← Eesti

3-06-900/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Halduskohus Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-900 Haldusasi S.E.’e kaebus Läänemaa Risti Vallavalitsuse korralduse nr 44 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad
  3. Kaebuse esitaja S.E..
  4. Vastustaja Risti Vallavalitsus, seaduslik esindaja vallavanem Rein Kruusmaa. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 15.09.2006, esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. 29.03.2006 ASJAOLUD
  5. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni
  6. märtsi 1994.a. otsusega nr 88 tunnistati omandireformi objektiks Lääne maakonnas Risti vallas asuv Palderma talu nr A-59, kinnistu nr 10820, pindalaga 32,11 ha, mille omanikuks vara õigusvastase võõrandamise ajal oli J.V. (kaebuse esitaja ema vend), ja õigustatud subjektiks nimetatud talu maa suhtes kaebuse esitaja S.E..
  7. Risti Vallavalitsuse
  8. oktoobri 1995.a. korraldusega nr 138 otsustati endise Palderma (erinevates dokumentides on talu nimena kasutatud ka nimesid Paldermaa ja Paldrema) talu (kinnistu nr 10820) maa kompenseerida ning S.E.ele määrati maa eest kompensatsioon summas 112 998 EVP krooni.
  10. veebruaril 2006.a. esitas Risti Vallavalitsus ÕVVTK Lääne maakonnakomisjonile taotluse maakonnakomisjoni
  11. märtsi 1994.a. otsuse nr 88 muutmiseks, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku nr 3265 inventeerimisel ilmnes otsusesse sattunud viga - maaüksuse pindalaks oli ekslikult märgitud 32,11 ha, õige pindala on 23,11 ha. S.E.ele Risti Vallavalitsuse
  12. oktoobri 1995.a. korralduse nr 138 alusel määratud kompensatsioon oli arvutatud 32,11 ha maa eest.
  13. 15.veebruaril 2006.a. tegi ÕVVTK Lääne maakonnakomisjon oma
  14. märtsi 1994.a. otsuses nr 88 paranduse, millega luges õigusvastaselt võõrandatud kinnistu nr 10820 suuruseks 23,11 ha.
  15. Risti Vallavalitsuse
  16. märtsi 2006.a. korraldusega nr 44 muudeti vallavalitsuse
  17. oktoobri 1995.a. korralduses nr 138 S.E.ele makstavat kompensatsioonisummat ja kinnitati õigeks summaks 81 326 EVP krooni 23,11 ha maa eest.
  19. jaanuari 2006.a. kirjaga nr 102 teatas Risti vallavanem õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseeritava vara registri toimikute inventuuri käigus väljatulnud veast toimiku nr 3265 materjalides Rahandusministeeriumile.
  20. Rahandusministeeriumi
  21. märtsi 2006.a. kirjaga nr 7-9/1688 esitas rahandusminister ORAS § 17 lg 9 ja õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 15 lg 3 alusel Lääne maavanemale taotluse järelevalvemenetluse läbiviimiseks Risti valla õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku nr 3265 üle. Samuti tehti maavanemale ettepanek vajadusel ÕVVTK maakonnakomisjoni otsuse muutmiseks ja Risti Vallavalitsusele kompensatsiooni määramise korralduse muutmiseks ja erastamisväärtpaberiarve parandamise taotluse koostamiseks. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  22. Risti Vallavalitsuse
  23. oktoobri 1995.a. korralduse nr 138 alusel määratud kompensatsioon summas 112 998 krooni erastamisväärtpaberites kanti kaebuse esitaja arvele üle
  24. detsembril 1995.a. Kaebaja on haldusakti alusel saadud erastamisväärtpaberid ära kasutanud.
  25. Kaebuse esitaja leiab, et Risti Vallavalitsuse 29.märtsi 2006.a. korraldus nr 44, millega muudeti vallavalitsuse
  26. oktoobri 1995.a. korraldust nr 138 kompensatsiooni summa osas, on õigusvastane, kuna korralduse andmisega on rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi selles, et vaidlustatava korralduse alusel tuleb tal riigile tagasi maksta 1995.aastal Palderma talu maa eest määratud kompensatsioonist 31 672 krooni.
  27. Kaebaja on seisukohal, et eksitus dokumentides ei tekkinud tema tegevuse tõttu., vaid maakonnakomisjoni ja vallaametnike hooletusest. Kaebaja 1992.a. esitatud vara tagastamise avalduses on Paldrema talu maa suurus märgitud õigesti - 23,11 ha. Risti Vallavalitsuse
  28. oktoobri 1995.a. korralduses nr 138 ei ole märgitud maa pindala, mille eest kompensatsioon on määratud. Korraldusega nr 138 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise akti kaebaja kinnituse kohaselt temale saadetud ei ole, seega ei saanud kaebaja olla teadlik sellest, et kompensatsioon on arvutatud 32,11 ha, mitte aga 23,11 ha eest. Ebaõige haldusakti andmise põhjuseks oli seega ainult vastustaja enda tegevus, kaebuse esitaja süüd selles ei ole.
  29. Kaebaja on saadud EVP-d heauskselt realiseerinud, usaldades vallavalitsuse
  30. oktoobri 1995.a. korralduse nr 138 kehtimajäämist. Korralduse nr 44 alusel võib Rahandusministeerium nõuda kaebuse esitajalt 31672 EVP krooni tagasimaksmist. Seejuures tuleb arvestada, et EVP-de rahaline väärtus on vahepeal oluliselt kasvanud, mistõttu tagasinõutava summa suurus on tõusnud ca viiekordseks.
  31. Kaebuse esitaja palub Risti Vallavalitsuse
  32. märtsi 2006 korralduse nr 44 tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  33. Vastustaja leiab, et vallavalitsus on oma tegevuses lähtunud seadusest. Vallavalitsus on oma korraldusi andes võtnud aluseks „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni 2 määramise korra punkti 9, mille põhjal vara kompenseerimise menetluse alustamisel lähtutakse ÕVVTK maakonna- või linnakomisjoni otsusest, millega on tuvastatud vara võõrandamise õigusvastasus, vara koosseis ja õigusjärgne omanik ning määratud kindlaks õigustatud subjektid ja iga õigustatud subjekti mõtteline osa tagastamisele kuuluvas varas või määratavas kompensatsioonis. Vallavalitsuse
  34. oktoobri 1995.a. korralduse nr 138 kaebuse esitajale kompensatsiooni määramise kohta andmisel lähtus vallavalitsus ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni otsusest, kus õigusvastaselt võõrandatud maa suuruseks oli märgitud 32,11 ha. Toimiku nr 3265 andmetel oli maa suuruseks 23,11 ha. Vallavalitsusele ei ole teada kompenseeritava maa pindala muutumise asjaolud, kuid vastustaja arvates on tegemist inimliku eksitusega, mis avastati alles toimikute korralise inventuuri käigus 2006.a. jaanuaris.
  35. Kaebaja taotleb vallavalitsuse korralduse nr 44 tühistamist põhjusel, et tal tuleks selle alusel osaliselt tagasi maksta 1995.aastal maa eest määratud kompensatsioon. Vastustaja arvates on kaebus esitatud ebaõige isiku vastu. Korraldusega ei ole kaebuse esitajalt nõutud kompensatsiooni tagasimaksmist. Kompensatsiooni tagastamise otsustajaks ja raha tagasisaajaks on riik, mitte vallavalitsus.
  36. Vastustaja väitel väljastati kaebuse esitajale koos korraldusega nr 138 ka õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise akt, millest nähtus kompenseeritava maa suurus, kuid oma väidet vastustaja tõendada ei saa. Akti koostajaks oli maavalitsuse ametnik H.Koppa. Kui tegemist oli ametniku eksitusega, millest kaebuse esitaja teadlik ei olnud, siis ei ole nimetatud eksituse tõttu kaebajale enammakstud kompensatsiooni tagasinõudmine põhjendatud. KAASATUD ISIKU SEISUKOHT
  37. Riigi esindajana kaasatud Lääne maavanema arvamuse kohaselt peab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamisel isiku kahjuks arvestama selle tagajärgi isikule, akti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid, samuti isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Kaasatud isiku arvamuse kohaselt oma käesoleval juhul asja õiglase lahendamise seisukohalt olulist tähtsust asjaolu, kas kaebaja teadis või võis teada sellest, kas tema kasuks on haldusaktiga kompensatsioon määratud 32,11 ha õigusvastaselt võõrandatud maa eest. Kaebaja pidi Risti Vallavalitsuse korralduse nr 138 õigusvastasusest igal juhul saama teada siis, kui talle saadeti nimetatud korraldus koos maa maksumuse määramise aktiga. Sel juhul ei saa isik tugineda usalduse kaitse põhimõttele. Kaebaja väide, et korraldusega nõutakse temalt 31672 krooni riigile tagastamist, ei ole korrektne. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-12-05 punktis 12 antud selgituse kohaselt erastamisväärtpaberite omandamise momendil määratav väärtus rahas. Rahandusministeeriumi veebilehelt nähtub, et
  38. detsembril 1995.a. oli erastamisväärtpaberi kurss 0,167 krooni. Seega oleks hüvitamisele kuuluva summa suurus 5289 krooni ja 22 senti. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  39. Kaebuse esitaja taotleb Risti Vallavalitsuse
  40. märtsi 2006.a. korralduse nr 44, millega muudeti Risti Vallavalitsuse
  41. oktoobri 1995.a. korraldust nr 138 kaebajale makstava 3 kompensatsiooni summa osas ja kinnitati õigeks kompensatsiooni summaks 81326 EVP krooni 23,11 ha maa eest korralduses nr 138 märgitud kompensatsiooni summa 112998 EVP krooni asemel, tühistamist põhjusel, et uuest korraldusest võib tuleneda kaebaja vastu esitatav kahju hüvitamise nõue, mis rikub kaebuse esitaja õigusi. Kohus leiab, et tühistamisnõue kaebuses toodud motiividel ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  42. Vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 15 lg 1 korraldab vara eest saadava kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramist vara tagastamist ja kompenseerimist otsustav valla- või linnavalitsus, kes kinnitab kindlaksmääratud kompensatsiooni suuruse. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et Risti Vallavalitsuse
  43. oktoobri 1995.a. korralduses nr 138 oli kaebajale õigusvastaselt võõrandatud Paldrema talu (kinnistu nr 10820) maa eest saadava kompensatsiooni suurus kindlaks määratud valesti, kuna kompensatsioon arvestati mitte õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku nr 3265 dokumentides märgitud maa suuruse (23,11 ha) eest, vaid 32,11 ha eest. Toimiku nr 3265 materjalidest, vastustaja seletustest ning maavanema arvamusest nähtuvalt saab teha ühese järelduse, et tegemist oli ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni
  44. märtsi 1994.a. otsuse nr 88 ja Risti Vallavalitsuse
  45. oktoobri 1995.a. korralduse nr 138 vormistamisega tegelenud ametnike süü läbi tekkinud eksitusega. Eksituse avastas toimiku nr 3265 kontrollimisel vallavalitsus ise ning teavitas sellest ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni. Maakonnakomisjon parandas
  46. veebruaril 2006 oma
  47. märtsi 1994.a. otsuses nr 88 tehtud vea, lugedes kindlakstehtuks õigusvastaselt võõrandatud vara - Paldrema talu (kinnistu nr 10820) maa pindalaga 23,11 ha. Maakonnakomisjoni parandatud otsuse alusel võttis Risti Vallavalitsus
  48. märtsil 2006.a. korralduse nr 44, millega muudeti Risti Vallavalitsuse
  49. oktoobri 1995.a. korraldust nr 138 kompensatsiooni suuruse osas. Risti Vallavalitsuse tegevus korralduse nr 44 vastuvõtmisel tuleb lugeda õiguspäraseks, kuna kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud jälgima, et nende üksikaktid oleksid kooskõlas üldaktidega, eelkõige seadustega. Kui kohaliku omavalitsuse organ leiab, et tema üksikakt (korraldus) ei vasta seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, peab ta omal algatusel akti muutma või tühistama, et viia see kooskõlla kehtiva seadusandlusega. Kõnealusel juhul ei olnud Risti Vallavalitsuse
  50. oktoobri 1995.a. korraldus nr 138 kooskõlas õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 15 lõikega 1, kuna vallavalitsus oli vara eest saadava kompensatsiooni suuruse kindlaks määranud mitte vara tagastamise toimikus nr 3265 sisalduvate dokumentide alusel, vaid ilmsest eksitusest tulenenud maa suuruse järgi. Seega oli vallavalitsuse korraldus nr 138 kompensatsiooni suuruse osas õigusvastane ning vallavalitsus oli kohustatud selle osaliselt kehtetuks tunnistama (muutma), mida vallavalitsus oma
  51. märtsi 2006 korraldusega nr 44 ka tegi. Vallavalitsusel puudus varasema korralduse osaliselt kehtetuks tunnistamise (muutmise) otsustamisel kaalutlusõigus, kuna vastav kohustus tulenes seadusest.
  52. Vaidlustatav korraldus on kehtetuks tunnistatud (muudetud) küll isiku kahjuks, kuid korralduses ei sisaldu kahjunõuet kaebuse esitaja vastu, nagu kaebuse esitaja on väitnud. Seega ei saa kaebaja õiguste väidetav rikkumine olla aset leidnud põhjusel, et tal tuleb korralduse alusel riigile tagasi maksta enamsaadud kompensatsioonisumma. Kahjunõude esitamine ei kuulu vallavalitsuse pädevusse. 4 HMS § 69 lg 1 näeb ette, et tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üleantud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Erastamisseaduse § 28 lg 5 kohaselt teostab järelevalvet erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nende kasutamise üle rahandusminister Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (Vabariigi Valitsuse 22.04.1997 määrus nr 82). Rahandusministril on õigus taotleda kahju hüvitamist, kui ebaseaduslikult välja antud EVP on võõrandatud või selle eest on omandatud vara. Sama paragrahvi lg 6 näeb ette, et kui isikule on EVP-d välja antud ebaseaduslikult ja ta ei saa neid tagastada, kuna ta on need võõrandanud või ära kasutanud, võib ta need hüvitada rahas. Rahandusminister ei ole kuni käesoleva ajani esitanud kaebajale nõuet ärakasutatud EVP-de hüvitamiseks. Tagasinõude esitamise otsustab rahandusminister kaalutlusõiguse alusel. Kohaliku omavalitsuse korraldusele, mille andmise põhjuseks on haldusorgani enda hooletusest tingitud eksitus, tuginevat tagasinõuet kaebaja vastu ei pruugi Rahandusministeerium esitada.
  53. Tagasinõude esitamisel tuleb arvestada selle tagajärgi isikule, akti kehtetuks tunnistamise põhjusi ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega, samuti isiku usalduse kaitse vajadusega. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et viimasel oli antud juhul mõistlik eeldada, et enam kui 10 aastat tagasi antud haldusakt, millega talle määrati kompensatsioon endise Palderma talu (kinnistu nr 10820) õigusvastaselt võõrandatud maa eest summas 112 998 EVP krooni (Risti Vallavalitsuse
  54. oktoobri 1995.a. korraldus nr 138), jääb pärast seda, kui kaebetähtaeg korralduse vaidlustamiseks oli möödunud, kehtima. Kaebuse esitaja selline eeldus lähtub õiguspärase ootuse põhimõttest, mis tähendab, et isikul on õigus ning võimalus usaldada haldusakti ja selle kehtivust. Haldusakti kehtimajäämist usaldades on kaebaja kasutanud ära selle alusel saadud vara.
  55. HMS § 65 lg 4 p 5 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks esitanud ebaõigeid andmeid Paldrema talu maa suuruse kohta siis, kui ta 1992.a. esitas avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks, või muul viisil. Vastustaja väide, et kaebaja pidi saama teada kompenseeritava maa ebaõigest suurusest maa maksumuse määramise aktist, mis kaebajale saadeti koos korraldusega nr 138, on tõendamata. Kaebaja kinnituse kohaselt nimetatud akti korralduse lisana temale ei saadetud. Korralduses nr 138 kompenseeritava maa suurust märgitud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks, et kaebuse esitaja oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. S.E.e kaebus Risti Vallavalitsuse
  56. märtsi 2006.a. korralduse nr 44 tühistamise nõudes tuleb eelpooltoodud põhjustel jätta rahuldamata. Sirje Tromp kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.