2-06-9142 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristi Rekand Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.
- a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2- 06-9142 Tsiviilasi A.Vhagi R.Kvastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.V Kostja R.K Kohtuistungi toimumise aeg 10.
- a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista R.KA.V kasuks alates
- märtsist 2006.a igakuine elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni M.K ülalpidamiseks kuni M.Ktäisealiseks saamiseni. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses R.Kkanda. Eesti Vabariigil on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatis ühise lapse M.Külalpidamiseks summas 2500 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt ei ole kostja osalenud lapse ülalpidamises. Lapsele tehtavad kulud kokku kuus 4455 krooni. Nõude esitamisel võttis hageja arvesse asjaolu, et elatiselt tuleb tal tasuda tulumaksu. Hageja sissetulekuks on 6347 krooni, talle kuulub 2/3 korteriomandist. 1 Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi, kuid teatas, et tal puudub sissetulek ja seetõttu ei ole võimalik elatist maksta. Kostja elab vanemate kulul. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud poolte seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele hagis nimetatud ulatuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus välja elatise lapse kasuks, juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja on tunnistanud, et ei osale rahaliselt lapse ülalpidamises. Kostja põhjenduseks oli asjaolu, et ta on töötu, kuid ta ei esitanud argumente selle kohta, miks tal puudub töö ja seega ka sissetulek. Kohus selgitab, et asjaolu, et kostjal puudub sissetulek ei vabasta teda oma lapse ülalpidamise kohustusest. Hageja on esitanud kulutused lapsele ühes kuus, mis on kohtu arvates lapse vanust arvestades objektiivsed ja põhjendatud. Kuna hageja peab tasuma saadud elatiselt tulumaksu, on põhjendatud ka asjaolu, et nõue on esitatud suuremas summas, kui ½ lapsele tehtavatest kulutustest. Kohtukulud Riik tegi asja menetlemisel kulutusi posti edastamiseks (menetluskulu vastavalt TsMS § 143 p 4). Riigilõivu tasumisest oli hageja vabastatud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja lg 3 kohaselt määrab kohus kindlaks, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et eelnimetatud sätetest tulenevalt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.