Obsah (5)

§ 531§ 478§ 532§ 526§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi X avaldus Y eestkostja määramiseks Tsiviilasja nu

§ 531lg 2, 6).

8. Määrus jõustub määruse X kättetoimetamisega (

§ 531lg 1).

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 478lg 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (

§ 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU Y ei ole tervise ja vanaduse tõttu võimeline ise enda eest hoolitsema ega asjade üle otsustama. Avaldaja palub määrata ennast oma ema Y eestkostjaks (tl 4). KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks saanud isikul. Alla 18aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
2. Y suhtes viidi 25.09.2006 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr
3. Ekspertide Helen Kirberi ja Kärt Uppini arvamuse kohaselt ei ole Y vaimuhaige ega nõrgamõistuslik. Tal esineb korduvate insultide tagajärjel välja kujunenud vaskulaarne dementsus, mis väljendub intellektuaalsete funktsioonide olulises nõrgenemises, sügavates mäluhäiretes ja neist lähtuvas ebaadekvaatses käitumises. Y esinev tingitud vaskulaarne dementsus on väljendunud sel määral, et see takistab tal oma tegudest aru saamist ja nende juhtimist ning see suutmatus on kestev. Kohus kuulas Y ära Uderna Hooldekodus 13.10.
4. Y ei olnud tema tervisliku seisundi tõttu võimalik verbaalset kontakti saada. Ta ei rääkinud, küsimuste peale kas naeris või nuttis. Eeltoodust ja avalduses toodust tulenevalt leiab kohus, et Y on piiratud teovõime.
5. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.
6. Avaldaja palus määrata ennast oma ema Y eestkostjaks ja esitas selle kohta kirjaliku nõusoleku (tl 4, 5). 13.10.2006 ärakuulamisel Uderna Hooldekodus suhtles X oma emaga siiralt, soojalt ja südamlikult. X seletas, et ema on Uderna Hooldekodus seetõttu, et tema käib tööl ning kodus ei ole võimalik pidevat järelevalvet tagada. Nädalavahetustel ja vabadel päevadel viib X ema aga koju, siis käiakse ka saunas ja kirikus. X tegutseb keeleõpetajana. X on Y ainuke tütar. Eestkosteasutusel ei ole X Y eestkostjaks määramisele vastuväiteid (tl 24). Ekspertide arvamusest nähtuvalt ei võimalda Y vaimne seisund tal vastu võtta adekvaatseid otsuseid, s.h eestkostja isikuga seotud küsimustes. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS § 96 sätestatud asjaolud, miks X ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks määrata Y eestkostjaks X.
7. Ekspertide arvates vajab Y eestkoste seadmist kestvalt. Avaldaja palub määrata eestkoste maksimaalseks tähtajaks. Tuginedes eeltoodule,

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele, peab kohus mõistlikuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 18.10.

2. Eksperdid leiavad, et Y ei suuda oma psüühilise häire tõttu aru saada oma tegude iseloomust, s.h mõista mistahes tehingute ja nendest tulenevate tagajärgede tähendust, seetõttu ei ole Y suuteline mistahes iseseisvateks tehinguteks. Avaldaja on seisukohal, et eestkoste tuleb seada Y kõigi asjade ajamiseks ning valimisõigus tuleb ära võtta. Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et eestkoste tuleb seada Y kõigi asjade ajamiseks ning

§ 526

lg 5 alusel tuleb lugeda, et Y on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 7.

§ 172lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik 2