Obsah (4)

§ 1§ 29§ 130§ 23

Tsiviilasi nr 2-06-18832 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. august 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-1

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku 287 086,64 krooni. Võlg hankijatele on 155 373,64 kr, millest suurim võlg 69 385,37 kr on rendipindade eest Maaülikoole; maksuvõlg 55 565 kr; võlad töövõtjatele 76 148 kr. Vara on võlgnikul 15 839 krooni. Raha jääk 8839 kr; nõuded kolmandate isikute vastu 16 912 kr (reaalselt võib laekuda 4000 kr, kuna on esitatud pretensioonid võlgniku poolt teostatud remonttööde kohta); põhivara puudub; laojääk raamatupidamise väärtusega 14 096,70 kr (realiseerimisväärtus võib olla 3000 kr). Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli sõiduautode hooldus ja remont. Äriühingu netovara ei vastanud äriseadustikus nõutule 2005 lõpust. Lähtuvalt kassavoogudest pidi juhatusele olema selge, et äriühingu alaline maksejõuetus on välja kujunenud kevadeks

1. Ettevõtte kulud on olnud viimase 12 kuu jooksul suuremad kui tulud, mille põhjal võib öelda, et äriühingu juhtkond ei suutnud tagada ettevõttele piisava suurusega käivet, et katta jooksvaid kulusid. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas on vajalik märkida, et äriühingu tegevus seiskus juunis, mil enam makseid ei tehtud ning seega on oldud viivituses ca 2 kuud pankrotiavalduse esitamisega. Pankrotiavalduse esitamise puhul antud juhul võib aga vaieldavaks osutuda asjaolu, et kevadest kuni suveni otsiti veel võimalusi raskustest välja tulekuks ning kevadel ei olnud väljakujunenud osaühingu alalist maksejõuetust. Äriühingu juhatuse liige ei ole toiminud äriseadustiku kohaselt: on jätnud õigeaegselt esitama pankrotiavalduse, kuid pankrotiavalduse esitamata jätmine ei ole toonud kaasa tagajärjena kahju, sest viidatud tegevusetus ei ole põhjuslikus seoses võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmisega. Ehkki kui juhatus oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, ei oleks Maaülikooli ees olev võlgnevus olnud nii suur, sest 2 pärast 01.01.2006 olev nõue on suurusjärgus 40 000 krooni. Pankrotimenetluse seisukohalt on tegemist aga summaga, mis eeldab keerulist tagasinõudmise vaidlust ning on kulukas ning kohtuvaidluse tulemusena laekuv summa võib enamuses kuluda menetluskulude katteks. Pankrotimenetluses oleks tagasivõitmise periood väljamakstud summadelt 07.05.2006 – 07.08.
2. Antud perioodil on tasutud pangaarvelt inkasso korras Maksu- ja Tolliametile 45 732,60 krooni ning rohkem vana võla tasumisi ei esine. Kassakoondist nähtub, et nimetatud perioodil on tehtud kassast väljamakseid 4420 krooni igapäevase majandustegevuse kulude katteks. Eeltoodu põhjal võib öelda, et tasudes võlga maksuametile, on eelistatud teisi võlausaldajaid, kuid lähtudes pankrotimenetluse ökonoomikast, on ebaotstarbekas nõuda tagasi summad maksuametilt ning jagada ümber võlausaldajate vahel, sest menetluskulud kuuluvad maha arvamisele nominaalsummast. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ Paki on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest nähtub, et 25.08.2006 seisuga ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid ca 271 247 krooni ulatuses. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad või on ebaotstarbekad, tuleb OÜ Paki pankrotimenetlus

§ 29lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Ajutine haldur ei ole juhatuse liikmete käitumises tuvastanud kuriteo tunnustega tegude ega raskete juhtimisvigade esinemist.

§ 130

lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Paki dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Hillar Lätte.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks koos kõigi tehtud kulutustega 16 230 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on halduril kulunud oma ülesannete täitmiseks 21,5 tundi tunnitasuga 700 krooni (sisaldab tulumaksu) ja bürookulu 1180 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Sirje Taelale tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 15 050 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1180 krooni. Hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Tähe Õigusbüroo. Kohtunik 3