) § 67 p.1 ja p. 2 nõuete rikkumise eest
Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav D.D. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 18.01.2005 kell 07.10 välja viimisel kambrist 130 keeldus täitmast vanglaametnike korduvaid seaduslikke korraldusi võtta kaasa isiklikud asjad ja vangla vara, et paigutada need hoiuruumi. Kinnipeetava kohustus jätta oma asjad vangla hoiule tema ajutisel lahkumisel vanglast tuleneb VSKE § 64 lg-st 5. Seega ei allunud ta vanglaametnike seaduslikele korraldustele (tl.15). Tallinna Vangla direktori 14. veebruari 2005 käskkirjaga nr. 135-d määrati kinnipeetav D.D.ile Vangistusseaduse
p.1 nõuete rikkumise eest
Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav D.D. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 19.01.2005 kell 07.00 välja viimisel kambrist 130 keeldus täitmast vanglaametnike korduvaid seaduslikke korraldusi võtta kaasa isiklikud asjad ja vangla vara, et paigutada need hoiuruumi. Seega ei allunud ta vanglaametnike seaduslikele korraldustele (tl.16). 1 Tallinna Vangla direktori 10. märtsi 2005 käskkirjaga nr. 189-d määrati kinnipeetav D.D.ile
2 nõuete rikkumise eest
lg 1 p 4 alusel karistuseks 8 ööpäeva kartserit Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav D.D. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 15.02.2005 kell 07.18 välja viimisel kambrist 126 keeldus täitmast vanglaametnike korduvaid seaduslikke korraldusi võtta kaasa isiklikud asjad ja vangla vara, et paigutada need hoiuruumi. Kinnipeetava kohustus jätta oma asjad vangla hoiule tema ajutisel lahkumisel vanglast tuleneb VSKE § 64 lg-st 5. Seega ei allunud ta vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja häiris vanglaametnike tööd (tl.14). Tallinna Vangla direktori 24. märtsi 2005 käskkirjaga nr. 213-d määrati kinnipeetav D.D.ile
2 nõuete rikkumise eest
Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav D.D. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 28.02.2005 kell 07.00 välja viimisel kambrist 126 keeldus täitmast vanglaametnike korduvaid seaduslikke korraldusi võtta kaasa isiklikud asjad ja vangla vara, et paigutada need hoiuruumi. Kinnipeetava kohustus jätta oma asjad vangla hoiule tema ajutisel lahkumisel vanglast tuleneb VSKE § 64 lg-st 5. Seega ei allunud ta vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja takistas vanglaametnikke teenistuskohustuste täitmisel, häirides kambritest väljaviimist. Kinnipeetavat on eelnevalt korduvalt informeeritud (tl.13). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Kaebaja taotleb Tallinna Vangla direktori käskkirjade 14.02.2005 nr 135-d, 14.02.2005 nr 137d, 10.03.2005 nr 189-d ja 24.03.2005 nr 213-d tühistamist. Kaebuse kohaselt on nimetatud käskkirjadega talle määratud karistused selle eest, et ta keeldus enne kohtusse etapeerimist kambrist kaasa võtmast oma isiklikke asju ja vangla vara. Kaebaja leiab, et Vangla sisekorraeeskirjade § 64 p-st 5 tulenevalt on tal õigus jätta oma isiklikud asjad vanglasse. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirjad rikuvad tema õigusi, kuna nendest käskkirjadest tulenevalt on piiratud tema võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks, lühiajalisteks väljasõitudeks ja paljudeks muudeks soodustusteks. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja palub jätta kaebuse täielikult rahuldamata.
p. 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Kinnipeetava kohustus jätta oma asjad vangla hoiule tema ajutisel lahkumisel vanglast tuleneb Vangla sisekorraeeskirja § 64 lg-st
Antud karistus määrati talle korduva intsidendi eest. Kaebajat on karistatud Tallinna Vangla direktori käskkirjaga 10. märtsist 2005 nr. 189-d ja määratud talle 8 ööpäeva kartserit. Karistuse põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikele korraldustele. 15.02.2005 kell 07.18 keeldus D.D. kambrist nr. 126 lahkumisel kaasa võtmast isiklikke asju ja vangla vara. Antud juhtumi kohta on koostatud 15.02.2005 ettekanne nr. 201, mis on allkirjastatud vanemvalvur Aleksandr Kildiševi poolt. Oma seletuskirjas kinnitab ka D.D., et ta tõepoolest keeldus võtmast oma isiklikke asju. Distsiplinaarmenetluse protokoll on vormistatud vangistusosakonna juhataja Andres Põdra poolt ja menetluse käigus tegi ta kindlaks, et kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku korraldusi, millega rikkus
Antud karistus määrati talle selle eest, et ta on korduvalt jätnud täitmata ametnike korraldusi. Kaebajat on karistatud Tallinna Vangla direktori käskkirjaga 24. märtsist 2005 nr. 213-d ja määratud talle 9 ööpäeva kartserit. Karistuse põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikele korraldustele. 28.02.2005 kell 07.00 keeldus D.D. kambrist nr. 126 lahkumisel kaasa võtmast isiklikke asju ja vangla vara. Antud juhtumi kohta on koostatud 28.02.2005 ettekanne nr. 266, mis on allkirjastatud vanemvalvur Sergei Degorski poolt. Oma seletuskirjas kinnitab ka D.D., et ta tõepoolest keeldus võtmast oma isiklikke asju. Distsiplinaarmenetluse protokoll on vormistatud vangistusosakonna juhataja Andres Põdra poolt ja menetluse käigus tegi ta kindlaks, et kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku korraldusi, millega rikkus
Antud karistus määrati talle selle eest, et antud intsident on korduv. Nagu nähtub ülaltoodud karistustest on D.D.it karistatud neljal korral järjest ühel ja samal põhjusel. D.D. oleks pidanud vähemalt peale esimese karistuse määramist tegema järeldused ja edaspidi täitma vanglaametnike seaduslikke korraldusi, mis puudutavad isiklike asjade ja vangla vara hoiuleandmist tema ajutisel äraolekul. D.D.it on kogu vanglas viibimise aja jooksul karistatud distsiplinaarkorras 37 korral. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtu põhjendused on järgmised:
kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele (p.1), mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid (p.2) ja suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse (p.4).
lg 1 kohaselt võetakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad vangla juhtkonna poolt hoiule. Justiitsminisatri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi Vangla sisekorraeeskiri) § 61 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa (lg1). Kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ja lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab 3 nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos (lg 2). Lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise (lg 3). Asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril (lg 4). Vangla sisekorraeeskirja § 64 lg 5 kohaselt kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse kinnipeetava isiklikud asjad vangla hoiule. Kinnipeetava soovil võib asjad talle kaasa anda, kui see on võimalik. Vastustaja esindaja selgituste kohaselt on Tallinna Vanglas kinnipeetava vanglast ajutisel lahkumisel tema asjade vanglas hoiu tagamiseks kujunenud praktika, et kambris asuvad kinnipeetava asjad paigutatakse kinnipeetava ajutise lahkumise ajaks vangla hoiuruumi. Hoiuruumis töötab valvur, kes võtab kinnipeetava ajutisel lahkumisel asjad kinnipeetavalt vastu ja annab need asjad kinnipeetavale tagasi, kui kinnipeetava vanglasse tagasi saabub. Alates 05.06.2005 on selline kord kehtestatud ka Tallinna Vangla kodukorras. Vastustaja esindaja selgituste kohaselt on selline asjade hoidmise kord vajalik selleks, et kindlustada kinnipeetava asjade allesolek. Kinnipeetav ise viib asjad hoiuruumi ja võtab hiljem oma asjad sealt. Sellega on välistatud ka võimalus, et kambrikaaslased omastavad ajutiselt vanglast lahkunud kinnipeetava asju. D.D. kinnitas kohtuistungil, et ei ole 100 protsendilist garantiid, et kambrisse jättes asjad säilivad. On harvad juhtumid, kui kambrikaaslane võtab teise kinnipeetava asju. Sellega ta rikub oma elu vanglas (tl.64). Vastustaja esindaja selgituste kohaselt on hoiuruumis asjade hoidmise kord põhjendatud ka sellega, et kinnipeetavat ei paigutata alati tagasi samasse kambrisse. Kaebuse esitaja seletas kohtuistungil, et madrats, tekk, padi ja voodipesu antakse vanglas igale kinnipeetavale allkirja vastu ja kambri vahetamisel tuleb need kaasa võtta (tl.64). Kohus leiab, et tulenevalt
lg-st 1 ja Vangla sisekorraeeskirja § 64 lg-st 5 on Tallinna Vanglas kinnipeetava vanglast ajutisel lahkumisel tema asjade vangla hoiule jätmiseks varasemalt kujunenud praktika ja nüüdseks kodukorraga kehtestatud kord, kinnipeetava vanglast ajutise lahkumise ajaks kinnipeetava juurde kambrisse antud asjade hoiuruumi paigutamiseks, seaduslik ja põhjendatud. Seega oli seaduslik ka vanglaametniku antud korraldus kinnipeetav D.D.ile, et ta vanglast ajutise lahkumise korral viiks asjad kambrist vangla hoiuruumi. Käesoleval juhul nähtub Tallinna Vangla inspektor-korrapidaja J.Aksenovski 18.01.2005 ettekandest nr.84 et 17.01.2005 õhtul kell 21.00 oli kinnipeetav D.D.ile teatatud, et järgmisel hommikul kell 6.30 peab ta valmis olema kohtusse minekuks. 18.01.2005 kell 6.30 anti D.D.ile esimene korraldus võtta kaasa kambrist isiklikud asjad ja vangla vara ning minna etapiboksi. D.D. ei täitnud vanglaametniku korduvaid korraldusi võtta kaasa oma isiklikud asjad ja vangla vara ning minna etapiboksi, põhjendades seda sellega, et ta ei ole veel söönud. Toidu jagamine toimus kell 06.
Kaebaja 19.01.2005 seletuses (tl.42) ja kohtus esitatud väide, et ta ei täitnud vanglaametnike korraldusi ka seetõttu, et vangla päevakava (tl.59-60) järgi on tal õigus süüa hommikusööki kella 6.15-st kuni 07.15-ni, ei muuda kaebaja vanglaametnike korraldustele mitteallumist seaduslikuks. Kohus leiab, et vangla päevakavast nähtub, et hommikusöögiks on ajavahemik kella 06.15-st kuni 07.15-ni, päevakavast ei tulene, et kinnipeetav peab saama hommikusööki süüa tund aega. Samuti ei tulene päevakavast, et vanglaametnikud ei tohtinud D.D.it hommikusöögiks ettenähtud ajavahemikus segada, nagu kaebaja ekslikult kohtuistungil leidis (tl.63).Päevakava märkuste punktis 4 on sätestatud, et vangla administratsioonil on õigus teha päevakavas vastavalt vajadusele muudatusi. Tallinna Vangla inspektor-korrapidaja Jevgeni Aksenovski 18.01.2005 ettekandest nr.84 nähtuvalt toimus 18.01.2005 toidujagamine kell 6.10. Kohus leiab, et kaebaja 19.01.2005 seletuses (tl.42) märgitu, et ta ei olnud 18.01.2005 06.45-ks jõudnud hommikusööki süüa, ei ole veenev. Kaebaja seletas kohtuistungil, et tavaline praktika on selline, et kohtusse viimisest informeeritakse kinnipeetavaid eelmisel õhtul ja teatatakse küllaltki täpselt kohtusse viimise kella-aeg (tl.63). Seega oli kaebajal võimalik oma tegevust planeerida ja korraldada selliselt, et olla söönud ja valmis kohtusse etapeerimiseks 18.01.2005 kell 07.10, 19.01.2005 kell 07.00, 15.02.2005 kell 07.18 ja 28.02.2005 kell 07.00 hommikul.
lg 1 p.4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kohus leiab, et arvestades rikkumise asjaolusid ja korduvust on kaebaja karistamine
veebruari 2005 käskkirjaga nr. 137-d 6 5 ööpäevaks,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.