lg 2; § 180 , § 182, § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg Kohaldatud õigusnormid 1, § 661 lg 2. Edasikaebamise kord Maakohtu määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus saata teadmiseks Rahandusministeeriumile. Asjaolud J M esitas 18.09.2006 hagi A M ´i vastu ühisvara jagamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja
lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagiavalduses palub hageja kostja kasutusse jätta kõik abikaasade ühisvara, maksumusega 987 000 krooni ning kohustada kostjat maksma hagejale rahalise hüvituse summas 493 500 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast Riigilõivuseaduse lisa 2 järgi või kindla summana, seega tuleb hagejal tasuda riigilõivu summas 22 750 krooni. 1
Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.
lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.
lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Hageja on menetlusabi taotluses teatanud, et kogu hagiavalduses loetletud ühisvara on kostja valduses ja kasutuses. Hageja elab eraldi (koos alaealise lapsega) oma vanemate pool ning tal puudub võimalus vara kasutada ega käsutada, samuti ei ole kostja nõus vabatahtlikult vara jagama. Taotluse esitaja on registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtja, seoses millega tal puudub stabiilne sissetulek. Maksu ja Tolliameti andmetel on J M 2005.a. tulu esitatud tuludeklaratsiooni alusel 0 krooni. Ettevõtlusega kaasnevad kulutused on rendimaksuna 2100 krooni. Kostja hagejale elatist ei maksa. Hageja andmetel on tema ainsaks sissetuleku allikaks sotsiaaltoetus riigilt (lastetoetus) 300 krooni kuus. Hagejale kuulub ühisvarana hoone (elamumaja) aadressil xxxx, samuti mootorsõiduk “xxxx”, mis on kostja valduses ja kasutuses. Hageja omab arveldusarvet AS-s Hansapank, vabad vahendid taotluse esitamise hetkel 15 krooni. Muu oluline vara puudub.Taotleja püsikulutused kuus on keskmiselt 4750 krooni kuus. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb rahuldada. Vastavalt
lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni vabastamisest. Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register, ehitusregister) andmetega, leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda J M `le riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks
Kohtunikuabi: /allkiri/ K. Lell Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 23. oktoobril 2006.a Nooremreferent I.Golubev 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.