← Eesti

3-05-588/5

Obsah (5)§ 12§ 31§ 10§ 9§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 04. juulil 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-588 Haldusasi XAS kaebus Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2005 kor

§ 12lg 3).

2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale XAS-le, kaebaja esindajale advokaat Heikki Ojamaale ja Tallinna Linnavalitsuse esindajale Monika Pihlakule. Resolutsioon Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallina Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest (

§ 31lg 6).

  1. juunil 2005.a. rahuldas kohus kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohtumäärusega nr 3-975/2005 ja peatas Tallinna Linnavalitsuse
  2. mai 2005.a. korralduse nr 882-k kehtivuse kuni käesolevas asjas kohtulahendi tegemiseni. Kohus jättis
  3. detsembri 2005.a. määrusega kaebuse käiguta põhjusel, et käesoleval juhul olid kaks isikut esitanud kohtule ühiselt vormistatud kaebuse, millist võimalust kohtumenetluse normid ette ei näe.
  4. jaanuaril 2006.a. saabus kohtusse XAS-i eraldi esitatud kaebus. Kohus jättis kaebuse
  5. veebruaril 2006.a. käiguta põhjusel, et see ei vastanud

§ 10nõuetele.

  1. märtsil 2006.a. saabus kohtusse kaebuse täpsustus, mis jäeti kohtu
  2. märtsi 2006.a. määrusega käiguta.
  3. märtsil 2006.a. saabus kohtusse

§ 10nõuetele vastav kaebuse täpsustus.

Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse

  1. mai 2005.a. korralduse nr 882-k tühistamist. Kaebus esitati XAS-i ja OÜ Y poolt ühiselt kohtusse
  2. juulil 2005.a. (postitempel ümbrikul). Kaebusega koos esitati taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise taotluses on märgitud, et kaebuse esitaja volitas OÜ Y juhatajat T.G.´t esindama ennast Pae tn 20 maa ostueesõigusega erastamise küsimuses. Kaebaja väitel ei ole ta kellelegi teisele mingeid volitusi antud asjas andnud. Kaebuse esitaja väidete kohaselt sai kaebaja kaevatavast korraldusest esmakordselt teada 28.06.2005 T.G.lt esmalt telefoni teel ja seejärel sõitis T.G.ga Pae tänavale kohtuma XAS-i finantsdirektor E.K.. T.G. oli 22.03.05 – 15.07.05 haiguslehel seoses jalaluu murruga ja jala kipsi panekuga. Seetõttu oli T.G. liikumisvõimetu ja ei saanud ajada maa erastamise asju ega suhelda XASiga. Kaevatav korraldus oli T.G.le saadetud tähitult, kuid kuna ta oli alates 22.03.2005 haige ja tööl käia ei saanud, siis lebas see kiri tema töölaual avamata kuni 28.06.
  3. Sel 1 kuupäeval lasi T.G. ennast transportida raviprotseduurile ja seejärel esmakordselt korraks tööle ja avas selle kirja. Samal päeval esitas T.G. kaevatava korralduse XAS-i finantsdirektorile E.K.ile. Maamõõdufirma kutsel on käinud antud asjas mingeid dokumente viseerimas ka XAS-i töötaja H.L.. XAS ei ole H.L.t volitanud antud asjas XAS-i esindama ja H.L. ei olnud ka teadlik asjade käigust. Tema töövaldkonda ei kuulu tegelemine maa ostueesõigusega erastamisega. 10.03.2006 esitatud kaebuse täpsustuses palus kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotlust lahendada kohtuistungil, kuna soovib tõendada vaidlustatud korraldusest teadasaamist T.G. ja E.K.i ütlustega. Kohus võttis kaebuse
  4. märtsi 2006.a. määrusega menetlusse, rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, keelates Tallinna Linnavalitsuse Pae tn 20 asuva parkla ja selle aluse maaga kõik toimingud, mis on suunatud uue katastriüksuse ja kinnistu moodustamiseks ning keelates Tallinna Linnavalitsusel kõik tehingud Pae tn 20 asuva parkla ja selle aluse maaga kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. Samas kohtumääruses küsis kohus vastustaja seisukohta kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta ning tähtaja küsimuse lahendamiseks kohtuistungi korraldamise vajalikkuse kohta.
  5. aprillil 2006 saabus kohtusse Tallinna Linnavalitsuse volitatud esindaja Monika Pihlaku vastus kohtu
  6. märtsi 2006 määrusele. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et kaebuse esitaja väide vaidlustatud haldusaktist teadasaamise kohta ei ole õige. Tallinna Linnavalitsus väljastab Tallinna Linnavalitsuse korraldusi juba aastaid tähtkirjadena või allkirja vastu. Sama oli ka vaidlustatud korraldusega. Tallinna Linnavalitsus saatis
  7. mail 2005.a. vastu võetud korralduse nr 882-k kaebuse esitajale tähtkirjaga allkirja vastu.
  8. mail 2005.a. Tallinna Maa-ameti vanemspetsialisti Marju Johansoni koostatud linnavalitsuse korralduse tähitud kirjadena väljastamise loetelus on positsioon 3 all märgitud korralduse saajaks XAS. Kiri väljastati
  9. mail 2005.a,. mida kinnitab erastamise toimikus olev postisaadetise väljastusteade. Pae tn 20 maa ostueesõigusega erastamise toimikus on tähtkirja kättesaamise kviitung, mille kohaselt kaebaja, XAS esindaja sai tähtkirjana väljastatud korralduse kätte
  10. mail 2005.a. Eeltoodu tõendab, et Tallinna Linnavalitsuse
  11. mail 2005.a. vastu võetud korraldus nr 882-k väljastati Tallinna Maa-ametist
  12. mail 2005.a. tähtkirjaga, kaebaja sai selle kätte
  13. mail 2006.a. ning sellest kuupäevast hakkas kulgema vaidlustamise tähtaeg. Lisaks leiab vastustaja, et vaidlustamise tähtaja osas on oluline, et kaebaja notariaalselt volitatud esindaja H. L. allkirjastas
  14. mail 2005.a. Pae tn 20 katastriüksuse moodustamise kohta koostatud protokolli, kus on märgitud, et kohapeal märkusi ei esitatud. Piiriprotokoll koostatakse peale teenindamiseks vajaliku maa määramist ning sellest teavitatakse piiriprotokolli koostamisel ka maaomanikku. Tallinna Linnavalitsus ei ole kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt H. L. ei olnud volitatud tegema maa ostueesõigusega erastamise toiminguid, nõus, kuivõrd Tallinna Linnavalitsusel oli olemas notariaalne volikiri igasugusteks tehinguteks ning selles ei olnud välistatud maa ostueesõigusega erastamise toiminguid. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et kaebaja sai vaidlustatud korraldusest teada esmalt
  15. mail 2005.a., mille järgselt oleks vaidlustamise viimane tähtaeg olnud
  16. juunil 2005.a. Lisaks väärib vastustaja arvates tähelepanu ka asjaolu, et kaebaja poolt
  17. mail 2005.a. postkontorist kätte saadud vaidlustatud korralduse punktis 8 on sõnaselgelt sätestatud kaebamise kord ja tähtaeg. Hiljemalt aga pidi kaebaja nii vaidlustatud korraldusest kui ka piiride kulgemisest teada saama
  18. mail 2005.a., mil tema notariaalselt volitatud esindaja allkirjastas piiriprotokolli. Sellest kuupäevast lähtudes oleks viimane kaebuse esitamise tähtaeg olnud
  19. juuni 2005.a. 2 Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei ole esile toonud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta esitamata.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2005.a. korralduse nr 882-k tühistamist. Kaebuse esitaja taotleb tähtaja ennistamist põhjusel, et sai vaidlustatud korraldusest teada T.G. vahendusel alles 28. juunil 2005.a.

§ 9

lg 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p 1 sätestab, et haldusakt tehakse teatavaks sama seaduse

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korras kättetoimetamisega isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. HMS § 26 lg 1 esimene lause sätestab: „Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga.“ Sama paragrahvi
  3. lõige sätestab: „Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud.“ HMS § 14 lg 3 p 4 sätestab, et haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatavas kirjalikus taotluses tuleb märkida haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed. Nendest sätetest nähtub, et üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise poolt soovitud aadressil. Kui aga menetlusosaline ei ole ära näidanud aadressi, kuhu haldusakt toimetada, siis võib haldusorgan toimetada haldusakti menetlusosalise registreeritud elu- või asukoha aadressile. 02.veebruaril 2004.a. XAS-i poolt Tallinna Linnavalitsusele esitanud maa ostueesõigusega erastamise avaldusest ( tl 22- 23) nähtub, et XAS-i asukohaks on märgitud Narva mnt 13, Tallinn, mistõttu oli tulenevalt HMS § 26 lg-st 1 õigustatud vaidlustatud korralduse saatmine tähtkirjaga menetlusosalise märgitud aadressil s.o Narva mnt 13, Tallinn. Tallinna Maa-ameti Pae tn 20 maa erastamise toimiku lk-l 74 asuvas postisaadetise väljastusteatest nähtub, et
  4. mail 2005.a. väljastas Tallinna Maa-ameti vanemspetsialist Marju Johanson XAS-ile tähtkirja aadressil Narva mnt 13, Tallinn. Tähtkirja kättesaamise kviitungist nähtub, et ALG Liising AS-i töötaja on tähtkirja allkirja vastu kätte saanud
  5. mail 2005.a. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda vaidlustatud korraldus kaebuse esitajale kättetoimetatuks
  6. mail 2005.a. Kaebus esitati halduskohtule
  7. juulil 2005.a. (postitempel ümbrikul), seega

§ 9lgs 1 sätestatud tähtaja rikkumisega.

Kaebuse esitaja väidab, et sai vaidlustatud haldusaktist teada alles

  1. juunil 2005.a. oma esindaja T.G. vahendusel. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule kaks XAS juhatuse liikme A. T.i allkirjaga volikirja (tl 86 ja 87), millest nähtuvalt on XAS volitanud 30.01.2004 ja 28.01.2005 üheks aastaks edasivolitamise õiguseta T.G.t esindama XAS-i kõikides ametiasutustes, kõigi õigustega, mis on seoses aktsiaseltsile kuuluva kinnistu, asukohaga Tallinnas Pae tn 20, aluse ja teenindamiseks vajaliku maa erastamisega. Pae tn 20 maa erastamise toimiku lk-lt 73 nähtub, et ka T.G.le on Tallinna Maa-ameti vanemspetsialist Marju Johanson väljastanud
  2. mail 2005.a. tähtkirja aadressile Pae tn
  3. Äriregistri 3 teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on Pae tn 20 OÜ Y registrijärgne aadress ja OÜ Y ainuke juhatuse liige on T.G.. Toimikus on ka tähtkirja kättesaamise kviitung, millest nähtub, et T.G. sai tähtkirja kätte isiklikult
  4. mail 2005.a. Kohus võrdles kohtutoimiku lehekülgedel 5, 20,23,25,40,41,42 ja Pae 20 maa erastamise toimiku lk 44,45 (T.G. ID-kaardi koopia) olevaid T.G. allkirju ja väljastusteatele 18.mail 2005 antud allkirja ja tegi kindlaks, et väljastusteatel olev allkiri on sarnane T.G. allkirjadega muudel dokumentidel. Ka on Pae 20 maa erastamise toimiku lk 44 kirjutatud volitatud esindaja „T.G.“ ja väljastusteatele 18.mail 2005 kirjutatud „G.“ sarnaste käekirjadega. Kohus on eeltoodut arvestades veendunud, et väljastusteatel on T.G. allkiri. Tähtaja ennistamise taotluses on põhjendatud tähtaja möödalaskmist kaebaja esindaja T.G. jalaluu murruga ja jala kipsi panekuga ning töövõimetuslehega ajavahemikul
  5. märts -
  6. juuli 2005.a. Kohtule esitatud 10.03.2006 arsti tõendist nr 83 (tl 90) nähtub, et T.G. jalg oli kipsis 22.03.2005 kuni 26.04.
  7. Seega ei olnud T.G. jalg kipsis Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2005 korralduse nr 882-k „Pae tn 20 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ andmise ajal ega ka selle korralduse T.G. poolt isiklikult kättesaamise ajal 18.mail
  8. Samast 10.03.2006 arsti tõendist nr 83 ja töövõimetuslehtede koopiatest (tl 8-10) nähtub, et T.G.le oli väljastatud töövõimetusleht ambulatoorse režiimiga alates 22.03.2005 kuni 25.04.2005, alates 26.04.2005 kuni 01.06.2005, alates 02.06.2005 kuni 10.06.2005 ja alates 13.06.2005 kuni 16.07.
  9. Ambulatoorse ravi puhul ei viibi inimene haiglas vaid käib arsti vastuvõtul vähemalt töövabastuse perioodi lõpul. Seega pidi T.G. käesoleva juhul vähemalt 02.06.2005 ja 10.06.2005 viibima arsti vastuvõtul. Kaebuses on kinnitatud, et T.G. lasi ennast 28.juunil 2005 transportida raviprotseduurile ja seejärel tööle sõidutada, kus ta vaatas läbi vahepeal tulnud posti. Eeltoodu kinnitab, et OÜ Y ainuke juhatuse liige T.G. tegeles osaühingu juhtimistegevusega mingis ulatuses ka ajutuse töövõimetuse ajal. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et XAS-i esindaja T.G. viibimine ambulatoorsel režiimil töövõimetuslehel ei ole selline objektiivne takistus, mis takistas teda kontakteerumast XAS-ga kaebuse tähtaegseks kohtule esitamiseks või ise korraldamast kaebuse tähtaegset kohtule esitamist. Nii suhtlemist XAS-iga, kui ka kaebuse kohtule esitamist või kaebuse esitamiseks õigusabi saamist on võimalik korraldada telefoni teel, elektrooniliselt ja muid sidevõimalusi kasutades. Asjaolu, et kaebaja pidi vaidlustatud haldusaktist olema teadlik varem kui
  10. juuni 2005.a. tõendab ka see, et kaebuse esitaja poolt 08.02.2005 notariaalselt volitatud esindaja H. L. (Pae tn 20 maa erastamise toimiku lk 67) allkirjastas
  11. mail 2005.a. Pae tn 20 katastriüksuse moodustamise kohta koostatud piiriprotokolli (Pae tn 20 maa erastamise toimiku lk 68), mis koostatakse peale teenindamiseks vajaliku maa määramist. Kohus nõustub vastustajaga, et ebausutav on kaebuse esitaja väide, et H. L. ei olnud teadlik asjade käigust vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamisel. Sellisel juhul ei oleks H. L. allkirjastanud piiriprotokolli vaid konsulteerinud teda volitanud isikuga. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on saanud vaidlustatud korralduse kätte
  12. mail 2005 ning puudub vajadus kohtuistungi korraldamiseks kaebuse esitamise tähtaja küsimuses. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse esitajale oli vaidlustatud korraldus teatavaks tehtud
  13. mail 2005, kaebaja esitas selle korralduse peale kaebuse halduskohtule 20.juulil 2005

§ 9

lg 1 sätestatud tähtaja rikkumisega ning kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning menetlus kuulub

§ 12lg 3 alusel lõpetamisele.

4 Vastavalt

§ 84

lg 4 p-le 1 tagastatakse riigilõiv asja menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Käesoleval juhul on XAS tasunud riigilõivu 20 krooni. Vastavalt riigilõivuseaduse § 11 lg 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada Vabariigi Valitsuse 11.aprilli 2000.a. määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ § 11 kohane avaldus. Aili Maasik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.