KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-99-83 (2/1-1478-99) Tsiviilasi Aktsiaseltsi E

stamine ja säilitamine 245 027 krooni; 3) ruumide rent, kommunaalteenused ja elekter 45 142.54 krooni; 4) panga teenustasud ja EVK aktsiate hooldustasu 22 714.39 krooni; 5) riigilõivud ja muud vara müügiga seotud kulud 337 742.50 krooni; 6) reklaamikulud 31 396.25 krooni; 7) transpordikulud ja kütus 11 549.12 krooni; 8) muud kulud 17 402.15 krooni; 9) töötajatele makstud töötasud koos maksudega 143 713.70 krooni; 10) ajutise halduri ja haldurite tasud 57 400 krooni; 11) pankrotitoimkonna tasud (neto) 197 728 krooni; 12) haldurite tasude maksud 35 400 krooni; 13) toimkonna tasude maksud 161 372 krooni; 14) õigusabi osutamine ja kohtukulud 159 939.80 krooni; 15) raamatupidamisteenus ja audiitorteenus 335 592 krooni; 16) ekspertarvamuse koostamine 1000 krooni; 17) Tallinna Linnakohtu deposiiti makstud raha 30 000 krooni. Pankrotimenetluse kulude hulka kuuluvad vastavalt PankrS § 150 lg-le 1 kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tasud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Kokku esitati AS Estimpeks (pankrotis) pankrotimenetluses 19 nõudeavaldust kogusummas 109 781 342.62 krooni. Haldurid esitasid kokku 3 pretensiooni nõudeavaldusi tõendavate dokumentide puudumise ja nõudeavalduste vormistamise puudujääkide kohta. Võlausaldajatel paluti 10 päeva jooksul puudused kõrvaldada. Koosolekul vaidlustati haldurite ja võlausaldajate poolt täielikult või osaliselt kokku 8 esitatud nõudeavaldust kogusummas 64 022 560.10 krooni. Koosolekul tunnustati nõudeid 45 758 782.52 krooni ulatuses. Peale kohtuvaidlusi nõuete tunnustamise üle on täiendavalt tunnustatud pankrotimenetluses nõudeid summas 27 011 234.27 krooni. Osaliselt summas 11 500 000 krooni on rahuldatud esimeses järgus AS Eesti Ühispank tunnustatud nõue. Välja on makstud töötajate töötasunõuded (teine rahuldamisjärk) summas 314 020 krooni. Tasutud on kõik kolmanda järgu nõuded summas 587 949 krooni. Viiendas järgus on rahuldatud nõudeid kokku summas 9 157 016.72 krooni. Kolmanda järgu nõuetest (Maksu- ja Tolliameti nõuded) on pangakontodelt väljamakstud kokku summas 581 656 krooni, 6 293 krooni ulatuses on teostatud tasaarvestus seoses Maksu- ja Tolliameti poolt AS-ile Estimpeks valesti määratud maamaksuga. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. 4 2-99-83 AS Eesti Ühispank kasuks oli seatud hüpoteek summas 10 000 000 krooni, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuete suurusega 1 000 000 krooni AS-ile Estimpeks (pankrotis) kuuluvatele kinnistutele asukohaga Tartu, Rüütli 9. Samuti oli AS Eesti Ühispank kasuks seatud hüpoteek summas 10 000 000 krooni, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuete suurusega 1 000 000 krooni AS-ile Estimpeks (pankrotis) kuuluvale kinnistule asukohaga Harjumaa, Maardu linn, Üleoru tee. Nimetatud kinnistud müüdi alljärgnevalt: 1) kinnistu asukohaga Rüütli 9, Tartu, mille eest laekus pankrotivarasse 310 548 krooni ja 2) kinnistu asukohaga Üleoru tee 1, Maardu, mille eest laekus pankrotivarasse 3 350 000 krooni. AS Estimpeks (pankrotis) ja AS Eesti Ühispank sõlmisid 26.06.1997 kommertspandi seadmise lepingu, millega seati kommertspant summas 10 000 000 krooni kogu AS-i Estimpeks (pankrotis) vallasvarale. AS Eesti Ühispank kasuks kommertspandiga koormatud vallasvara müügist laekus pankrotivarasse 136 079.46 krooni ning debitoorsetest võlgnevustest laekus pankrotivarasse 82 707.37 krooni. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. AS-i Estimpeks Puit (pankrotis) pankrotimenetluses puudub müümata vara ning puuduvad teistelt isikutelt saada olevad varad. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldurid on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest, AS-i Estimpeks (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute ja pankrotitoimkonna otsustest. Vastavalt PankrS § 124 lg-le 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse

ldamises. Haldurid on juhtinud juriidilist isikut ja vastavalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele juriidiline isik lõpetada, on toimunud tegevuse lõpetamine, pankrotivara moodustamine, säilitamine, valitsemine ja müük. Kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud on kooskõlastatud AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotitoimkonnaga. Haldurite poolt sõlmitud lepingud on esitatud kohtule koos varasemate ettekannetega Harju Maakohtule. Kogu pankrotivara on müüdud enampakkumisel või toimkonna otsuste alusel suuremat kasu andval viisil. Kogu AS-i Estimpeks (pankrotis) säilitamisele kuuluv dokumentatsioon ja pankrotimenetluse dokumendid säilitatakse Archival Group OÜ poolt. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. 5 2-99-83 AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel raha jäänud saamata alljärgnevalt: Võlausaldajad Tunnustatud nõue 03.08.2005 OÜ HG Faktooring 629 174.27 OÜ Cairel Invest 6 126 869 AS Eesti Ühispank 35 372 971.52 OÜ Rivercom Invest 358 931 OÜ Tristen Trade 4 500 000 Eesti Vabariik Maksuameti 606 001 kaudu Eesti Vabariik Eesti 25 106 199 Erastamisagentuuri kaudu Eesti Vabariik 67 996 Tagastamisfondi kaudu Eesti Väärtpaberite 1 875 Keskdepositoorium KOKKU 72 770 016.79 Välja makstud Jäänud saamata 169 460 1 647 425 11 500 000 326 100 1 210 000 606 001 459 714.27 4 479 444 23 872 971.52 32 831 3 290 000 0 6 100 000 19 006 199 0 67 996 0 1 875 21 558 986 51 211 030.79

1. OÜ-le HG Faktooring on jaotusettepaneku alusel tehtud väljamakse summas 169 460 krooni 16.07.
2. OÜ HG Faktooring omandas AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotimenetluses valdava osa tunnustatud nõuetest, v.a. SEB Eesti Ühispank, Eesti Erastamisagentuuri, OÜ Ammertek ning Maksu- ja Tolliameti nõuded. OÜ HG Faktooring on 21.07.2003 loovutanud omandatud töötajate nõuded OÜ-le Rivercom Invest.
3. OÜ-le Cairel Invest on jaotusettepaneku alusel tehtud väljamakse 15.08.2003 OÜ Cairel Invest omandas AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotimenetluses OÜ Ammertek nõude OÜ-lt Talkwell 15.01.
5. AS-ile Eesti Ühispank on jaotusettepaneku alusel tehtud väljamakseid 29.10.2001, 27.06.2003 ja 16.02.
7. OÜ-le Rivercom Invest on jaotusettepaneku alusel tehtud väljamakse 13.08.
8. OÜ Rivercom Invest omandas AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotimenetluses töötajate nõuded OÜ-lt HG Faktooring 21.07.
9. OÜ Rivercom Invest omandas AS Estimpeks (pankrotis) pankrotimenetluses OÜ-lt HG Faktooring kõigi töötajate nõuded, mis rahuldati teises järgus 100 %. OÜ Rivercom Invest omandas lisaks teises järgus rahuldatud töötasunõuetele ka Margarita Võssotskaja nõude viiendas järgus, mistõttu OÜ-le Rivercom Invest on tunnustatud nõuetest välja maksmata 32 831 krooni.
10. OÜ-le Tristen Trade on jaotusettepanku alusel tehtud väljamakse 30.06.
11. OÜ Tristen Trade on omandanud Lexington Consolidated Inc nõude OÜ-lt HG Faktooring 20.01.
13. Eesti Erastamisagentuurile jaotusettepaneku alusel väljamakset tehtud ei ole. Jaotusettepaneku kohaselt kuulub Eesti Erastamisagentuurile väljamaksmisele kokku 6 100 000 krooni, milline on aga tasaarveldatud Eesti Vabariigi kui Eesti Erastamisagentuuri õigusjärglase nõusolekul AS Estimpeks (pankrotis) nõudega Eesti Vabariigi vastu, milline tulenes vastavalt Tallinna Linnakohtu 05.03.2003 otsusest tsiviilasjas nr 2/5/250-
14. 6 2-99-83
15. Tagastamisfondist on tehtud väljamakse töötajate eesõigusnõuete osaliseks rahuldamiseks summas 67 996 krooni, mis on jäänud pankrotimenetluses välja maksmata.
16. Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumile jäi menetluses raha välja maksmata nende poolt hilinenult esitatud nõue summas 1 875 krooni. Pankrotihaldurid on esitanud 28.10.2005 kohtule täpsustatud jaotusettepaneku, mille on tinginud asjaolu, et esialgses jaotusettepanekus on kajastatud Lexington Consolidated & Sales Inc nõuet kokku summas 5 860 400 krooni. Vastavalt Tallinna Linnakohtu kohtuotsusele 12.04.2001 on tunnustatud võlausaldaja nõuet ilma viivisteta summas 4 500 000 krooni. Seetõttu on esimeses jaotusettepanekus ekslikult kajastatud Lexington Consolidated & Sales Inc tunnustatud nõuet koos viivistega. Lexington Consolidated & Sales Inc müüs oma tunnustatud nõude 28.02.2002 sõlmitud lepingu alusel OÜ-le HG Faktooring. Alates 20.01.2003 on OÜ HG Faktooring käest nõude omandanud OÜ Tristan Trade, kes täpsustatud jaotusettepaneku ajaks on võlausaldaja AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotimenetluses. OÜ-le Tristan Trade on tehtud pankrotimenetluses väljamakse, arvestades tema kohtuotsusega tunnustatud nõuet (4 500 000 krooni). Seega ei ole väljamaksete tegemisega kahjustatud teiste võlausaldajate õigusi. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Hagiavalduse, mis on haldurite poolt esitatud või mis on pankrotimenetluse käigus AS-i Estimpeks (pankrotis) vastu esitatud:
17. Eesti Vabariik esitas 06.01.2000 haginõude 22 195 212 krooni tunnustamiseks AS-i Estimpeks pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2/3/30-133/00). Kohtumenetlus lõppes kohtuliku kokkuleppe kinnitamisega Tallinna Linnakohtu 19.09.2001 määrusega, millega AS Estimpeks (pankrotis) tunnustas Eesti Vabariigi nõuet summas 22 195 212 krooni V järgu nõudena ning kohtulud jäeti poolte kanda.
18. AS Estimpeks (pankrotis) esitas 03.04.2000 hagi Eesti Vabariigi vastu Maardus Üleoru tee 1 asuva kinnistu kohta tehtud hüpoteegikande kustutamiseks kinnistusraamatust (tsiviilasi nr 2/3/22-2610/00). Tallinna Linnakohtu 15.01.2001 otsusega AS Estimpeks (pankrotis) hagi rahuldati ja hüpoteek kustutati.
19. RE Eesti Kütus (pankrotis) esitas 13.01.2000 hagi AS Estimpeks (pankrotis) vastu nõude summas 3 030 845.70 krooni tunnustamiseks. AS-i Estimpeks pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2/1-213/01). Pärast kohtuvaidlusi rahuldati Harju Maakohtu 15.03.2001 otsusega RE Eesti Kütus (pankrotis) hagi osaliselt ning tunnustati RE Eesti Kütus (pankrotis) nõuet summas 153 182.27 krooni V järgu nõudena. Võlgnikku esindasid vaidluses haldurid.
20. AS Estimpeks (pankrotis) esitas hagi Eesti Vabariigi vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja 51/52 suuruse mõttelise osa Tallinnas Ahtri tn 2 asuvatest ehitistest tagasivõitmiseks pankrotivarasse (tsiviilasi nr 2/4/29-6989/02). Hagi jäi täies ulatuses Tallinna Linnakohtu 12.06.2003 otsusega rahuldamata, kohtuotsus on jõustunud. 7 2-99-83
21. AS Estimpeks (pankrotis) esitas hagiavalduse Eesti Vabariigilt 20 750 000 krooni tagasivõitmiseks. Hagi rahuldati ja Eesti Vabariigilt mõisteti välja 20 750 000 krooni. Kohtumenetluses esindasid võlgnikku pankrotihaldurid kuni jõustunud lahendi saamiseni.
22. AS Estimpeks (pankrotis) esitas hagi AS-i Rotermann vastu nõue loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks, vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse ja hüvitise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2/5/254-6988/02). Menetlus lõpetati kohtuliku kokkuleppega, kuna hagi võimalik rahuldamine oli ebatõenäoline. AS-il Rotermann puudus vara ja nõue, mille tagastamist AS Estimpeks (pankrotis) nõudis oli AS Ammertrek vastu, kes pankrotistus ja kelle menetluses ei olnud võimalik rahuldada V järgu võlausaldajate nõudeid. AS Rotermann on äriregistrist kustutatud 08.09.
24. Hagimenetlus AS Pindi Invest vastu Tartu Maakohtus, mis lõppes võlgnikku poolt nõude loovutamisega ja hagist loobumisega. Tegemist oli hagiavaldusega, mis oli esitatud enne pankroti väljakuulutamist ja mille tõendamine oli raske. AS Pindi Invest vaidles nõudele vastu. Toimkonna otsuse alusel nõue loovutati ja uus võlausaldaja astus protsessi AS Estimpeks (pankrotis) asemele.
25. OÜ Arhitektuuribüroo Urbel & Peil esitas hagi võlgniku vastu 428 269.20 krooni nõude tunnustamiseks AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotimenetluses. Vaidlus lõppes kohtuliku kokkuleppe kinnitamisega, mille kohaselt tunnustati OÜ Arhitektuuribüroo Urbel & Peil nõuet summas 162 840 krooni V rahuldamisjärgu nõudena. Võlgnikku esindasid vaidluses haldurid. Haldur esitas ka kriminaalasja algatamise taotluse seoses võlgniku omandis olevast alajaamast (asukohaga Üleoru tee 1, Maardu) kõrgepingeseadmete vargusega, kuid seoses ühe kahtlusaluse hukkumisega sündmuskohas kriminaalasi peatati. Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna 22.07.2005 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on kriminaalasjas nr 00237600235 menetlus lõpetatud, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest kriminaalvastutusele võtmine on aegunud, sest kuriteo toimepanemisest on viis aastat möödunud. Kohtukulud ja ajutise halduri ning halduri tehtud vajalikud kulutused. Väljamaksed AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotivarast on kooskõlastatud pankrotitoimkonnaga. Samuti on väljamaksed ja varem välja makstud haldurite esialgse tasu ning toimkonna tasud kinnitatud Harju Maakohus oma jõustunud määrustega. Vastavalt Harju Maakohtu 31.08.1999 otsusele, millega kuulutati välja AS Estimpeks pankrot, mõisteti võlgnikult välja ajutise pankrotihalduri tasu 6 500 krooni mõlemale ajutisele haldurile. Ajutise halduri kulutused mõisteti välja summas 8 416 krooni. Nimetatud summad on pankrotivarast tasutud. Pankrotihalduritele on makstud Harju Maakohtu 22.06.2001 kohtumääruse alusel esialgset tasu kummalegi haldurile 30 000 krooni bruto, millele lisandub sotsiaalmaks. Rohkem halduritele tasu makstud ei ole. 8 2-99-83 21.09.1999 kinnitas AS-i Estimpeks (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek iga toimkonnaliikme igakuiseks tasuks 2 000 krooni. Pankrotitoimkonna liikme tasu piirmäärad kehtestati peale üldkoosoleku toimumist 22.11.2000 Justiitsministri määrusega nr
26. Peale seda esitasid haldurid kohtule taotluse toimkonna tasu kinnitamiseks. Harju Maakohtu 30.04.2001 määrusega kinnitati AS-i Estimpeks (pankrotis) toimkonna liikme tasuks 2 000 krooni kuus. Seega oleks igakuine toimkonna liikmete kogutasu moodustanud 6 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33%. Lõpparuande esitamise hetkeni on toimkonna liikmetele välja makstud netosummana 197 728 krooni. Harju Maakohtu 21.09.2006 määrusega on kohus määranud pankrotitoimkonna liikmetele täiendavalt väljamakstava tasu suuruseks kokku 2 kalendrikuu eest 12 000 krooni. Pankrotivarast on tasutud kogu menetluse jooksul alates 1999 kuni 2005 õigusabi osutamise eest ja kohtukuludena 159 939.80 krooni, raamatupidamisteenuste, audiitorteenuste ja erikontrolli teostamise eest 335 592 krooni. Haldurite büroode, tehniliste vahendite, sidekulude jms katteks pankrotimenetluses kulusid tehtud ei ole, kuna haldurid taotlevad tasu määramist peaaegu maksimummääras, mis kataks ära ka nende poolt kasutatud büroode kulutused. 30 000 krooni on kulunud AS-i Estimpeks Puit (pankrotis) halduri aruande kohaselt ära AS-i Estimpeks Puit (pankrotis) ajutise halduri ja halduri tasudeks ning muudeks pankrotimenetluse kuludeks, mille on AS Estimpeks tasunud Tallinna Linnakohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Maksejõuetuse põhjustena toovad haldurid välja järgmised asjaolud: Võlgnik teostas suuri investeeringuid Eesti ja Venemaa aktsiaturgudel, kus 1997.a. lõpus ja 1998.a. toimusid väga järsud langused ja kogukahjum börsitehingutest oli ca 20 miljonit krooni. Võlgnik andis välja veel enne erastamist ja peale seda suuri laene, mis jäid laenusaaja pankrotistumise ja pankrotimenetluste lõppemise ning raugemise tõttu (AS Järva Mets – laenusumma 6 378 649 krooni; AS Laar – 3 316 203 krooni – pankrotiotsus 09.02.1996; AS Estimpeks Puit – 2 781 895 krooni) tagasi saamata. Kogukahjum hinnanguliselt 12 miljonit krooni. Omandati osalusi teistes äriühingutes, mis äriliselt ebaõnnestusid (AS Estimpeks Puit jt). Tehti ebaõnnestunud kinnisvarainvesteeringuid, mis jäid lõpetamata ja mille turuväärtus oli oluliselt väiksem kui sinna paigutatud raha (Tartus Rüütli tn 9 nn Humala maja, kuhu paigutati kokku 9 990 472 krooni ja hiljem realiseeriti see pankrotimenetluses neljandal selleks

ldatud enampakkumisel 1 000 001 krooni eest, millest üle 600 000 krooni tuli kokku tasaarvestada Tartu linnale võlgnetava teede ja tänavate sulgemise maksukohustusega). AS Estimpeks töötas juba alates 1997.a. kahjumiga, kusjuures võlgniku enda poolt esitatud majandusaasta aruannetest lähtudes oli 1997.a. kahjum 3 972 786 krooni ja 1998.a. kahjum 102 976 119 krooni. Samuti vähenes oluliselt võlgniku netokäive, mis 1997.a. moodustas 32 759 169 krooni ja 1998.a. ainult 5 520 795 krooni. 9 2-99-83 Seega on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebaõnnestunud aktsiakinnisvarainvesteeringud, liigsete äririskide võtmine ja majanduslikud valearvestused. Kaks nädalat peale AS-i Estimpeks pankroti väljakuulutamist esitas Tartu Linnavalitsus 14.09.1999

lduse nr 2555, millega kohustati AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotihaldureid likvideerima pankrotivarasse kuulunud kinnistu Rüütli 9 asuva hoone avariioht. Pankrotimenetluse alguseks oli nimetatud hoonel eemaldatud katus ja sisekonstruktsioonid, seisid ainult seinad, mis olid muutunud varisemisohtlikeks. Hoone ümbruses olid lammutustööde algusest peale osaliselt suletud tänavad, mille tõttu tekkis teede ja tänavate sulgemise maksu võlgnevus, mis jooksvalt suurenes. Varisemisohu tõttu ei olnud võimalik vastava piirdeaia eemaldamine ja tänavate avamine. Oli reaalne oht, et seinast kukuvad tellised ja krohvitükid vigastavad tänaval liikuvaid jalakäijaid. Kuna pankrotipesas puudusid rahalised vahendid linnavalitsuse

lduse täitmiseks, esitasid haldurid 01.10.1999 Tartu Linnavaltisusele ettepaneku avariiohtu likvideerimiseks Tartu linna rahalistest vahenditest. Tartu linn ei olnud nõus võlgniku isegi osaliselt vabastama teede ja tänavate sulgemise maksust ega selle võlgnevusest, rääkimata linna rahaliste vahendite eraldamisest hoone konserveerimiseks. Neljandal avalikul enampakkumisel õnnestus Rüütli 9 kinnistu võõrandada ning ka nimetatud maksukohustus üle anda. II Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas viidatud sättega tuleb haldurid Andres Hermet ja Aivar Verro pankrotihalduri ülesannete täitmisest vabastada. III Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg-le 1 lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.

§ 4

lg 3 kohaselt pankrotihalduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 10 000 001 krooni, on kuni 5% pankrotivarast. Pankrotihalduri tasu alammäära 10 000 001 ületava pankrotivara puhul Kord ei sätesta.

§ 4

lg 7 sätestab, et kui pankrotimenetlust viib läbi enam kui üks pankrotihaldur, jaotatakse

§ 4lõikes 2 või 3 nimetatud tasu nende vahel.

10 ja 2-99-83 Pankrotivarasse on laekunud ja pankrotivara hulka on arvestatud alates pankroti väljakuulutamisest 31.08.1999 kuni 20.12.2004 seisuga raha 24 987 808.27 krooni. 5% nimetatud summast on 1 249 390.41 krooni. Pankrotihaldurid paluvad määrata halduritasu kokku 1 160 000 krooni järgnevalt: pankrotihaldur Andres Hermet’ile lõplik halduritasu summas 580 000 krooni ja pankrotihaldur Aivar Verro’le lõplik halduritasu summas 580 000 krooni. Nimetatud summadest kuulub mahaarvestamisele esialgne tasu mõlemale haldurile summas 30 000 krooni. Kuna pankrotihaldurite töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 24 987 808.27 krooni ning pankrotihaldurid on aktiivselt tegelenud pankrotivara valitsemisega, esitanud kohtusse tagasivõtmise hagisid ning esindanud võlgnikku kohtuvaidlustes ja teinud muid olulisi toiminguid pankrotimenetluses, siis kohus leiab, et on põhjendatud maksta kummalegi haldurile tasu summas 580 000 krooni. Nimetatud summadest kuulub mahaarvestamisele esialgne tasu mõlemale haldurile summas 30 000 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub kummalegi pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 550 000 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o. 181 500 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 23 %. V Kulutuste kinnitamine

§ 7

lg 1 kohaselt esitatakse taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks kohtule halduri poolt koos lõpparuandega.

§ 7

lg 2 kohaselt peab pankrotimenetluse kulude aruanne sisaldama järgmisis andmeid: liik, suurus, tekkimise põhjus või alus ning tekkimise aeg.

§ 7

lg 3 kohaselt näidatakse taotluses, milliseid teenuse osutamise lepinguid (õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud.

§ 7

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suurust. 11 2-99-83 Koos lõpparuandega on AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotihaldurid esitanud kohtule taotluse, milles paluvad kinnitada AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotimenetluses ajutise halduri ja haldurite tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluses tehtud väljamaksed massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks summas 1 925 070.98 krooni. Pankrotihaldurid on esitanud kohtule nende ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste tõendamiseks õigusteenindamislepingu (II kd, tl 35-36); büroo- ja õigusteeninduse lepingu (II kd, tl 37-39); arhiivi hoiulepingu (II kd, tl 40-41); kinnisvarateenuste lepingu (II kd, tl 42-44); advokaadibüroode arved (II kd, tl 50-69); arved raamatupidamise, auditi ja erikontrolli eest (II kd, tl 70-105); arved kinnisvarateenuse ja arhiiviteenuse eest (II kd, tl 108109); arved sulgemismaksu ja lammutustööde projekteerimise ja piirdeaia remondi eest (II kd tl 110-111). Kohus leiab, kuna pankrotihaldurite poolt nende ülesannete täitmiseks tehtud kulutused on põhjendatud, vajalikud ja tõendatud eelnimetatud tõenditega, siis tuleb haldurite poolt tehtud kulutused kinnitada. VI Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. AS-i Estimpeks (pankrotis) pankrotihaldurid on esitanud kohtule arhiivi hoiulepingu (II kd, tl 40-41), mille kohaselt Archivali OÜ võtab hoiule AS Estimpeks (pankrotis) tegevusega seotud dokumendid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsÜS § 46 lg 1 ja PankrS § 130 lg 1, leiab kohus, et AS-i Estimpeks (pankrotis) dokumendid tuleb anda hoiule Archivali Group OÜ-le. Pärast pankrotimenetluse lõpetamisega seotud raha väljamaksmist järelejäänud raha maksta välja võlausaldajatele, kellel on jäänud raha saamata. Kohus kohustab pankrotihaldureid esitama kohtule aruanne raha väljamaksmise kohta. Merike Varusk Kohtunik 12