KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-250 Haldusasi D. D.i kaebus Tallinna Vangla direktori 14.02.2005 käskkirja nr 135-d, 14.02.2005 käskkirja nr 137-d, 10.03.2005 käskkirja nr 189-d ja 24.03.2005 käskkirja nr 213-d tühistamise nõudes Tallinna Halduskohtu
- märtsi 2006 otsus haldusasjas nr 305-250 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus D. D.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- september 2006 Menetlusosalised Kaebaja: D. D. Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu RESOLUTSIOON Jätta D. D.i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
- märtsi 2006 otsus haldusasjas 3-05-250 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest 20.09.2006.a. Kassatsioonkaebus peab Riigikohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-05-250
- Tallinna Vangla direktori
- veebruari 2005 käskkirjaga nr 137-d määrati kinnipeetav D. D.ile vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p1 ja p 2 nõuete rikkumise eest VangS § 63 lg 1 p 4 alusel karistuseks 6 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav D. D. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et ta 18.01.2005 kell 07.10 välja viimisel kambrist 130 keeldus täitmast vanglaametnike korduvaid seaduslikke korraldusi võtta kaasa isiklikud asjad ja vangla vara, et paigutada need hoiuruumi. Kinnipeetava kohustus jätta oma asjad vangla hoiule tema ajutisel lahkumisel vanglast tuleneb vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 64 lg-st
- Seega ei allunud ta vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori
- veebruari 2005 käskkirjaga nr 135-d määrati kinnipeetav D. D.ile VangS § 67 p1 nõuete rikkumise eest VangS § 63 lg 1 p 4 alusel karistuseks 12 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav D. D. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et ta 19.01.2005 kell 07.00 välja viimisel kambrist 130 keeldus täitmast vanglaametnike korduvaid seaduslikke korraldusi võtta kaasa isiklikud asjad ja vangla vara, et paigutada need hoiuruumi. Seega ei allunud ta vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori
- märtsi 2005 käskkirjaga nr 189-d määrati kinnipeetav D. D.ile VangS § 67 p1 ja p 2 nõuete rikkumise eest VangS § 63 lg 1 p 4 alusel karistuseks 8 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav D. D. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et ta 15.02.2005 kell 07.18 välja viimisel kambrist 126 keeldus täitmast vanglaametnike korduvaid seaduslikke korraldusi võtta kaasa isiklikud asjad ja vangla vara, et paigutada need hoiuruumi. Seega ei allunud ta vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja häiris vanglaametnike tööd. Tallinna Vangla direktori
- märtsi 2005 käskkirjaga nr 213-d määrati kinnipeetav D. D.ile VangS § 67 p1 ja p 2 nõuete rikkumise eest VangS § 63 lg 1 p 4 alusel karistuseks 9 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav D. D. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et ta 28.02.2005 kell 07.00 välja viimisel kambrist 126 keeldus täitmast vanglaametnike korduvaid seaduslikke korraldusi võtta kaasa isiklikud asjad ja vangla vara, et paigutada need hoiuruumi. Seega ei allunud ta vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja takistas vanglaametnikke teenistuskohustuste täitmisel, häirides kambritest väljaviimist.
- D. D. esitas kaebuse eelnimetatud käskkirjade tühistamise nõudes. Kaebuse kohaselt on nimetatud käskkirjadega talle määratud karistused selle eest, et ta keeldus enne kohtusse etapeerimist kambrist kaasa võtmast oma isiklikke asju ja vangla vara. Kaebaja leiab, et VSKE § 64 p-st 5 tulenevalt on tal õigus jätta oma isiklikud asjad vanglasse.
- Vastustaja palus jätta kaebuse täielikult rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. VangS § 67 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele (p 1), mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid (p 2) ja suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse (p 4). VangS § 15 lg 1 kohaselt võetakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad vangla juhtkonna poolt hoiule. VSKE § 61 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa. Kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ja lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. 2 3-05-250 VSKE § 64 lg 5 kohaselt kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse kinnipeetava isiklikud asjad vangla hoiule. Kinnipeetava soovil võib asjad talle kaasa anda, kui see on võimalik. Vastustaja esindaja selgituste kohaselt on Tallinna Vanglas kinnipeetava vanglast ajutisel lahkumisel tema asjade vanglas hoiu tagamiseks kujunenud praktika, et kambris asuvad kinnipeetava asjad paigutatakse kinnipeetava ajutise lahkumise ajaks vangla hoiuruumi. Hoiuruumis töötab valvur, kes võtab kinnipeetava ajutisel lahkumisel asjad kinnipeetavalt vastu ja annab need asjad kinnipeetavale tagasi, kui kinnipeetava vanglasse tagasi saabub. Alates 05.06.2005 on selline kord kehtestatud ka Tallinna Vangla kodukorras. Vastustaja esindaja selgituste kohaselt on selline asjade hoidmise kord vajalik selleks, et kindlustada kinnipeetava asjade allesolek. Kinnipeetav ise viib asjad hoiuruumi ja võtab hiljem oma asjad sealt. Sellega on välistatud ka võimalus, et kambrikaaslased omastavad ajutiselt vanglast lahkunud kinnipeetava asju. D. D. kinnitas kohtuistungil, et ei ole 100-protsendilist garantiid, et kambrisse jättes asjad säilivad. On harvad juhtumid, kui kambrikaaslane võtab teise kinnipeetava asju. Vastustaja esindaja selgituste kohaselt on hoiuruumis asjade hoidmise kord põhjendatud ka sellega, et kinnipeetavat ei paigutata alati tagasi samasse kambrisse. Kaebuse esitaja seletas kohtuistungil, et madrats, tekk, padi ja voodipesu antakse vanglas igale kinnipeetavale allkirja vastu ja kambri vahetamisel tuleb need kaasa võtta (tl.64). Kohus leiab, et tulenevalt VangS § 15 lg-st 1 ja Vangla sisekorraeeskirja § 64 lg-st 5 on Tallinna Vanglas kinnipeetava vanglast ajutisel lahkumisel tema asjade vangla hoiule jätmiseks varasemalt kujunenud praktika ja nüüdseks kodukorraga kehtestatud kord kinnipeetava vanglast ajutise lahkumise ajaks kinnipeetava juurde kambrisse antud asjade hoiuruumi paigutamiseks seaduslik ja põhjendatud. Seega oli seaduslik ka vanglaametniku antud korraldus kinnipeetav D. D.ile, et ta vanglast ajutise lahkumise korral viiks asjad kambrist vangla hoiuruumi. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud Tallinna Vangla käskkirjades õigesti leitud, et D. D. 18.01.2005, 19.01.2005, 15.02.2005 ja 28.02.2005 ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja takistas sellega vanglaametnike kohustuste täitmist kinnipeetavate etapeerimisel kohtusse. Sellega on D. D. rikkunud VangS § 67 p1 ja 2 nõudeid. Kaebaja 19.01.2005 seletuses ja kohtus esitatud väide, et ta ei täitnud vanglaametnike korraldusi ka seetõttu, et vangla päevakava järgi on tal õigus süüa hommikusööki kella 6.15-st kuni 07.15ni, ei muuda kaebaja vanglaametnike korraldustele mitteallumist seaduslikuks. Kohus leiab, et vangla päevakavast nähtub, et hommikusöögiks on ajavahemik kella 06.15-st kuni 07.15-ni, päevakavast ei tulene, et kinnipeetav peab saama hommikusööki süüa tund aega. Samuti ei tulene päevakavast, et vanglaametnikud ei tohtinud D. D.it hommikusöögiks ettenähtud ajavahemikus segada, nagu kaebaja ekslikult kohtuistungil leidis. Päevakava märkuste punktis 4 on sätestatud, et vangla administratsioonil on õigus teha päevakavas vastavalt vajadusele muudatusi. Tallinna Vangla inspektor-korrapidaja J. A. 18.01.2005 ettekandest nr 84 nähtuvalt toimus 18.01.2005 toidujagamine kell 6.
- Kohus leiab, et kaebaja 19.01.2005 seletuses märgitu, et ta ei olnud 18.01.2005 06.45-ks jõudnud hommikusööki süüa, ei ole veenev. Kaebaja seletas kohtuistungil, et tavaline praktika on selline, et kohtusse viimisest informeeritakse kinnipeetavaid eelmisel õhtul ja teatatakse küllaltki täpselt kohtusse viimise kella-aeg. Seega oli kaebajal võimalik oma tegevust planeerida ja korraldada selliselt, et olla söönud ja valmis kohtusse etapeerimiseks 18.01.2005 kell 07.10, 19.01.2005 kell 07.00, 15.02.2005 kell 07.18 ja 28.02.2005 kell 07.00 hommikul. 3 3-05-250 VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kohus leiab, et arvestades rikkumise asjaolusid ja korduvust on kaebaja karistamine VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kartserisse paigutamisega Tallinna Vangla direktori
- veebruari 2005 käskkirjaga nr. 137-d 6 ööpäevaks,
- veebruari 2005 käskkirjaga nr. 135-d 12 ööpäevaks,
- märtsi 2005 käskkirjaga nr. 189-d 8 ööpäevaks ja
- märtsi 2005 käskkirjaga nr. 213-d 9 ööpäevaks seaduslik ja proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- D. D.i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et vanglaametnike poolt antud korraldus ei olnud seaduslik ning tal oli õigus jätta oma asjad kohtus käimise ajaks kambrisse. Samuti ei olnud vanglaametnikel õigus vastavat korraldust anda ajal, mil vangla päevakava kohaselt toimus hommikusöök.
- Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus on õigesti leidnud, et vanglaametnike korraldus viia asjad hoiuruumi, oli seaduslik. VSKE § 64 lg 5 sätestab sõnaselgelt, et kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse kinnipeetava isiklikud asjad vangla hoiule. Terminist „vangla hoiule” nähtub, et vangla peab tagama kinnipeetava eemalviibimisel tema asjade säilimise. Vastavat kohustust ei ole võimalik täita, kui asjad jäävad eemalviibimise ajaks kambrisse, millele on juurdepääs ka teistel kinnipeetavatel. Hoiuruumi kasutamine vangla poolt on seega seaduslik ning eesmärgipärane ning oma asjade sinna hoiuleviimisega kinnipeetava jaoks kaasneda võivad ebamugavused ei ole ebaproportsionaalsed. Mil viisil hoiuruumi pidamine ja valvamine toimub, ei ole käesoleva vaidluse puhul, kus hinnata tuleb vanglaametnike poolt antud korralduste seaduslikkust, oluline. Kui hoiuruumist peaks midagi kaduma minema, vastutab vangla kahju tekkimise eest.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebajale korralduste andmine ajal, mis vangla päevakava kohaselt oli hommikusöögi aeg, ei olnud seadusvastane. Tõendamist ei ole leidnud, et kaebaja oleks jäänud hommikusöögita. Asjaolu, et söögiaegadel ei ole päevakava kohaselt lubatud läbi viia uurimistoiminguid ning korraldada kokkusaamisi kaitsjatega, ei tähenda, et vanglaametnikud ei võiks anda korraldusi, mis ei seostu päevakava järgse tegevusega, kuid mis on vajalikud vangla töö toimimiseks.
- Täiendavalt soovib ringkonnakohus märkida, et vanglaametnike korralduste seaduslikkuses kahtlemine ning nende korralduste täitmata jätmine viisil, mis nähtub käesolevast vaidlusest, ei 4 3-05-250 saa ühelgi juhul olla õiguspärane. VangS § 67 punkt 1 kohustab kinnipeetavat alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetav peab üldjuhul korralduse seaduslikkust eeldama, kuid isegi siis, kui ta peab korraldust mingil põhjusel õigusvastaseks, tuleb korraldus täita. Täitmata võib jätta üksnes ilmselgelt õigusvastase, nö tühise korralduse (vrdl tühise haldusakti regulatsiooniga haldusmenetluse seaduse § 63). Vastupidine tõlgendus ei tagaks julgeolekut vanglas. Kui kinnipeetav on tema hinnangul õigusvastase korralduse täitnud, on tal sellest tulenevaid tagajärgi võimalik kõrvaldada hilisemas vaide- või kohtumenetluses. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 5