aluseks hageja objektiivsed vajadused, mitte tema varanduslik olukord. Silmas tuleb pidada aga seda, et kostjal on teine põhikoolis õppiv laps, keda kostja on samuti kohustatud ülal pidama. Lk
(6)3 16.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: väljavõtte internetist õpilaskodude leheküljelt, Indrek Joonase sünnitunnistuse, oma pangakonto väljavõtte M.J tehtud ülekannete kohta perioodil 01.01.2003.a. – 30.04.2006.a., oma palgatõendi AS-st kinkelepingu talle sõiduki VAZ 2107 kinkimise kohta 22.03.1991.a., tehnilise passi koopia talle sama sõiduki kuuluvuse kohta, pärimisõiguse tunnistused majavalduse, Tallinnas ja maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse pärimise kohta Saaremaal, kinnistusraamatu väljavõtted eelpoolnimetatud varade kohta, ehitusregistri väljavõtte hoonete kohta elamumaal, hageja õe ja kostja teise tütre avalduse kohtule, milles viimane avaldab arvamust, et kostja on alati toetanud hagejat pärast vanemate abielu lahutamist ja hageja pole kunagi väitnud, et toetus oleks ebapiisav. Veel esitas kostja kohtule Rademari Rattamaailma kassakviitungi ja Tele 2 järelmaksulepingu tõendamaks A-M.J poolt kantavaid kulutusi oma poja I.J ülalpidamiseks. . Kohtuotsuse põhjendused.
  1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud uuritud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on PkS § 60 lg. 2, mille kohaselt on vanem kohustatud õppimise ajal ülal pidama ka oma täisealiseks saanud last kui viimane jätkab õppimist kutseõppeasutuses ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 milliste kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustes.
  2. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja õpib kutseõppeasutuses ning lõpetab kooli eeldatavalt 2007.aasta veebruarikuus. Pooled vaidlevad vaid makstava elatise suuruse üle ning mis ajast alates oleks põhjendatud elatis välja mõista.
  3. Elatise suuruse kindlaksmääramisel juhindub kohus lisaks kohtuotsuse p-s 17 märgitud seadusesätetele ka PkS § 61 lg 4 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis alates 01.01.2006.a. on 3000.- krooni. Kohus on seisukohal, et nimetatust seadusesäte tähendab, et väljamõistetav elatis ei või olla väiksem kui pool riigis kehtestatud alampalka ehk 1500.- krooni, ega tähenda, et nimetatud summa oleks seadusesse sätestatud selleks, et ära hoida lahkharvamusi isikute vajaduste rahuldamiseks vaja olevate summade üle nagu ekslikult leiab kostja. Kohus ei pea asjakohaseks kostja viidet käesoleva vaidluse lahendamisel kostja poolt osundatud sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud toimetulekupiirile. Ka Tartu Ülikooli uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika” märgitud järeldused 14-19 aastase lapse vajaduste kohta ei ole käeoleva vaidluse puhul rakendatavad, sest uuring on koostatud 14-19 aastaste vanematekodus elavate laste vajadusi arvestades ning arvestused on tehtud 2004.aasta oktoobrikuu seisuga. Käesolevaks ajaks on elukallidus võrreldes 2004.aastaga Eesti Vabariigis tunduvalt kasvanud ning hageja elab enamuse aastast väljaspool vanematekodu.
  4. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutusi ei saa pidada ülepaisutatuteks ega põhjendamatuteks nagu leidis kostja. Hageja elab valdava aja kodust eemal, on omaette toidul ning majandab üksi. Tulenevalt nimetatust on ka kulutused suuremad. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks tütre kulutused kommunaalkuludele ja mobiiltelefoni kõnedele täiesti põhjendamatud ning tütar võiks Lk
(6)4 üürikorteri asemel elada ühiselamus ja mobiiltelefoniga suhtlemise asemel rääkida kodustega Skype vahendusel. Kohus on seisukohal, et selliste väidetega näitab kostja oma suhtumist oma kohustusse oma täiskasvanud tütart tema õpingute ajal ülal pidada, kuid need väited ei ole aluseks välja mõista elatis väiksemas summas kui hageja seda taotleb. Kohus ei pea nimetatud kulutusi toreduslikeks ega põhjendamatuteks. Kohus leiab, et kriitiliselt tuleb suhtuda ka kostja väitesse nagu võiks hageja koolivälisel ajal töötada ja ise omale ülalpidamist teenida. Kohus leiab, et seaduse järgi peavad vanemad toetama päevases osakonnas kutseharidust omandavat last kuni kooli lõpetamiseni ning lapse väikese koormusega töötamine, ka siis kui see võimalik oleks, ei võta ära ega vähenda vanema kohustust last ülal pidada kuni kooli lõpetamiseni.
  1. Kohus nõustub kostjaga küll selles, et mõlemad vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama, kuid ei nõustu sellega nagu oleks hagejal vaja olnud käesolevas menetluses tõendada, et ta oma emalt ülalpidamist saab. Hageja õigus on esitada kohtusse hagi selle isiku vastu kes väidetavalt tema õigusi rikub ning tõendama peab kohtus vaid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole vaidlustanud seda asjaolu, et hageja elab koolivälisel ajal oma ema ja võõrasisa juures ning saab sealt ilmselt ka ülalpidamist kuna ta ise ei tööta. Lisaks sellele on kostja ise osundanud hageja poolt esitatud panga väljavõttele, mille kohaselt on hageja võõraisa kandnud hageja pangaarvele igakuiselt veel lisaks ka 820.- krooni elatusraha.
  2. Kohus nõustub kostja väitega ka selles, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega kas isikul, kellelt elatist nõutakse, on veel ülalpeetavaid, kuid kohus leiab, et arvestada tuleb ka sellega, et kostjal on lisaks hagejale üks ülalpeetav laps ning hageja emal, kellel on samuti hageja ülalpidamiskohustus, on lisaks hagejale veel kaks ülalpeetavat alaealist last. Kohus ei saa nõustuda kostjaga selles nagu oleks hageja emal eelkõige hageja ülalpidamiskohustus, sest hageja on tema kõige vanem laps. Samamoodi on hageja kostja vanem ülalpeetav laps ning ülalpidamise ulatus ei sõltu ainult vanusest, vaid ka lapse vajadustest.
  3. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub elatis väljamõistmisele igakuise summana 2500.- krooni kuus nagu taotleb hageja. Kohus nõustub ka sellega, et elatise väljamõistmisel peab arvestama ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. See, et 24.000.- krooni on tulumaksuseaduse järgi käesoleval ajal maksuvaba tulu, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust.
  4. Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud PkS § 70 lg 2 alusel saama elatist kostjalt tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, sest kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist ühe aasta vältel piisavas ulatuses ning 2005.a. novembrikuus on kostja jätnud elatise hagejale üldse maksmata. Kostja vastupidist ei tõendanud. Elatis tuleb tagasiulatuvalt kostjalt välja mõista hagiavalduses märgitud ulatuses ning arvestada tuleb elatise väljamõistmisel ka kostja poolt pärast elatise hagi esitamist makstud elatist, sest osaliselt on kostja oma kohustust hageja ees täitnud. Kohus on seisukohal, et M.J avaldus kohtule selle kohta nagu oleks isa temale teadaolevalt täitnud kogu aeg oma kohustusi M.Jees tuleb jätta tähelepanuta, sest kostja ei taotlenud M.J üle kuulata tunnistajana ei kirjalikult ega suuliselt, mistõttu tema avaldusel ei ole kohtu jaoks tõendi jõudu. Dokumentaalsed tõendid mis kinnitavad A-M.J poolt I.J ostetud teenuseid või kaupu, ei ole kohtu arvates asjakohased tõendid käesolevas vaidluses ja tuleb jätta tähelepanuta. Lk
(6)5 25. Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuludeks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2), kohtuvälisteks kuludeks aga hageja esindaja kulu, kusjuures Harju Maakohtu 05.07.2006.a. määrusega määras kohus anda Merle Joonasele õigusabi riigi kulul kohtueelses menetluses ja kohtus ilma hageja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning õigusabi kulud. M.J esindajaks määras kohus advokaat T.P. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täielikult ja juhindudes TsMS § 162 tuleb hagimenetluse kulu -: riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud, ja asja läbivaatamise kulu - postikulu, samuti kohtuväline kulu – hageja esindaja kulu, jätta kohtuotsusega kostja kanda. Juhindudes RÕS § 23 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 ning § 175 lg 1 määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: Lk
(6)6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.